Kurjakuulutav lühend Öö-Emm-Err
Misasi on ökoloogiline maksureform?
Lühidalt on see eelkõige maksusüsteemi ümberkorraldamine. Eesmärk on soodustada enam keskkonnasõbralikku majandamist. Loodusvarade säästlikku kasutamist arvestav tehnoloogia peab olema eelistatud võrreldes keskkonnakahjuliku tegevusega.
Lõppeesmärk – üldine keskkonnateadlikkuse tõstmine. Eelarvetulude kogumine ei ole ÖMR puhul esiplaanil.
"ÖMRi lähtealustes" on korduvalt öeldud, et keskkonnatasude tõstmise ruum on just nii suur kui palju tulumaksureform Eestis maksukoormust alandab. Valitsuse lubadus, et inimestele jääb rohkem raha kätte, on nüüd unustatud?
See on meelevaldne käsitlus. Tulumaksu alandamise ja maksuvaba miinimumi tõusuga jääb inimestele kindlasti kordades rohkem raha kätte kui tekib lisakulutusi keskkonnatasude tõusu tõttu.
Kui palju tõstab ÖMR 2006. aastal elektri, vee ja sooja hinda?
Keskkonnamaksude puhul tuleb rääkida kolmest valdkonnast: energeetikamaksud (ka kütuseaktsiis), transpordimaksud ja keskkonnatasud ehk saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud.
Kui tänavu aprillis-mais töötati välja ÖMR aluseid, rehkendati keskkonnatasude tõusu mõju elektri hinnale kuni kolm senti kilovatt-tunni kohta aastas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel tuli ettepanek teha veel täiendavaid uuringuid. Selgus, et elektri hind ei tõusegi kolm senti, vaid umbes üks sent kilovatt-tunnist.
Kusjuures isegi see hinnatõus ei pruugi aset leida. Seda juhul, kui Eesti Energia teeb lisainvesteeringuid näiteks tuha ladustamise tehnoloogiasse, mille arvel vähenevad jäätmete ladustamistasud. Ning see hüvitaks süsihappegaasi saastetasu tõusu. Tähendab on olemas stsenaarium, et hinnatõus ei ulatu isegi ühe sendini aastas.
Muidugi, tarbijale on ka üks sent tähtis. Aga mis reformist me räägime, kui sel üldse mingit mõju ei oleks?
Majandusminister on Edgar Savisaar, hinnatõusud tema haldusalas enne valimisi viiksid Keskerakonnalt hääli ära. Te mõistate Savisaare kriitika motiive või ei?
Jah ja ei. Elektrienergia näide on siin iseloomulik. Algul leiti, et hind võib tõusta kolm senti, nüüd on jõutud ühe sendini, mis ka ei pruugi teostuda. Nii et tegelikult oli vahepealne aja maha võtmine kasulik.
Mõne nädalaga sai kolmest sendist üks sent?
Tuleb nii välja.
Siin on ju kolmekordne vahe. Kuidas nii suur möödalask on võimalik? Ega siin pole tegemist nn Tambovi konstandiga, et võeti vajalik tulemus ja hakati arvutama tagant ettepoole?
Ei, ma ei usu seda. See komisjon töötas ju majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel, kes peab kahtlemata olema kompetentne.
Kas ÖMR tõstab tuleval aastal ka joogivee hinda?
Tallinna linn tõstab tuleval aastal vee hinda 10 protsenti ja ka mõned teised omavalitsused võivad hinda tõsta. Aga see pole tingitud keskkonnatasude tõusust.
Kuid keskkonnatasude tõttu vee hind tõuseb või ei?
Tallinna näite puhul mitte. Ning ka üldisemalt jääb keskkonnatasude osa vee hinnas suhteliselt marginaalseks.
Mis juhtub soojuseenergia hinnaga?
Võtame turba näite. Ühe tonni turba väljaveo omahind on 500 krooni, kaevandamistasu aga praegu viis krooni tonn ja tõuseb 15 kroonini. Võite ise arvestada, et tasude osakaal kuludes on suhteliselt tagasihoidlik.
Millal tulevad meil üleriigiline autode aastamaks, autode registreerimistasu, elektrienergia aktsiis?
Jah, sõidukite registreerimistasu puudumine seab meid Euroopa kontekstis suhteliselt erandlikku olukorda. Aga hetkel ei ole registreerimistasu või aastamaksu sisseseadmine päevakorral. Ma ei tahaks hakata siin ajas ette ruttama.
Mis tähendab, et hetkel ei ole päevakorral? Kas see otsus tuleb praeguse valitsuse ajal või mitte?
Kuna siin ei ole kokkulepet näha, siis seda ka ei tehta.
Kas ei tule sellepärast, et Tallinnas kohalik automaks alles hiljuti kaotati?
Analüüsides rahvusvahelist praktikat on ilmselge, et suuremates linnades on tähtsaim õhu saastaja autotransport. Kuid meil mõjutavad transporti praegu üksnes raskeveokimaks ja riigilõiv.
Nii on ja nii jääb?
Olemasolev eelarvestrateegia 2006-2009 sõidukimaksu ei käsitle ega ole seda kavandatud ka 2007-2010. Aga küsimus, kas registreerimismaksu ja aastamaksu kehtestamine on vajalik, jääb alles.
Kui riik hakkab maksudega autosõitu piirama, siis mis tuleb selle asemele, kui ühistransport on paljudes Eesti piirkondades ebapiisav või olematu? Kas teile ei tundu, et sellistes tingimustes oleks kohatu takistada rahval liikuda autoga?
Täiesti nõus. Näiteks Haapsalu-Riisipere lõigul on meil raudteel isegi rööpad üles võetud.
Kas elektriaktsiis tuleb?
Ei tahaks jällegi ennetada, aga EL on andnud Eestile üleminekuaja aastani 2010. Pärast seda tuleb kohaldada direktiivi. Varasem rakendamine võib kõne alla tulla elektrituru avamisel.
Kuhu läheb suurenevatest keskkonnatasudest laekuv raha?
Nii nagu seni, peamiselt keskkonnainvesteeringuteks. Kolm neljandikku läheb ka edaspidi otse Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja veerand riigieelarvesse. Samas, eelarve ülesehituse põhimõte on, et kulud ja tulud ei ole omavahel seotud. Eelarvesse suunatud osa on suhteliselt väike, kaks-kolmsada miljonit krooni. Ainuüksi koalitsioonileppe kulude kogumahtu võib hinnata kuni 4,5 miljardi kroonini.
Dokumendist "ÖMR lähtealused"
* ÖMRi läbiviimise tulemusena jääb üldine maksukoormus 2003. aasta tasemele. ÖMRist tulenevat keskkonnaga seotud maksude ja tasude tõusu kavandatakse peamiselt asendamaks juba käimasolevat tulumaksu koormuse vähenemist.
* Eesti maavarad on ammendumas. Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub kruusa 34 aastaks, ehitusliiva 40 aastaks.
* Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja saastaja on energeetikasektor: 2003. aastal ands energeetika 69-83 protsenti õhu saastamisest ja 73 protsenti kõigist jäätmetest.
* Keskkonnatasude seadus tuleb Riigikogus vastu võtta oktoobris 2005, rakendusaktid detsembris 2005. Transpordimaksude eelnõu tuleb esitada valitsusele 2006. aasta I poolel (rahandusministeerium), energiatoodete aktsiiside eelnõu esitada valitsusele 2006. aasta II poolel (rahandusministeerium).
