Pikka aega oli Facebook Eestis justkui varjusurmas. Eestis domineerisid Rate.ee, mis profileerub eelkõige teismeliste ja end väga noorelt tundvate inimeste lemmikuks, ja Orkut, kuhu samuti vanematel väga asja ei olnud.

Paraku Orkutist eestlaste arvu kohta statistikat ei näe. Nii ei olegi võimalik kindla peale öelda, et kas Facebookis on rohkem Eesti inimesi kui Orkutis. Kuid tundub, et igal vähe aktiivsemal-asjalikumal inimesel on nüüd konto Facebookis ja Orkut hakkab vaikselt tahaplaanile jääma. Juurde on tekkinud ka Twitter, kus säutsub aina rohkem eestlasi.

Arvatavalt oli Facebooki aeglane start Eestis põhjustatud just sellest, et noortel juba olid kontod Orkutis (ja/või Rate´s). Facebook hakkas populaarsust koguma siis, kui ka teismelistest küpsemad inimesed sotsiaalvõrgustiku-maailma enda jaoks avastasid. Ning samal ajal avastas ka noorem rahvas Facebooki eelised. Vaikselt, aga kindlalt hakkasid Facebooki pakutavad ohtrad võimalused sotsialiseerumiseks, näiteks avalehelt ülevaate saamine sõprade tegevusest, „staatuse" näitamine, fotode mugav kommenteerimise võimalus jpm kaalukaussi Facebooki poole lükkama.

Facebooki mänge hakkasid mängima ja sõpradega jagama inimesed, kes muidu internetis mingeid mänge ei mängi. Seal hakati tegema fännklubisid, koguma üleskutsetele allkirju, algatama maailmaparanduslikke aktsioone jpm, ja seda tegid ka sellised „vana kooli" ajakirjanikud nagu Rein Sikk Päevalehest. Üsna varases staadiumis Facebookiga liitunud Mihkel Raud aga üllatas kiirelt üle pooletuhande sõbra kogumisega. Facebookis leiab Toomas Hendrik Ilvese, Mart Laari jpt - kontod on enamikul poliitikuist.

Võimalik, et Facebooki asjalikum välimus ja parem turvalisus (näiteks võõraste jaoks enamiku info varjamine) andis samuti oma panuse. See mitte ainult tundus, vaid oligi parem kui pisut „liiga noortepärane" ja mitmes mõttes piiratud Orkut.

Kui pisut tausta vaadata, siis Orkut on Facebookiga võrreldes nagu sääsk elevandi kõrval. Oktoobris oli Siteanalysis andmeil Orkutil 440 000 unikaalset külastajat, Facebookil aga 129 miljonit. Aastane muutus sealjuures Facebookil +189%, Orkutil vaid +3%. Globaalselt kõigist netikasutajatest külastas Orkutit 2,36% (kolm kuud tagasi aga vaid 0,9%), Facebooki aga 28,7% (kolm kuud tagasi 26,1%).

Facebooki kontode arv ületab praegu 350 miljonit. Kui Alexat uskuda, siis Facebook on populaarne üle kogu maailma: selle külastajad tulevad USAst (30%), Prantsusmaalt (5,1%), Ühendkuningriigist (4,9%), Itaaliast (4,8%), Indiast (4,1%), Indoneesiast (3,4%), Saksamaalt (3,1%) jne. Orkuti kasutajad tulevad aga peamiselt kahest riigist: India (38.6%) ja Brasiilia (37,8%). Eesti kasutajaid on Alexa andmeil Orkutis 0,8%, millega maandume „rahvaarvult" väärikal 8. kohal. Facebookis on eestlasi aga säärane murdosa, nagu meie rahvaarv seda ka tegelikkuses eeldab.

Ehk siis - globaliseeruvas maailmas saavutab lõpuks parema tulemuse see, kel haarmed üle maailma, mitte üksikutes oaasides. Lõppeks on eestlastel sõpru ka mujal Euroopas ja USAs, mitte just Brasiilias ja Indias.

Ent Orkut pole veel surnud. Ka sinna poogitakse uusi võimalusi juurde ja uuendatakse disaini. Feissboogistatakse, nagu mõned tabavalt väljendavad. Kui Google, Orkuti omanik, suudab teha oma uue, e-posti, lühisõnumeid ja kõikvõimalikku muud suhtlemisviisi integreerivasse Wave´i süsteemi lahutamatuks osaks, võib sel tulevikku olla.

Aasta tagasi tegi Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu intervjuu USA blogiguru Loren Feldmaniga, kes ütles talle, et sotsiaalsed võrgustikud nagu Facebook ja Orkut on „pask, mis pole oluline" ja tuleks „ära unustada". Paraku tundub, et tal pole õigus. Üha võrgustuvas maailmas kehtib üha rohkem tõde, et kui sa end juhtivates sotsiaalvõrgustikes nähtavaks ei suuda teha, pole sind ka olemas.

Ent tal oli õigus ilmselt teises küsimuses - miks võrgustikud miljoneid inimesi paeluvad. „Need on teenused, mille edu põhineb inimese hirmul jääda selles digitaalmaailmas üksi," ütles guru. Ja teine mõttetera: „Inimloomus ootab vahetut tagasisidet, isegi kui see on negatiivne - ja just seetõttu ongi Facebookid ja Twitterid nii üle mõistuse populaarsed."

Loe ka Toivo Tänavsuu artiklit Facebooki kohta värskest paberlehest!