Moekad kummikud tänavale
Viimastel aastatel on moelavadel üha rohkem kummikuid. Meie kliimasse on selline trend väga teretulnud. Kummikuid sobita-takse nii igapäevase kui ka piduliku riietuse juurde. Miks mitte kombineerida lillelisi kummikuid kontorikostüümiga või rohmakaid jalanõusid pitsilise puhvseeli-kuga? Moeajakirjadest ja -blogidest leiab ideid katsetamiseks rohkelt.
Iga tegusa naise garderoobis võiks olla ühed šikid kummikud, mis on nii praktilised kui ka ilusa välimusega. Moebrändid pakuvad kummikuid igale maitsele. Põneva mustriga variante leidub näiteks Desiguali, Tom-my Hilfigeri ja Guessi jalanõude seas, klassikaks on saanud Burberry jalavarjud.
Kõige lihtsam on riietusega kombineerida ühevärvilisi kummikuid. Kes mustreid ja erksaid värve pelgab (arusaamatu küll, miks?), sellel võiks kodus olla paar ratsasaapalõikega säärikuid. Need sobivad ideaalselt teksadega.

Porivabad botikud aeda ja metsa
Kummikud on praktilised jalatsid, kindlad kaaslased metsas kõndimiseks, aiatöödel, kalapüügil. Loomulikult võib ka aias ja metsas askeldada mummuliste või lillelis-te kummikutega, aga pikaajalisemal kandmisel on tähtsam mugavus ja praktilisus.
Rouchette on turule toonud uued porivabad kummikud, mis on loodud aiapidajale mõeldes. Päka- ja kannaosa tu-gevdus, eemaldatavad soojad sisetallad, hingav neopreenist vooder, isepuhastuv ja libisemisvastane tald ning kaitsev kummist pealispind moodustavad lihtsad ja er-
gonoomilised jalanõud, mis toetavad jalga optimaalselt. Kõikide saabaste välistallad on mustuse kogunemise vastase tehnoloogiaga (Clean®) ning erikuju tõttu üksteise vastu hõõrudes lihtsalt puhastatavad.

Crocsi vihmasaapad lastele
Kummikud peaksid sooja pidama, kaitsma jalgu külma ja vee eest, kuid samas olema mugavad, kerged ja vastupidavad. Lähtudes nendest tingimustest, valiti-gi kahel järjestikusel aastal Crocsi laste-kummik Rootsis tehtud testidel parimaks vihmasaapaks.
Peamine põhjus, mis võidu tõi, on kindlasti materjal, millest on saapad valmistatud. Nimelt ei tooda Crocs kummikuid, vaid vihmasaapaid, mis on valmistatud Croslite'ist. See meenutab väliselt küll kummi, aga tegelikult on tegu hoopis teise materjaliga.
Croslite'ist valmistatud saapad on kõik äärmiselt kerged, mistõttu ei teki jalal li-hasväsimust ja sokid püsivad ilusti paigal. Materjal pehmeneb kandmisel ja vormub täpselt nii, nagu jalg seda tahab, seega on saapad justkui igaühe jala järgi valatud.
Croslite on oma omaduselt väga elastne materjal ega muutu külmaga rabedaks. Tänu sellele ei ole ohtu, et saapad jäigaks lähevad. Elastne tald kergendab väiksematel lastel ka kõndimist. Kõikide Croc-si jalatsite tallakuju jälgib jala loomulikku anatoomiat: toestab risti- ja pikivõlvi, mis tagab just eriti laste puhul jala loomuliku ja normaalse arengu.
Croslite talletab kõndimisel tekkiva soojuse ega lase seda saapast välja. Samas töötab materjal ka vastupidi ehk ei lase väljas olevat külma sisse.

MILLINE KUMMIK ON LAPSELE MUGAV?
1. Vali õige suurus! Liiga suur number hakkab jalas loksuma, kulutades alguses ära kantava soki ja hõõrudes hiljem marraskile ka kannad. Seetõttu on lapse sammud kohmakad, mis omakorda suurendab komistamise tõenäosust.
2. Saabas peab olema elastne ja pakkuma jalavõlvile tuge, sest lapsed hüppavad ja mängivad tihti ebatasasel pinnal.
3. Tald peab olema hea haakuvusega, et vähendada libisemise ohtu. Kõrge kvaliteediga kummimaterjalist saabas ei muutu raskeks ega libedaks ka madalatel temperatuuridel.

KUMMIKUTE AJALUGU
„Kummik" on ilus eestikeelne sõna, mis ei jäta kahtlust, millest on jalanõu tehtud. Kuid inglise keeleruumis on asi palju keerukam ja kõige levinum nimekuju Wellington boots viitab hoopis sõjardist poliitikule krahv Wellingtonile, kes palus oma kingsepal arendada uutmoodi jalanõud, mis pidid lähtuma 18. sajandi sõdurisaabastest.
Kummiku edulugu sai hoo sisse 1852. aastal, kui Hiram Hutchin-son kohtus Charles Goodyeariga, kes oli just leiutanud loodusliku kummi vulkaniseerimise. Hutchinson patenteeris kummi kasutamise jalanõudes ja alustas jalatsitootmist Prantsusmaal.
Järgmine suurem kummikute rahva sekka viimine toimus Teise maailmasõja ajal, kui need osutusid asendamatuks mudastes Euroopa kaevikutes. Ainuüksi Briti tehased tegid sõdurite tarvis üle miljoni paari kummikuid.
Venelased tutvusid kummikutega esimest korda 1920. aastatel, mille järel levisid need helikiirusel üle heitliku ilmaga Venemaa, muutudes lahutamatuks osaks kevad- ja sügisgarderoobist. Stali-ni aeg tõukas vaid kummikumaaniat takka, töölisrahva vajaduste rahuldamiseks rajati 17 uut kummikutehast.
Kummikuid armastas ka Hruštšov, kes tegi neist omamoodi Nõukogude elu sümboli. Odavad kummikud (ja kalossid) kuulutati sotsialistlikult eesrindliku stiili kandjaks ning palju kallimad nahkjalatsid tähistasid ebamoodsat kapitalistlikku vaimu.
1961.-1964. aastatel kadusid nahksaapad Nõukogude Liidu kau-bandusvõrgust pea täielikult, kuid Leonid Brežnev taastas naha hea maine ja kummikutest said taas peamiselt tööjalatsid.
Tänapäeva demokraatlikus moepildis kannavad kummikud muretuse pitserit - odavus ja funktsionaalsus on pigem plussmärgi-ga omadused.
TANEL VEENRE, Eesti Päevaleht 29. august 2012