Kuidas Indrek Pertelson Eesti rikastelt raha välja tinistas

Suurärimees Andres Sarri pihib, kuidas judokas Indrek Pertelson temalt 100 miljonit krooni sai ning selle ära raiskas.

Alljärgnev on pankrotistunud Arigato ehk Haabersti Perespordikeskuse (HPSK) nõukogu seletuskiri ettevõttes juhtunu kohta. Sellele kirjutas alla nõukogu esimees suurettevõtja Andres Sarri.

“Pärast profisportlase karjääri lõpetamist (2004. aastal – T. T.) arutasime Indrek Pertelsoniga edasisi arenguvõimalusi ning võimalusi pakkuda talle Eesti Talleksi kontserni tiiva all mingit tegutsemisvõimalust.

Kuna Indrekul oli Spordiklubi Condor, kes oli teinud tulutuid katseid leida endale vajalikke treeningruume, tundus mõlemale poolele huvitava variandina spordiklubi loomine.

Hakati arutama võimalikke äriplaane ja asukohti klubile. Asjal puudus sügavam sisu ja tõsiseltvõetavus Pertelsoni poolelt, kuni äriplaani koostamisega liitus Hannes Kuhlbach.

Äriplaani üks alustala oli 700–900 last/klienti, kes osalesid Pertelsoni poolt juhitavas juudoklubis Condor ning kes pidid uue hoone valmimisel üle tulema HPSK klientideks. Samuti tundus usutav ­Pertelsoni väide, et lastega seotud ca 1600 lapsevanemast on võimalik uue klubi klientideks saada vähemalt 25 protsenti. Sellega oleks kaetud umbes pool ­spordikeskuse planeeritud kliendiarvust – 2500 klubi tegevliiget/klienti.

Eesti Talleks ei võtnud seda projekti ainult kui ärilist ettevõtmist, vaid ka sotsiaalsest vastutusest kantud soovi aidata omalt poolt kauatoetatud olümpiavõitjat.

Tahtsime Indrekule pensionisamba kinkida

Leppisime kokku, et asutame ühiselt firma, kus esialgu on Pertelsoni osa 30 protsenti. Sellegi osa saamiseks kombineerisime mitterahalise sissemakse tegemise võimaluse Pertelsonile, sest rahalisi vahendeid tal sissemakse tegemiseks polnud.

Eesti Talleksi hooleks oli mõelda välja ka skeem, kuidas Indrek ilma edasist rahalist investeeringut tegemata saaks aja jooksul omandada 50protsendilise osaluse uues firmas. Aktsiakapitaliks oli plaanitud kuus miljonit krooni ja kogu projekti maksumuseks 40 miljonit krooni.

Kokku nägi see välja Indrek Pertelsoni pensionisambana.

Indrek Pertelson ja Tavi Maastik (Condori tegevjuht, HPSK juhatuse liige – T. T.) hakkasid saama palka, mida finantseeris Eesti Talleks sissemakse kaudu HPSKsse.

Kindlustamaks Eesti Talleksi kontrolli projektis ja omamaks paremat selgust raha liikumise kohta, asus Eesti Talleksi soovitusel HPSKs finantsjuhina tööle ­Margus Dintšenko, kes omas eelnevat audiitori-ja raamatupidamiskogemust. Nõukogu liige Hannes Kuhlbach oli kinnisvaraspetsialist.

Pertelson, Maastik ja Kuhlbach asutasid firma Sentimento, mille eesmärgiks oli osaleda omanikuna HPSKs.

Kokkuleppe kohaselt oli Sentimento osalus HPSK asutamisel 30 protsenti, mis hiljem pidi spordikeskuse  majandustulemustest lähtuvalt kasvama 50 protsendini.

Esimene sissemakse Eesti Talleksi poolelt oli 1 050 000 krooni ning Sentimento poolelt mitterahaline sissemakse 450 000 krooni, milleks Eesti Talleks oli nõus müüma OÜ-le Sentimento selleks ajaks projektile tehtud kulutused ning need üles hindama.

Ühtäkki Pertelson ei kuulanud meid enam

Ehituse projekteerijaks valis Indrek Pertelson noorte arhitektide paari (firmast) Puusepp & Mänd (­Kätlin Mänd ja Endrik Mänd – T. T.), kellest prl Mänd oli tema tuttav.

Ehituspakkumisi hakkas HPSK juhatus võtma ehitusprojekti eskiisstaadiumi alusel. Kõigepealt soovitas Eesti Talleks HPSK juhatusele ehitusfirmadeks, kelle hulgast valida:
- Koger & Partnerid, kes oli äsja lõpetanud ehitustööd Eesti Talleksile kuuluval kinnistul;
- Harju Ehitus, kes oli äsja lõpetanud rekonstrueerimistööd Eesti Talleksi peahoones.

Indrek Pertelson pakkus omalt poolt välja Eesti Ehituse, kelle kandidatuur osutus Eesti Talleksile pärast kohtumist firma esindajatega sobilikuks.

Ometi Pertelson heitis need kõik kõrvale ning alustas läbirääkimisi firmaga Kolle. Ka selle firma kohta andis Eesti Talleks pärast analüüsi põhimõttelise heakskiidu.

Siiski ei sõlminud juhatus ehituslepingut ühegagi neist.

Pertelson sõlmis ehituslepingu firmaga Celander. Sellest firmast Eesti Talleks ei teadnud midagi ning erinevalt kõigist teistest ei käinud Celanderi esindajad ennast Eesti Talleksis tutvustamas. Otsus valida ehitajaks Celander oli Indreku personaalne otsus.

Lepingu summa oli 74,5 miljonit krooni.

Ehitusjärelevalve teostajaks oli valitud ja kooskõlastatud Ahti Väin, kuid ehitamise hilisemas faasis oli Pertelsoni ehitusjärelevalve teostajaks hoopis Tarmo Jõulu, kelle osalemist pidi Eesti Talleks konstateerima kui sündinud fakti.

Projekt kallineb metsikult

Projekti finantseerimisel arvestas Eesti Talleks HPSK juhatuse presenteeritud summaga. Kuni kevadeni 2007 oli kõik kokkulepitu piires, kuigi oli jutuks, et ehitaja ei pea kinni tähtaegadest. Eesti Talleksil ei olnud mingit informatsioni selle kohta, et ehitus kallineb.

Kevadel 2007 teatas Pertelson, et objekt on ootamatult kallinenud, sest ehitaja kasutab ära projektijuhtimise lepingu võimalusi maksumuse kujundamisel ning et tema on need kallinemised aksepteerinud.

Eesti Talleks arvas, et Indrek on hulluks läinud, sest midagi sellist pole varem Eesti Talleksil juhtunud üheski projektis. Kuna kõik dokumendid olid juba alla kirjutatud, siis polnud midagi võimalik muuta.

Vastuseks küsimusele, kuidas see on kooskõlas äriplaaniga, koostas HPSK juhatus uue äriplaani, mille alusel Nordea pank võimaldas täiendavat finantseerimist.

Pertelsonile sai teatatud, et mingit täiendavat kallinemist ei saa enam olla. Ta nõustus sellega.

Septembris 2007 toimus maja avamine. Enamik ehitustöid oli valmis, kuid siis hakkas Indrek uuesti rääkima, et tegelikult ehitus on veel kallimaks läinud. Meeldetuletuse peale eelnevast jutust, et ühtki kallinemist ei aktsepteerita, polnud tal muud seletust kui kiruda ehitajat.  Lõpuks tekkis ehitusarveid juurde 25 miljoni krooni võrra.

Pidevalt olid ka probleemid igapäevase majandamisega, kus Eesti Talleksi arvates toimus väga pillav raha kulutamine.

Aastavahetusel informeeris Eesti Talleks, et ettevõtte jooksvate kulude katmine kestab veel kaks kuud, kui ei toimu mingeid põhimõttelisi muudatusi.

Meistersportlane hakkas meid petma

Eesti Talleks finantseeris jooksvat kahjumit 2008. aasta märtsini. Selleks hetkeks oli kogunenud suur hulk fakte, mis näitasid juhatuse halba tööd ja teatud osas ka kuritahtlikkust (varjas tegelikku rahalist seisu – T. T.).

Nii vestlustes kui kirjavahetuses hakkas ilmnema juhatuse vastandumine nõukogule à la meie ühelt poolt ja teie teiselt poolt. Eesti Talleksile esitatud aruanded erinesid pangale esitatud aruannetest.

Šokina ilmnes, et äriplaani põhikomponendiks plaanitud Condori klientide ületulekut tegelikult ei toimunud ega saanud ka HPSK sellest mingit tulu. Condori kasutuses olev majaosa oli ligi pool sporditegevuseks kasutatavast pinnast. Pigem maksis HPSK palka töötajatele, kes tegid ka Condori klubi tööd.

Maksti põhjendamatult kõrgeid palku. Personali hulk oli liiga suur.

Nõukogu otsustas, et puudub usaldus juhatuse tegevuse suhtes. Jaanuaris kutsuti kokku nõukogu koosolek juhatuse liikmete osavõtul. Anti korraldus välja töötada abinõude programm olukorrast väljatulemiseks.

Juhatus sellele korraldusele ei reageerinud, vaid tegi märtsis omapoolse ettepaneku Eesti Talleksile kuuluvate HPSK aktsiate väljaostuks.

Kuna selleks hetkeks oli projekt kaotanud positiivse emotsionaalse väärtuse, siis oli Eesti Talleks nõus ka kahjumit kandes projektist lahkuma. Pertelson esitas järjest uusi teateid Eesti Talleksi väljaostmisest huvitatud uute investorite kohta, mis paraku kuhugi ei viinud.

Pertelson esitas ka oma nimelt kirjaliku ostupakkumise HPSK aktsiatele koos võlgnevuste ülevõtmisega ja tagamise kohustusega. Eesti Talleks nõustus selle pakkumisega, kuid pärast kuu aja möödumist kirjutas Pertelson, et ei suuda täita omaenda pakkumises toodud tingimusi.

Vaatamata keeldudele tehti firma pidamisel kulutusi edasi ning ei täidetud ka nõukogu nõuet mitte võtta firmale rohkem kohustusi või aktsepteerida arveid üle 10 000 krooni.

Sellest hetkest oli selge, et juhatus asus sihipäraselt eirama nõukogu korraldusi.

2008. aasta mais ei andnud Nordea pank enam HPSK-le maksepuhkust. Eesti Talleks võttis üle HPSK laenud ja liisingud.

Juhatusel oli põhikirjaline kohustus, et firma nimel kirjutab alla kaks juhatuse liiget.

 

Tagantjärele on selgunud, et seda kohustust asus juhatus Indrek Pertelsoni juhtimisel eirama kohe firma tegevuse algusest.

Kurja planeeriti kaua

Juunis 2008 tegi HPSK aktsiate ostuks pakkumise Talvit Priimägi, kuid pärast Eesti Talleksi põhimõttelist nõustumist võttis oma pakkumise tagasi ka tema.

Hiljem on teatavaks saanud, et Talvit Priimägi on juba alates 2007. aastast Indrek Pertelsoniga konsulteerinud äri ülevõtmiseks. Nõukogul tekkis arusaamine, et juhatus üritab sihipäraselt viia firma pankrotti, selleks et see täielikult oma kontrolli alla saada.

Kuna firma majanduslik olukord läks ainult hullemaks, paranemist ei paistnud ning omakapital ei vastanud enam ammu äriseadustiku nõudmistele, andis nõukogu korralduse anda sisse pankrotiavaldus. Ka seda nõukogu otsust juhatus ei täitnud.

Firma majandamise oluliseks osaks oli plaanitud ruumide rendile andmine. Mingil põhjusel olid potentsiaalsete rentnikega pidevalt arusaamatused. Tööle hakkasid ainult söögikoht Bestseller ja aja jooksul tantsuklubi Nove. Kuna 3. ja 4. korrusel ei olnud kasutusluba, ei olnud teistel rentnikel, kaasa arvatud arstikeskus, võimalik tegevust alustada.

Kuna HPSK tegevuse tulemuseks oli iga kuu kahjum üle kahe miljoni krooni ja ühtki Pertelsoni lubatud uut reaalset investorit ei tulnud, otsustas ka Eesti Talleks ise anda sisse pankrotiavalduse võlausaldajana.”

PS  Kohus kuulutas Arigato pankroti välja augustis 2008. Pankrotihaldur Terje Eipre esitas prokuratuurile kuriteokaebuse firma juhatuse liikmete tegevuse uurimiseks. Eipre oli ainus, keda Pertelson ära tinistada ei suutnud.

Loe järgmise nädala Ekspressist, mida rääkis Pertelson ülekuulamisel.

Pertelson: “Ei kommenteeri!”

Pertelson, kes kuuldavasti seikleb üsna palju SRÜ riikides ja otsib investoreid, keeldus andmast Ekspressile mis tahes kommentaare või selgitusi seoses oma võlgade, Arigato pankroti või suhetega Eesti Talleksiga.

Mees andis vaid mõista, et tema probleeme on seni käsitletud ühekülgselt.

Pertelson viitas ka varem antud lubadusele oma tegude eest täit vastutust kanda. Aprillis korraldas ta pressikonverentsi, kus tunnistas mõningaid oma möödalaskmisi.

Sarri raha läks kassi saba alla
Andres Sarri on väga tasakaalukas ja rahulik inimene, aga Pertelsonist rääkides läheb ta püha viha täis. Ta ütleb Ekspressile:

• Pertelsonil on praegu märtri oreool – äkki peaksime ühiskonnas kokku leppima, et olümpiapronks võib varastada 100 milli, hõbe 200 milli ja kuld 300 milli?!
  
  Indreku tegevus oli sulaselge pettus ja valetamine, asjade nii kaugele viimine, et me ütleksime: ah p...sse, ei viitsi sellega enam tegelda! Ja annaksime keskuse talle.
  

• Saatsime Arigatosse firma ülevõtja – ta naasis hämminguga: tegu polnud enam äriettevõtte, vaid mingi usulahuga, mille ainus tegevus oma jumala – Pertelsoni kummardamine.

• Eesti riigis on olemas seadused ja määrused, kuid see kõik on pardipask – üle kõige selle laiub Indrek, kes teeb nii, nagu heaks arvab.

• Oleme kohutava summa Arigato projekti kaudu Tallinna inimeste sporditegevusse matnud. Võiksime kahjumi pidulikult olümpiakomiteele anda, oleksime 100 aastat kuldsponsori staatuses.

• Indrek oleks võinud öelda, et ei tule toime. Oleksime ta jätnud maskotiks, kes noori neide keskusesse toob. Aga kuni 2008. aastani olime infosulus.

• Juudo kaudu tunneb Indrek inimesi, kes on olnud Venemaal kurjategijad. Mind kutsuti kohtuma ühe imeliku sonimütsiga tegelasega, kes olevat paigaldanud fonolukud kõigile Moskva linnapeaga seotud majadele. Teda esitleti kui suursponsorit ja rahalaeva, kes kõik asjad ära lahendab. Aga ma ei viitsinud temaga kokku saada, saatsin finantspealiku. Sonimütsiga vana olevat rääkinud, et temal Venemaal kõik projektid 100protsendilise tasuvusega ja ei hakka siin meie väikse asjaga üldse jamama. Siiski avab meile Euroopa juudoliidus uksi. Kogu värk käis Indrekul mingite maadlejate ümber.

• Äkki on Indrek skisofreenik? Kahestunud isiksus: kord olümpiavõitja, kes räägib idamaistest pereväärtustest, siis aga õudne koll.”

Kuidas Pertelson Peep Vainu ära tinistas

Varakevadine reedeõhtu 2008. Koolitaja Peep Vain sätib end nädalavahetusele. Heliseb taskutelefon. Toru otsas on Pertelson. Ta palub 500 000 krooni laenu kiireloomulisteks kuludeks, ilmselt töötajatele palga maksmiseks. Lubab juba esmaspäeval tagasi maksta, sest just siis tuleb “rahalaev”.

Vain valib üldjuhul hoolikalt, kellele laenu annab. Vaid lähedasemad sõbrad on temalt niiviisi abi saanud. Pertelson pole isegi sõber, kõigest hea tuttav. Ometi kannab Vain mõne hetke pärast Pertelsoni kontole 250 000 krooni. Ausõna peale.  

“Paar kuud varem küsis ta minult miljonit. Toona keeldusin. Ent nüüd lasin end vist mõjutada, just nagu heastasin enda toonase äraütlemise,” räägib Vain.

Raha on tal seniajani saamata, aga tal on nüüd hüpoteek Pertelsoni kodule.

Kuidas Pertelson Hans H. Luige ära tinistas 

Detsembris 2007 pöördub Pertelson Hans H. Luige poole erakordse palvega – tal olevat “elu šanss” osta end Arigato suur­osanikuks ning selleks on tarvis kolm miljonit.

Muidu hoolikalt raha lugev Luik ei kahtle hetkekski. “Arvan, et kes iganes meie olümpiakuulsustest minult laenu palub, ma ei suuda ära öelda. Eriti kui veel oma elu unistuse jaoks,” ütleb ta. Taas kinnitatakse leping juudomehe ausõnaga ning tänutäheks saabub Luige mobiili sõnum “Tänan, vend!”

Kolmest miljonist on praeguseks tasutud kolmandik, ülejäänu tuleb “homme, järgmisel nädalal, järgmisel kuul...”. Luige firma taotleb juudomehe pankrotti ja on talle inkasso turja saatnud. Pihtide vahel on ka laenu käendanud Eesti juudoliidu juhatuse liige Talvit Priimägi. 

Kuidas Pertelson oma treenerit kiusas

2004. aastal premeerib olümpiakomitee Pertelsoni Ateena mängudel saadud pronksmedali eest 1,2 miljoni krooniga. Sel ajal leiab väidetavalt aset inetu intsident. Pertelson palub oma pikaajalisel treeneril Aavo Põhjalal kirjutada essee, mida viimane on tema medalivõidu heaks teinud, et peaks preemiast osa saama.

“Ma ei teha sellest rääkida. Jäägu see meie vahele,” ütleb Põhjala.

Praegu ei ütle omaaegne võidukas tandem teineteisele enam teregi.

Põhjala arvates on Pertelson tugeva veenmisoskusega jutumees. Seda, et ta kustutab ühtesid laene teistega, oleksid võlausaldajad pidanud tema arvates läbi nägema: “Nii poleks täna ka väga laia kannatajate ringi, alates perekonnast ja sõpradest, lõpetades tuttavatega. Kas keegi tõesti usub, et tänases majandussituatsioonis tuleb keegi ja paneb miljonid lauale, et ta saaks oma võlad ära tasuda?”

Kuidas Pertelson tinistas Lotte tegijaid

Aastal 2000 pöördub Pertelson Janno Põldma poole ideega teha juudot propageeriv joonisfilm, kus Lotte oleks treeneri abiline.

Varem juudot harrastanud Põldma ütleb: “Meie asi oli film teha, raha pidi organiseerima Indrek.”

Pertelsoni kaasfinantseerimisel tehakse kahe minuti pikkune treiler. Kuid filmist endast asja ei saa, sest Pertelson ei leia selleks raha. Põldma tiim arendab aga juudomõtet edasi ning kirjutab stsenaariumi, millest saab lõpuks täispikk kinofilm “Leiutajateküla Lotte”.

Mõni aasta hiljem soojendab Pertelson algse idee üles. Põldma: “Algus oli taas paljutõotav – filmisime Pertelsoni kulul Jaapanis nädal aega laste juudoturniiri ja muid juudo ja Jaapani kultuuriga seotud paiku.” Kuid raha ei tule ikka.

Filmimees ei heida Pertelsonile tagantjärele midagi ette, pigem vastupidi – ta genereeris palju huvitavaid ideid ning tõi lapsi juudo juurde.

Pertelsoni firmad ;ja klubid kaelani võlgades

Pertelsoniga seotud ettevõtete ja klubide võlad ;teisipäevase seisuga:  

OÜ Sentimento (Indrek ;Pertelson, Tavi Maastik)

- viis liisinguvõlga: kaks summas kuni 5000 kr ja ;kolm summas kuni 50 000 kr

- maksuvõlg üle 110 000 kr  

OÜ Judomedia Productions ;(Indrek Pertelson, Tavi Maastik)

- võlg Julianus Inkasso ees summas kuni 50 000 kr   ;

Spordiklubi Condor (sisuliselt ;tegevuse lõpetanud)

- pangavõlg summas kuni 1 miljon kr

- kaks võlga Julianus Inkasso ees summas kuni 1 ;miljon kr ja kuni 50 000 kr

- võlg RGB Balticu ees summas kuni 50 000 kr ;

- maksuvõlg üle 860 000 kr  

Uus spordiklubi Judokan

- maksuvõlg ligi 11 000 kr  

Pertelsoni juhitud Arigato ;(pankrotis)

- sidevõlg kuni 50 000 kr

- muu sektori võlg kuni 10 000 kr

- võlg Intrum Justitia ees kuni 1 miljon kr ;

- võlg Credit Experdi ees kuni 50 000 kr

- võlg RGB Balticu ees kuni 10 000 kr

- maksuvõlg üle 2,7 miljoni kr

Allikad: äriregister, maksehäirete register ;