Kuidas ma Postimehes „salakuulamas“ käisin

Minu käest küsiti korduvalt (ja mõned Postimehe juhid isegi teatud õudusevärinaga), kas ma tegin ajakirjanduslikku eksperimenti, kui töötasin kolm aastat tagasi lühikest aega Postimehe peatoimetaja asetäitjana.

Või olin spioon, kes saadeti konkurendi järele nuhkima?

Ei, ma ei teinud eksperimenti. Ei, ma ei olnud spioon.

Allkirjastasin lahkumisavalduse mõnikümmend minutit pärast koosolekut ülemuste (ehk Eesti Meedia) korrusel, kus joonistati tahvlile Postimehe uus struktuur (rohkelt kastikesi) ning peatoimetaja kohale kirjutati minu nimi.

Mart Luik pidi taanduma ärijuhiks. Merit Kopli tunnetas, et talle pole kohta ja kandideeris ühe suure riigiasutuse pealikuks.