Kuratlik natsikütt Zuroff joob Männili verd
Wiesenthali Keskuse juht Efraim Zuroff avaldas ajalehes Jerusalem Post põhjaliku artikli, kus ta väljendab pettumust enda asutuse poolt juudivastastes sõjakuritegudes kahtlustatava Harry Männili surma üle.
Pettunud on Zuroff muidugi selle pärast, et tal ei õnnestunud Männilit kohtu ette tirida. Eelkõige on Ekspressi toimetusel hea meel, et Zuroff meid siinjuures ei unusta. Nimelt olevat ta 2001. aastal otsustanud, et ainus võimalus Männil kohtu ette saada on veenda eestlasi seda tegema. Ta kohtus Mart Laari ja teistega. Kuigi tal õnnestus veenda võime uurimist algatama, varjutas seda kokkupuude kohaliku meediaga. Zuroff meenutab, et eriti ajas teda närvi 23. augustil 2001 Eesti Ekspressis ilmunud karikatuur, kus teda kujutatakse kuradina, sarved peas, joomas karikast Männili verd, mida kallab talle Laar. Aivar Juhansoni joonistatud karikatuur ilmus Pekka Erelti ja Aet Süvari kirjutatud persooniloo „Kutsumata külaline" juures.
Zuroff kirjutab oma raskustest võitluses Männiliga: „Teoorias peaks kõik seaduse silmis võrdsed olema, kuid kui keegi on üks rikkamaid eestlasi maailmas ja Eesti kultuuriasutuste lahke doonor, siis see võib aidata natsidega kaastöös kahtlustataval süüdimõistmist vältida." Seetõttu jäid Zuroffi sõnul tema jõupingutused Männil kohtu ette tuua viljatuks. Ühe põhjusena tunnistab ta fakti, et tal ei õnnestunud kunagi tõestada, et Männil isiklikult sooritas mõrvu. Sellegipoolest esitleb Zuroff kolme töövõitu Männili elu kibedaks tegemisel:
- Ta suutis Männili panna natsiminevikuga isikute nimekirja, keda ei lasta USAsse
- Ta suutis veenda endist USA riigisekretäri Henry Kissingeri, et too astus 1994. aasta jaanuaris tagasi Balti Strateegiliste ja Rahvuvaheliste Uuringute Instituudi nõukogust.
- Ta suutis veenda Costa Ricat, et seal ärihuve omanud Männil saadeti riigist välja, kuid see võit jäi lühikeseks, sissesõidukeeld tühistati.
Kokkuvõttes leiab Zuroff suhteliselt üheülbaliselt, et Eesti ei ole riik, mis Holokausti tõsiselt võtaks ja kus natsikurjategijaid süüdi mõistetaks.
Ekspressi andmetel võib Männili kriminaalasja uurimismaterjalidest teha aga teised järeldused kui Zuroff seda teeb. Toimikust ei nähtu, et Männil oleks osalenud juutide arreteerimises, veel vähem mõrvamises. Menetlusmaterjalides on küll isikute ülekuulamise protokollid, mida Männil on läbi viinud, kuid kahtlemata ei saa kellegi küsitlemist võrdustada surmaotsuse langetamise või täideviimisega. Tõendeid selle kohta, et Männilil oleks olnud voli kellegi elu või surma üle, ei ole. Ning seda tunnistab Zuroff isegi.
