Kuidas Riigikogu Rein Langi eestvedamisel infokraanid sulges
KAS TE TEADSITE? Rein Langi eestvedamisel piiras Riigikogu oluliselt tavaliste inimeste võimalust end Eesti poliitikaga kursis hoida.
Eesti ajaloo kõige avatum parlament kestis alla aasta.
Ta algas 17. märtsil 2003, kui hakkas kehtima uus Riigikogu kodu- ja töökorraseadus.
Ja lõppes 15. märtsil 2004, kui selle seaduse üks kõige revolutsioonilisemaid punkte kehtivuse kaotas.
Lugu ise oli selline:
Punt vanu olijaid eesotsas Toomas Saviga soovis muuta Riigikogu tööd rahvale paremini mõistetavaks. Nad algatasid 2002. aastal Riigikogu kodukorra seaduse uuendamise.
Mõte leidis toetaja Tiit Sinissaare näol, kes ütles: „Pikki aastaid on püütud teha ja väga õigustatult teha – riigikogu avatuks, läbipaistvaks, kodanikele ligipääsetavaks.“
Sinissaar oli tollal mõjukas poliitik, Isamaaliidu fraktsiooni esimees. Ta pakkus välja, et riigikogu komisjonid peaks hakkama panema „igakülgselt“ kirja, mida koosolekutel räägitakse.
Riigikogu võttis Sinissaare ettepaneku vastu. Küll veidi kohitsetud kujul, aga ikkagi.
Mõni nädal hiljem tuli võimule kolmikliit: Res Publica, Reformierakond jaRahvaliit.
Eesti oli liitumas Euroopa Liiduga. Tuli otsustada, mis roll on Riigikogul europoliitika tegemisel. See tähendas kodukorra seaduse muutmist.
Marko Mihkelsoni ja Rein Langi esitatud eelnõu nägi muuseas ette komisjonide arutelude talletamise nõudest loobumist.
„Miks see kehtetuks tunnistatakse?“ imestas Eiki Nestor.
„Selles küsimuses jään ma teile vastuse võlgu,“ ütles Mihkelson.
