See juhtub selsamal ööl, kui Saagim märkab Astorias toimuval X.O Partyl üht rõõmsameelset venelannat ("Mina leidsin tema, mul on terav silm!"), ning juba järgmisel päeval avaldab Elu24 lehel oma saagist esimese foto. Aga tõsisemalt "küpsetama" (see on seltskonnaajakirjanduslik termin) hakkab Saagim Olgat alles hiljem.

Eesti seltskonnaajakirjanduse ema loob Olgale kõigepealt nime ("Ma mõtlesin, et see võiks olla selline indiaaninimi, umbes nagu Uhke Kotkas") ja avaldab naisest seejärel pilte -  paljastavaid pilte, glamuurseid pilte; nii palju pilte, et eestlase hingest ratsutavad välja ärevus, segadus, kadedus ja meelepaha ning internetiportaalide kommentaarirubriikidest kostab karjeid ("Kes on see Uhke Olga?", "Melonid-arbuusid!", "Whodafuck?" ja "No mida palun!?").

See juhtub veel veidike hiljem, kui foto Uhkest Olgast jõuab ka Ekspressi, põhjustades suurt elevust toimetuse meesperes, ning ülesanne kuulus daam üles otsida langeb lõpuks siinkirjutaja õlgadele. Ma olen uhke ja õnnelik, sest pärast aastatepikkust harjutamist on kolleegid viimaks mõistnud, et olen küps tõeliseks väljakutseks.

Ning saabub 17. november ja kell näitab 18.29 ning ma kohtun Uhke Olgaga ühes eriti maitsekas vene lounge'is, kus eriti valge ning vahune latte maksab 40 krooni ning taustaks mängib eriti mahe bossa nova. Ja Olga ­naeratab kaunilt, sõbralikult ja soojalt, mis sest, et tema trendika dressipluusi lukk on kuni lõpuni kinni.

Ajakirjanik: Kas te kujutate ennast ette 50aastasena?
Uhke Olga: Mkm! (Judistab õlgu) Ma just sain 25 aastat ja mõtlesin, et varsti juba 30...
A: Aga 30aastasena kujutate end ette?
UO: Mkm! Ma mõtlen kogu aeg, et olen 20 või 21. (Naerab)
A: Mida peab inimene tegema, et olla ilus?
UO: Positiivne olla on vaja! Kui naine istub nii (tõmbab end kössi), siis nagu sein oleks ees. Aga kui inimene on rõõmus, siis sa tunned, et tahad temaga suhelda, isegi siis, kui ta natuke nagu ei ole ilus.
A: Millal te Narvast Tallinna tulite?
UO: Seitse aastat tagasi, siis kui läksin ülikooli õppima.
A: Ja mida õppisite?
UO: Disainerinterjööri Euroülikoolis. Interjööri disaini.
A: Lõpetasite ära ka?
UO: Üks aasta jäi puudu. (Naerab)
A: Mida teie salongis tehakse?
UO: Seal ma teen püsimeiki, küünepikendusi, juuksepikendusi...
A: Mida see tähendab - "püsimeik"?
UO: No see on siis, kui naine teeb nõelaga kulmud, huuled ja silmad ja pole vaja kogu aeg värvida. See on, kuidas öeldaksegi, permanent.
A: Kas teil endal on ka püsimeik?
UO: Jaa, muidugi! (Naerab rõõmsalt)
A: Kust teil selline nimi on tulnud - Uhke Olga?
UO: Ma ei tea. Alguses ma ei saanud aru, mis see üldse tähendab.
A: Aga mida uhkus tähendab teie jaoks?
UO: No mina ise ei ole uhke. Kui, siis natukene. (Naerab pikalt)
A: Kuidas te nii kuulsaks saite?
UO: No üks õhtu niisama läksin klubisse sisse, Astoriasse, siis tegid pildid. (Naerab)
A: Käite sageli pidudel?
UO: Ei, väga vähe. Praktiliselt ainult siis, kui mingi normaalne pidu tuleb.
A: Kuskohas on Tallinnas normaalsed vene peod?
UO: Igal pool - Déjà Vu's on näiteks selline vene pidu nagu "Babulja". Väga lõbus on!
A: Kui kaua te Anu Saagimit tunnete?
UO: Ma ühtegi korda ei ole näinud Anu Saagimit. Kõik mõtlevad, et tunnen, aga tõesti ei tunne. (Naerab taas kord)
A: Kelle poolt te viimastel valimistel hääletasite?
UO: Tsentristid.
A: Toetate Keskerakonda?
UO: (segaduses) Kes?
A: Keskerakonda? Edgar Savisaart?
UO: (soojalt) Jaa!
A: Miks teile Edgar Savisaar meeldib?
UO: Ei teagi, miks. Lihtsalt meeldib nagu.
A: Kes veel teie iidolid on?
UO: Näiteks Angelina Jolie - ilus ja väga hästi mängib.
A: Aga kas te mõnd Eesti näitlejat ka teate? Andrus Vaarikut?
UO: Mkm. (Raputab pead) Ma pole tõesti-tõesti kunagi vaadanud ühtki Eesti filmi.
A: Olgu. Mul mõned kolleegid palusid ka esitada teile küsimusi (krabistab paberitega). Mis on teie elu eesmärk?
UO: Vaba!
A: (segaduses) Olla vaba?
UO: Jah, vaba! Lahutatud.
A: Millest lahutatud?
UO: Enne olin nagu abielus, aga nüüd olen nagu - kuidas seda öeldakse - lahkus, lahku läinud.
A: Mis siis juhtus abieluga?
UO: Armastust ei olnud enam, siis läks minekut.
A: Kui kaua armastus kestis?
UO: Aasta aega.
A: Lapsi ei ole teil?
UO: On, poeg Indrek - mees oli mul eestlane.
A: Ütlesite, et poja nimi on Indrek. Aga kodus räägite temaga ikka vene keelt?
UO: No ta käis mul eesti lasteaias ja ma mõtlesin, et läheb eesti kooli, aga pärast mõtlesin, et mul oleks veidike raske temaga kodutööd teha ja siis ta läks vene kooli.
Aga looduseõpetus ja inimeseõpetus on seal eesti keeles. Ta väga hästi räägib eesti keeles, isegi paremini kui mina. Ja kõik sõbrad on tal eestlased praktiliselt.
A: Nii, ma vaatan nüüd... (krabistab veel paberitega) Mis on õnn?
UO: Mis see tähendab?
A: Ingmar, kuule, mis on "õnn" vene keeles?
Fotograaf ei tea.
UO: (mõtlikult) Õnn? Onn? Aa, štšastje! See on see, kui inimene on terve ja on armastus. Siis on inimesed väga õnnelikud.
A: Teie olete õnnelik?
UO: No mina olen üldse selline õnnelik ja lõbus inimene. (Naerab)
A: Kas te neid kommentaare olete lugenud enda kohta? Inimesed on ju õudsed.
UO: Jaa. Mul üks laupäev oli aega, siis ma lugesin nad kõik läbi. (Naerab) Väga naljakas oli, mul ei ole sellest halb olla. Lihtsalt naeran ja panen arvuti kinni.  
A: Kui suur on teie tavalise kuu eelarve?
UO: (naerab, ei saa aru)
A: Kui palju teil kuus raha läheb?
UO: Väga palju! (Naerab veel rõõmsamalt) Tõesti väga palju, ei hakka ütlemagi.  
A: (mornilt) Mille peale see siis kõik kulub?
UO: Riided, kosmeetika, auto, igasugused massaažid, jõusaalid - tuleb palju tööd teha, et kõik ära maksta.
A: Milliseid protseduure te sel nädalal teinud olete?
UO: No massaaži iga päev ja siis juuksed värvisin ära - mulle tõesti mustad juuksed ei sobi - ja siis kehahoolduseid igasuguseid ja küünehooldust. 
A: Mis on küünehooldus?
UO: (rõõmsalt) Kunstküüned: läheb poolteist tundi aega ja siis ilusad küüned on.
A: Kui sageli te külastate Venemaad?
UO: Ma ühe korra olen käinud seal. Moskvas, see oli kuu aja eest. Mul väga hea sõbranna läks õppima sinna.
A: Ja kuidas meeldis?
UO: Nii palju inimesi oli Moskvas, see oli algul nagu harjumatu, aga muidu väga meeldis! Muidugi väga kallis on seal kõik - istusime ühes restoranis, kus praegu kõik käivad, ja siis tuli arve 20 000 rubla (10 000 krooni).
A: Mis te siis tellisite seal?
UO: Suppi natukene.
A: Kas te raamatuid ka loete?
UO: Jah. Enne nagu palju lugesin, aga viimasel ajal on isegi ajalehti lugeda vähe aega.
A: Millest viimane raamat rääkis?
UO: Oeh, kuidas seda öelda eesti keeles? No naiste jaoks selliseid raamatuid kirjutavad armastusest, mees ja naine, nii ja naa? See oli kahe aasta eest.
A: See on nüüd selline ootamatu küsimus, aga kas teie.. ee... Te olete ju väga... ee... suure...
UO: Ma teadsin, et see küsimus tuleb...
A: Et mis on selle saladus? Selle peale teil... ee... ei ole kulunud raha?
UO: Ei ole! (Naerab)
A: Aga on see - mul on väga raske seda ette kujutada - kas selline... ee... see on üldiselt vist nagu hea asi? Või on see nagu keeruline?
UO: (hämmeldunult) Mis asi on keeruline?
A: (pisut hüsteeriliselt) On nii keeruline elada!? Ebasobiv tähelepanu ja nii edasi!?
UO: Minul ei ole raske, mul on normaalne elu! Muidugi ma ei käi igal pool nii riides nagu pidudel, et kõik vaatavad, et mul on sellised rinnad.