Kunstiakadeemia kaotas uue maja ühe häälega
Kunstiakadeemia poleks täna hädas, kui uue maja arhitektuurivõistluse žürii oleks järginud 2008. aastal omaenda soovitusi.
Osalejatele pandi tollal südamele, et nad lähtuksid olemasolevast detailplaneeringust. See lubas ehitada 6–9 maapealse korrusega hoone.
Erandid olid lubatud, aga osalejate omal riisikol. Enamik žürii poolt lõpuks välja valitud projektidest kujutas lapikut maja, mis polnud eriti kõrge.
Kolmanda preemia saanud Portugali arhitektuuribüroo NERALP töö meenutas eemalt vaadates tehast või suisa alajaama. Žürii üheksast liikmest toetas seda kuus, vastu oli kolm.
Teise preemia pälvis Hollandi arhitektuuribüroo NAT. Nende idee nägi ette akadeemiale L-tähe kujulise valge hoone ehitamist. Seda pooldas seitse žürii liiget ja kaks hääletas vastu.
Konkursi võitis taanlaste SEA + EFFEKT, mis eiras detailplaneeringut ja tõusis julgelt kõrgustesse. Vaimustuses žürii kirjutas: “Hoonel on potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt tunnustatud meistritööks, tõmbenumbriks, mis meelitab inimesi kogu maailmast kaema tuleviku kunstiakadeemiat.” Arvamust jagas kaheksa žürii liiget, üks jäi erapooletuks, ehk taanlased võitsid vaid ühe häälega.
Võidutöö vajas uut detailplaneeringut. Tallinna linnavolikogu kehtestas selle mullu suvel, andes rohelise tee kuni 16 maapealse korrusega hoone ehitamiseks.
Nii kõrge maja vähendaks mõnede naabermajade korterite akendesse paistvat valgust. Sestap nõudis volikogu, et akadeemia peab saama ümberkaudsete elanike nõusoleku. Või tuleb need korterid avalikes huvides sundvõõrandada. Kuni emba-kumba tehtud pole, linn ehitusluba ei anna. See viis läinud nädalal selleni, et tähtajast maha jäänud akadeemia kaotas 12miljonilise eurotoetuse.
Kas rektor Signe Kivi juhitud žürii liikmed ei tulnud selle peale, et nende endi soovitusi eirava projekti eelistamine võib põhjustada enneolematut peavalu? Kas keegi ei näinud ette, et uus detailplaneering tähendab Pandora laeka avamist? Kes jäi võidutöö suhtes ainsana erapooletuks ja mis põhjusel?
