“Nagu ikka, kui me kahekesi festaritel käime, ootame, et äkki seekord läheb teisiti ja pärast seanssi ootavad meiega kohtumist gruupide armeed. Kõik nõudmas meiesuguseid aardeid oma kollektsiooni. Ja nagu ikka osutuvad meie kõige suuremateks fännideks hoopis mingid kummalised vanamehed, kelle puhul pole aru saada, kas on nad juba maitsnud hea ja kurja tundmise puust või on nad selle juba ära seedinud. Nii ka seekord Mumbais, kuhu film “Jan Uuspõld läheb Tartusse” oli kutsutud linna väidetavalt mainekamale ja suuremale kultuurifestarile “Kala Ghouda”.


Meie film linastus umbes 400 indialasele pärast pikka ja väsitavat workshop’i, mida pidas keegi Bollywoodi staar. Ärksameelsed indialased võtsid filmi juubeldades vastu, kuigi väga veider oli sellises keskkonnas vaadata kaadreid õllesummerist ja Husqvarna mootorsaest, mida Jan Uuspõld joodikute vahel välja loosib. Pärast filmi lõppu toimunud diskussioonil haarasid paar aktiivsemat vanahärrat meist kinni ja kukkusid üheskoos laulma: “you are happy, I am happy, we are happy til we die!” Üks neist, kollases särgis pisike vuntsidega džentelmen nimega Nag, oli kindel, et just tema on mees, kes müüb meie filmi Miramaxile Hollywoodi, sest “miljonid vedelevad maas!”. Ta väitis end olevat George Lucase isiklik sõber ja demonstreeris meile selle tõestuseks Lucase firmast kuus aastat tagasi saadud kirja. Andsin talle viisakalt oma visiitkaardi.”