Kurikuulus kinnisvaraärimees sai jagu perearstist
"Ma ei saa öelda, et mind Valdese eest ei hoiatatud," ütleb perearst Kai Soop, kes ärimehega kohut käis. "Hoiatati küll."
Kai Soop alustas perearstina tööd Margus Valdese rendiruumides Narva mnt 50 ajaloolises apteegimajas oktoobris 2002. Sissekolimisel polnud seal vett ega kütet. Vastavalt lepingule pidanuks olema, kuid Valdes lubas, et kõik saab korda. Algajale perearstile tundus, et mis seal ikka, paari nädalaga saavad olmemured lahendatud. Ent võta näpust.
See oli pediaater Kai Soobi esimene töökoht perearstina ja esimene katse tegutseda ettevõtjana (perearstid on teatavasti ettevõtjad).
Arsti vastuvõtule kekslesid patsiendid üle ehitustandri, kus oli külm, sest polnud kütet, ja kus ei saanud tualetis käia, sest torud olid jäätunud.
Valdese esitatud arved said siiski tasutud. Valdes ei toonud majja vett ega kütet, küll aga käivitas oma telefonikeskjaama, et müüa perearstidele sideteenust. Lisaks Kai Soobile oli majja kolinud veel teinegi perearst - Nadežda Karjagina. Temal oli võimalus isegi kaks nädalat elektrita tööd teha.
Samal ajal kirjutasid ajalehed, et armsasse puumajja, kus oli 1873. aastast tegutsenud apteek, tuleb tervisekeskus. Paljudele linnakodanikele jäi mulje, et linn hoolitseb, et ajaloolises hoones jätkataks meditsiiniga seotud teenuste pakkumist. Praegu viitavad hoolikalt kinni kleebitud akendel ilutsevad ahvatlevas poosis striptiisitaride fotod hoopis teistlaadi teenustele.
"Järgmisel suvel võtsin advokaadi ja tema andis nõu, et loobugu ma Valdesega võitlemast ja otsigu endale uus pind," räägib Kai Soop. Välja kolides oli tal mõõt nii täis, et ta jättis maksmata lahkumise deposiittasu ühe kuu rendi jagu. Sellelt hakkasid Valdese rõõmuks tiksuma viivised.
Valdes kaebas perearsti kohtusse. "Tema polnud lepingu ühestki punktist kinni pidanud, ei suulistest kokkulepetest ega neist, mis tal ise olid ühele lehele kirja pandud," kurdab perearst Soop.
Juriidika on Valdese poolel: lepingud on alati Valdese koostatud. Need on lihtsad, ühel, kõige rohkem kahel A4 formaadis lehel. Palju kokkuleppeid sõlmib ta suuliselt.
Aga ta ei pea kokkulepetest kinni, isegi mitte kirjalikest. Kui tema kliendid üritavad samaga vastata, siis hoidku piip ja prillid.
Kohtus perearst kaotas. Ta räägib kaotuse summast nagu Eesti vanarahvas hundist - seda õige nimega nimetamata. "Ma sain päranduseks tuttuue Opel Meriva - selle müügiraha läks Valdesele."
Heldri elamurajoonis Viimsis aga elanike võitlus Valdesega kestab. Heldri on Valdese elutöö. Tegemist on omandireformi käigus talle tagastatud maaga. Valdes jagas selle 44 krundiks ja nende müügist teenis Äripäeva hinnangul ligikaudu 15 miljonit krooni.
Alates 2004. aastast on Heldri elanike võitlusest kinnisvaraarendajaga kirjutatud vähemalt kümme lehelugu, asja on kajastanud "Pealtnägija" ETVs.
Heldris nõuab Valdes tasu kommunikatsioonidega nagu gaas, vesi, elekter liitumise eest - isegi nende eest, mida tema ei saa müüa (vesi) või ostja ei saa tarbida (gaas). Samuti määrab ta trahve kõikvõimalike üleastumiste eest.
"Ta on selline mees, kes oskab liivaterast ka endale sissetulekuallika teha. Ta võtab raha ka torude eest, mille kaudu vesi inimeseni jookseb," on Valdest iseloomustanud Viimsi vallavanem Urmas Arumäe.
Augusti alguses arutas Harju maakohus Aleksandr Zentženko hagi kinnisvarafirma Morrison Invest juhataja Margus Valdese vastu, sest väidetavalt olevat Valdes küsinud temalt elektriga liitumise tasu kaks korda.
Margus valdes kommenteerib kirjeldatud sündmusi järgmiselt: "Kai Soobi lugu on aastast 2003 ning EV kohus on õiglase otsuse teinud. Seega pole ei minu, Soobi ega Eesti Ekspressi poolt eetiline kommenteerida juba jõustunud ja täidetud kohtuotsust. Muus osas tahaksin avalikkust informeerida, et AS Morrison Invest on täitnud ja täidab jätkuvalt kõiki sõlmitud lepinguid punktuaalselt ning ootab sama ka lepingupartneritelt."
