Kuidas läheb Liis Haaveli vanahärradel
Eeli tõsteti kodust välja
Vanahärra Eeli Kurg (78), kes omaenese Maarjamäe maja 2005. aastal Liis Haaveli ämma nimele kirjutas, ei uskunud veel hiljaaegu, et tal tuleb kodust välja kolida. Vastupidi. Ta sai kurjaks, kui temalt küsiti, kus ta elada kavatseb, kui tal enam kodu ei ole.
Liis oli osanud osavasti rääkida, et Eeli jääb oma koju elama elupäevade lõpuni.
Kolm nädalat tagasi, 18. veebruaril murti kohtutäituri ja Pirita LOV sotstöötaja silme all Eeli maja uks lahti ja hakati ruume tühjaks tegema.
Nüüd on ukse ees taba ja Eelil enam majja asja ei ole. Sugulased (õed ja nende lapsed) ei teadnud mitu nädalat, kus Eeli peavarju saab. Pirita sotsiaaltöötajad olid kuulnud, et Eeli käib endiselt supiköögis (nii nagu ta oli käinud aastaid), kus ta olla kurtnud, et elamispinnaga on raskusi.
Eeli õe Marta Kure (84) hääl murdub meeleliigutusest. "Eeli väljaviskamine kodust tegi mulle nii haiget, et seda ei oska keegi mõista!"
Mõni päev tagasi läks Marta Lasnamäel turule. Järsku vaatas: Kärberi 41 maja ees - justkui keegi tuttav. Pööras ümber ja nägi Eelit!
"Hale oli teda vaadata - väsinud ja kõhn, kaks kimpsukest näpu otsas! Eeli tuli ise juurde, andis kätt ja küsis, kuidas tervis on! Siis ilmus välja Liis Haavel. Hakkas sõimama, et ma olevat tahtnud venda vaimuhaigeks tunnistada, linnavalitsusse kaebama läinud, et ta korteri võõrastele kirjutas. Ütles, et ma olevat Jumala pattu teinud. Ma mõtlesin, et näe, nüüd tahab Jumalat ka veel patuseks teha! Arutasin endamisi, et mis siin nüüd siis suurem patt on - kas see, et sa võtsid mu vennal kodu käest ära, või see, et ma räägin sotsiaaltöötajatele, et mu vend ei saa ise hakkama."
Kogu Eeli saaga algas kolm aastat tagasi. Õde Marta juures Lasnamäel peeti parajasti Eeli 75. sünnipäeva ja Eeli ütles tähtsalt, et temal on nüüd ka koduabiline. Sugulased hakkasid uurima, et ega sul äkki laulatus ei tule, nii viksilt riides. Tuli välja, et Eeli oli notari juures käinud ja oma maja Liis Haaveli elukaaslase ema Milvi Loiti nimele lasknud kirjutada.
Siis läks Marta Pirita sotsiaalhooldusosakonda, et mida nüüd teha! Sotsiaalosakonna naised teavad Eelit hästi. Eeli on aastaid käinud nende juures supitalonge saamas.
Pirita LOV sotsiaalhoolekande juhataja Aime Vaggo: "Mul on siiralt kahju - ta ei saanud ju lõpuni aru, et ta sellest ilma jääb!"
Õde Marta: "Ma olin vennale mitu korda rääkinud: sa nägid, kuidas Kose teel tõsteti mees oma majast välja! Kas sa tahad, et sinuga ka nii tehakse!? Ta ei uskunud, et temaga kunagi nii tehakse.
Ma olen ta käest küsinud: kas sa vaatasid seda saadet, kus näidati, keda Liis on petnud? Ta ütles, et ah, seal televiisoris ei näidata muud kui ainult valet!
Kui ma hakkasin Eeliga kinkelepingust rääkima, raius ta üht ja sedasama: "Minul on õigus oma varandusega teha, mis ma tahan!""
Pirita LOV maksis Eelile tehtud psühhiaatrilise ekspertiisi eest 45 000. Eeli oli 29 päeva haiglas sees ja ekspertiis tuvastas, et Eeliga on kõik kõige paremas korras.
Vaggo: "Ma olin pisarateni kurb ekspertiisi otsust kuuldes. Ma ei teagi, kus ta praegu on. Ma olen talle jätnud kõikvõimalikud kirju, et võtku meiega ühendust. Me saame talle anda voodikoha Kopli 79 varjupaika. "
Õde Marta: "Mul on küll üks voodi, aga ma paneksin ta põrandale magama, kui ta minu juurde tuleks. Kuigi ma tean, et temaga kerge ei ole, sest ta läheb agressiivseks, kui talle miski ei meeldi."
Marta ohkab.
Aksel parandab hooldekodus tervist
Aksel Kevade (79) on see mees, kelle õuele tuli Liis Haavel 2007. aasta sügisel ja teatas, et on nüüd Aksli uus naine.
Tutvustas ennast kui Leena, hiljem läks Liisi peale üle.
Aksli pangakonto vähenes peagi 100 000 võrra, kusjuures raha võeti automaatidest, kus pole videovalvet.
Varsti kutsus uus n a i n e Aksli õuele kinnisvaramaaklerid. Ise ta kohal ei olnud, ütles, et tema i s a (Aksel) tahab oma maja maha müüa. Ostjaid käis omajagu. Aga siis aktiveerusid Aksli tuttavad, pöördusid Nõmme linnaosavalitsusse. Aksel tegi koos linnaosa daamidega visiidi psühhiaatri juurde ja linnaosavalitsus võttis vanahärra eestkoste alla.
Liis Haavel käis küll endise innuga Aksli ukse taga, meelitas ja moosis, aga teha polnud enam midagi. Veel hiljaaegu käinud n a i n e Aksli juures ja ajanud sedasama vana juttu - maja oleks vaja maha müüa, sest raha on hädasti vaja.
Et Aksli tervis on viimasel ajal hakanud vimkasid viskama - ta ei leia vahel kodus õiget ust üles ja vahel avastab, et on öösel linna peale kõndima läinud -, pani linnaosavalitsus ta vaiksesse rahulikku pansionaati parema elu peale.
Aksel tunneb ennast hästi.
