Keskkonnaministri haldusalas toimunud maadevahetustehingud ja nende kriminaaluurimine. Villu tegi õige taktikalise käigu ja astus ministrikohalt tagasi.

Kas Reiljanit ähvardab saadikupuutumatuse äravõtmine?

Prokuratuur sellele küsimusele ei vasta. Seda enam käib erakondade peakorterites elav arutelu - valimisteni on jäänud kõigest sadakond päeva. Hans H. Luik kirjutas Eesti Ekspressis juba 1995. aastal prohvetlikud sõnad: "Valimiste eel valitseb Eestis kõrgendatud arreteerimisoht." Tollal pages pankrotistunud Tartu Kommertspanga juht Rein Kaarepere Londonisse ega naasnud sealt enne valimiste möödumist.

Paremini mäletatakse, mis juhtus 2003. aastal keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Vladimir Panoviga. Keskkriminaalpolitsei vedas teda telekaamerate ees käeraudades ringi.

Erinevalt Panovist on Reiljan Riigikogu liige. See amet kaitseb teda praegu repressioonide eest. Teda saaks üle kuulata ainult kui tunnistajat, aga mitte kahtlustatava rollis.

Kuidas võib Reiljan saadikupuutumatusest ilma jääda?

Selleks peab riigiprokuratuur tegema taotluse õiguskantsler Allar Jõksile. Tema omakorda saadab paberid Riigikogule ja peab taotlust istungil põhjendama. Asja arutamisel parlamendis peab Reiljan ise vait olema.

Ajalugu näitab, et saadikupuutumatuse äravõtmisele pole mõtet vastu punnida. Targem on sellest ise loobuda. Nii on käitunud kõik neli kohtu alla sattunud parlamendiliiget: Heiki Kranich, Siim Kallas, Margus Hanson ja Jaanus Tamkivi (kõik Reformierakonnast!).

Kallas tõestas, et saadikupuutumatuse kaotus ei takista edukalt valimistel kandideerimast. Üldse on saadikupuutumatuseta meestest jäänud kohtus süüdi ainult üks, endine kaitseminister Hanson. Tema hooletuse tõttu said vargad kätte portfelli riigisaladusega. Kohus mõistis talle ligi 100 000 krooni trahvi ning süüdijäämise tõttu jäi Hanson ilma Riigikogu liikme kohast. 

Miks kandideerib Rahvaliidu esimeheks ainult Villu Reiljan?

Sest kedagi teist ei ole esitatud. Reiljan on ise küll korduvalt rääkinud, et võiks loobuda. Pärast presidendivalimiste kaotust ütles ta Ekspressi intervjuus, et ei hoia kohast kinni. Reiljan on kõrvaleastumist pakkunud ka Rahvaliidu juhatuses.

Sellest hoolimata valitakse reedel Pärnus Rahvaliidu kongressil Reiljan tagasi ilmselt valdava häälteenamusega ja vaidlusteta. Põhjus on tõsise võistleja puudumine. Üle 10 000 liikmega Rahvaliidus pole teisi hästi tuntud poliitikuid, kes võiksid parteid juhtida. Ainus võimalus oleks tuua värske parteiesimees sisse kõrvalt.

Parteiliikmete jaoks räägib Reiljani kasuks põhjend, et tema juhtimisel on Rahvaliit saanud olla neli aastat võimuliidus, hoides olulisi põllumajandus- ja keskkonnaministri kohti.

Kes ei sobi Rahvaliidu esimeheks?

Ester Tuiksoo võiks vastata Rahvaliidu valija naisideaalile - maal on alati hinnatud naist, kes jaksab rasket tööd rabada. Paraku puudub daamil poliitiline kogemus.

Jaak Allikul on poliitilist kogemust rohkem kui Rahvaliidu neljal aseesimehel kokku, kuid ta eelistab tegutseda eesriide taga lavastajana. Pea legi kehastab ta Rahvaliidu valijate silmis liigset raamatutarkust.

Kuidas mõjutab maadevahetuse kriminaalasi Rahvaliidu tulemust Riigikogu valimistel?

Mõjutab tõenäoliselt vähem, kui arvatakse. Rahvaliidu valijate tuumik on maal elavad inimesed, kes saavad oma põhilise ja nende jaoks usaldatava info muudest kanalitest (näiteks suust suhu), mitte üleriigilisest ajakirjandusest. Reiljani kottimine seoses kriminaalasjaga seda valijaskonda palju ei mõjuta. Nad pigem arvavad, et Villule tehakse liiga, ja see võib tekitada täiesti vastupidise reaktsiooni. Ajalehtede mõju on hoopis see, et nn valgeid hääli püüdvatele parteidele tehakse raskemaks võtta Rahvaliit järgmisse valitsusse.

Mitu kohta tahab Rahvaliit järgmises Riigikogus saada?

Pärast kaotatud presidendivalimisi ja maadevahetuse kriminaalasja on partei maadligi surutud. Kevadel kavatseti võtta riigikogus 15-20 kohta. Nüüd loodetakse 10-15 kohta. Villu Reiljani Riigikogu toakaaslane Vello Tafenau on kindel: "Neli kohta võetakse ju Tartu- ja Jõgevamaalt kohe ära!" Seal kandideerib ka Reiljan ise.

Kuidas teeb Rahvaliit valimiskampaaniat?

Rahvaliit on ainus suur erakond, kes ei ujuta Eesti linnu plakatitega üle. Partei panustab Avoni kosmeetika tüüpi võrkturundusele. Näiteks Tafenau võrgustikku kuulub Lääne-Virumaal 120-130 hinge, kellega ta peab püsivalt sidet. "Ma ei kasuta sekretäri. Kui mul on 20-30 inimesega üritus, helistan kõik alati isiklikult läbi."

Tänavuse aasta jooksul on Tafenau annetanud Rahvaliidule isiklikust taskust 230 000 krooni. Kas mehel pole kahju oma poole aasta Riigikogu sissetulekut partei altarile ohverdada?

"Naine küsib ka, kas mul endal raha järele jääb," vastab Tafenau.

Mis on Rahvaliidu esikümnes ebatavalist?

Valimisnimekirja esimese kümne hulgas on ainult kolm Riigikogu liiget: Villu ise, Mai Treial ja Mart Opmann. Veel kuuluvad sinna põllumajandusminister Ester Tuiksoo, aseesimees Karel Rüütli ja olümpiavõitja Erika Salumäe. Pärast presidendi kantselei direktori kohast ilmajäämist ka Tarmo Mänd.

See on Rahvaliidu teadlik valik aidata uusi kandidaate. Ülejäänud Riigikogu liikmed peavad oma hääled valimisringkondade esinumbritena ise kokku koguma.

Milliseid uusi võtteid katsetab Rahvaliit neil valimistel?

Maadevahetuse kriminaalasi on pannud partei juhid mõtlema, et tuleks katsuda oma konkurentidele politsei kraesse saata. Seni pole Rahvaliit sellega silma paistnud. Kuid novembri algul tegi otsa lahti Villu vend Janno Reiljan. Ta saatis riigi peaprokurörile Norman Aasale terava kaebuse Põlvamaal asuva Laheda vallavalitsuse kohta. Seal olevat välja petetud 30 000 krooni eest bussidotatsiooni. Laheda vallavanem on sotsiaaldemokraat Sirje Tobreluts. Kuna Rahvaliidul on võrgustik üle Eesti, siis võib oodata suuremat kompromaadi otsimise kampaaniat.

Milline on Rahvaliidu tulevik?

Reiljan ei ole suutnud oma parteile luua tugevat ideoloogilist baasi. Rahvaliidust saaks aga teha tugeva regionaalpoliitilise suunitlusega partei, nagu on Soomes Keskusta ja vähemal määral Rootsi keskpartei Center. Sellele ni& scar on;ile keegi teine ei pretendeeri.

Euroopa mastaabis vaadatuna ei ole Rahvaliit tagurlik. Näiteks CAPi ehk ühtse põllumajanduspoliitika reformi suhtub Rahvaliit üpris rahulikult.