Lisaks kaitsepolitseile ja riigiprokuratuurile diskrimineerib nende kaasmaalaste arvates ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Nimelt püüab EKA vabaneda oma pinnal asuvast restoranist, mis on seotud nendesamade relva- ja restoraniärimeestega. Võitlus on käinud sellest ajast peale, kui restoranigrupeeringu ninamehed trellide taha saadeti.


“Nad tahavad meid jõuga välja saada! See on ju diskrimineerimine, kui ma maksan korralikult üüri, aga mul keeratakse vesi ja elekter kinni,” ütleb Gonsiori tänaval asuva restorani Šeš-Beš omanik Šamo Jamalov.


Populaarne ja üle Narva maantee magusat grillimislõhna levitav Šeš-beš kolis Kunstiülikooli ühiselamu ruumidesse 2002. aastal, pärast seda, kui eelmine üürnik bingomängude korraldamisega pankrotti läks. Sestpeale on nende šašlõkibisnis õitsenud. “Me oleme kasumiga ettevõte,” kinnitab Šamo Jamolov.


Miks Kunstiülikool tahab vabaneda rentnikest, kellega probleeme pole – seda ajal, mil kinnisvaraomanikud teevad rentnikest ilma jäämise hirmus üksteise võidu neile järeleandmisi ja allahindlusi? Aserid olid aga nõus tõstma senise üüri 120 krooni ruutmeetrist isegi 150 kroonini ruutmeetri eest. Ent EKA juhtkonna südant see ei pehmenda.


“Ma ei saa aru, miks nad meist lahti tahavad saada, oleme alati maksnud korralikult renti ja mingit lärmi ega lõhkumist (sõna-sõnalt: šum-gam ili lamaajut) pole siin ka olnud,” imestab Šamo Jamalov.


“Nad on tõeline peavalu,” ütleb EKA rektor Signe Kivi (pildil). “Kunstiakadeemial on tohutu ruumipuudus. Meil pole sellest aastast avatud animatsiooni õppekava magistrande kuskil õpetada ja me peame ise ruume rentima – see pole ju normaalne olukord.” Kivi toonitab, et nad on ikkagi õppeasutus, mitte kinnisvarahaldusfirma.


“Kaugemas tulevikus on EKA-l plaan see maja maha müüa ning parem on seda teha ilma rentniketa,” ütleb ka EKA haldusdirektor Andri Simo.


1. maist lõppes lepingu tähtaeg ja kõrgkool lootis, et augustiks on plats puhas ning šašlõki asemel saab neis ruumides filminukke meisterdada. Kõikidest aserite perekonda kuuluvatest restoranidest (Bakuu vanalinnas, Kiš-Miš Lasnamäel ja Šeš-beš kesklinnas) on Šeš-Beš olnud kõige edukam. Seetõttu ei ole aserid ilmutanud vähimatki soovi hea asukohaga ja sisse töötatud klientuuriga toidukohta maha jätta. Seda enam, et restoran Bakuu käis pärast seda kiiresti maha, kui sealne direktor – seesama kurikuulus Alek – trellide taha pandi. Mahlaste lihaportsude poolest kuulus Bakuu on praeguseks suletud.


Šeš-Beši omanikud aga leidsid oma üürilepingust punkti, mis ütleb, et kui rentnikule pretensioone pole, peab leping jätkuma. Või kui tõesti on vaja ruumid tühjaks teha, siis peab majaomanik 60 protsenti investeeringutest välja maksma. Šamo ütlebki, et kui EKA maksaks neile 800 000 kuni 900 000 krooni, nad lahkuksid kergel sammul.


“Nad ei suutnud oma kulutuste kohta pabereid esitada. Me ei saa ju lihtsalt niisama ilma dokumentideta neile raha peo peale laduda,” lausub Andri Simo. Kunstiakadeemia võttis kasutus ele jõuvõtted – keeras restoranil vee kinni, võttis ära elektri ega lase restorani külalistel enam maja ees parkida.


Restoran pöördus kohtusse ning seal seatigi tõkend: restoranil ei tohi vett kinni keerata. Kohus võtab asja arutada veebruaris.


“Nemad joonistavad ja meie hindame nende kunsti väga,” ütleb Šamo. “meie kunst on šašlõki küpsetamine – see meeldib neile ka, aga rahulikult tööd teha ei lase!”