12.10.2007, 00:00
Kveta Pacovska
Sel korral tahaksin tutvustada üht suurepärast kunstnikku ja raamatuillustraatorit, kes võib esmapilgul mõjuda isegi veidi ehmatavalt ja teha nõutuks illustratsioonikunstist kaugemal seisva inimese. Aga ärge hüüdke kohe, et ta teile sugugi ei meeldi ja et see pole miski lasteraamatuillustratsioon, soovitab Viive Noor.
Vaadake ta pilte veel ja veel, võimaluse korral otsige
neid lisaks internetist, õnnelikumad saavad ehk sirvida mõnda
tema raamatutki. Ja kui olete nende piltidega juba harjunud, siis imestate
isegi, kui kiiresti saabub aeg, mil neid illustratsioone imetlema hakkate. Ja
muide! Kuigi suuremad lapsed eelistavad realistlikke raamatupilte, siis
väikelapsi võluvad kunstniku kirkavärvilised lihtsate
kujunditega pildid hoobilt.
Kveta Pacovska sündis 28. juulil 1928. aastal Prahas. Endiselt on ta loominguliselt aktiivne, osaleb rahvusvahelistel kunsti- ja illustratsiooninäitustel, astub üles isiknäitustega. Lõpetanud on ta Praha Tarbekunstikooli, kus tema õppejõuks oli professor Emil Filla, kes ise esindades tšehhi modernismi, tutvustas ka oma õpilasi Euroopa avangardkunstiga. Kveta Pacovska arengut ja loomingut on mõjutanud Kandinsky, Schwitters, Klee, Miró ja Picasso.
Illustratsioonikunstiga seotud maailmas pole võimalik leida inimest, kes poleks näinud Kveta Pacovska loomingut või vähemalt kuulnud tema nime. Seal võib tema tuntust ehk võrrelda Picasso omaga, kellest kõik on midagi kuulnud või näinud.
Pacovska on rakendanud oma loovust eri kunstivaldkondades. Ta maalib, joonistab, tegeleb graafika ja kollaažiga, tema paberobjektid jäävad skulptuuri ja installatsiooni piirimaile. Ja muidugi raamatud. Tema käe alt on läbi käinud üle 60 raamatu ja nende hulgas on olnud nii kaanekujundusi kui rikkalikult illustreeritud lasteraamatuid Andersenist ja vendadest Grimmidest kuni Michael Ende’ni välja. Rääkimata tema autoriraamatutest, mis oma terviklikkuses on lausa musternäidiseks raamatuKUNSTIST. Selle tõestuseks on talle antud kõrgeim illustratsioonikunsti auhind – Anderseni preemia – ja tema raamat valitud maailma kauneimate raamatute hulka. Paar aastat tagasi oli seda raamatut võimalik näha ka Eesti Rahvusraamatukogus eksponeeritaval maailma kaunimate raamatute näitusel. Paraku olid kõik raamatud oma hindamatu väärtuse tõttu klaasvitriinides luku taga. Raamatust saab aga õige ettekujutuse alles siis, kui seda käes hoida ja sirvida.
Kveta Pacovska raamatud on dünaamilised. Edastades sõnumit ja sidudes seda pildiga, armastab kunstnik katsetada, kombineerida, joonistada, maalida, kasutada kollaaži, muuta leheküljed kolmemõõtmeliseks. Ta mängib vormi ja värviga, tühjade pindade, kirja, tähtede ja numbritega. Paljud motiivid korduvad raamatust raamatusse, muutes küll vahepeal värvi ja lubades end imetleda iga kord veidi erineva nurga alt: aknad, silmad, kingad, pliiatsid, nööbid, kassid, klounid, linnud, jõehobud... Ring, kolmnurk ja nelinurk – need on baaskujundid, mida kunstnik oma töödes kasutab ja mida ta üha uuesti kombineerib. Ta lükib neid ritta, asetab üksteise peale, nihutab, lõigub tükkideks.
Punane on Kveta Pacovska värv. Punane jookseb läbi kõikidest ta töödest. See on rikas, külluslik punane. Vahel on sinna segatud veidi kollast, vahel piisake sinist. Enamasti on see aga kirgas, selge ja puhas punane. Kveta Pacovska ütleb end püüdlevat maksimaalse kontrasti poole, mille moodustavadki tema töödes enamkasutatavad neli värvi: punane, roheline, must ja valge. “Punane värv on rõõmsameelne, tujuküllane ja elustav. Roheline elav ja ilmekas. Lisaks must, mis hoiab värvid koos, ja valge kui puhas, ehe värv. Natuke kollast, mis on soojus, ja sinist, mis paneb meid unistama.” Ja ongi koos kõik värvid, mida me tema raamatutes näeme. Vahel on need külmad toonid, vahel soojad, aga ikka ja alati kirkad.
& lt; br />Kveta Pacovska sõnul on raamatud tema jaoks kui arhitektuur. Seepärast siis kõik need paberist ja kartongist objektid, tühjad raamatud värviliste kaantega, raamatud kui skulptuurid, kui paberobjektide ja ruumiinstallatsiooni süntees, mida ta eksponeerib oma näitustel. Tema töödes on ühendatud traditsioonilise lasteraamatuillustratsiooni esteetika modernismiga.
Kveta Pacovska on öelnud: “Pildiraamat on esimene kunstigalerii, mida laps külastab.” Õiged sõnad! Ärme siis unusta seda!
Kveta Pacovska sündis 28. juulil 1928. aastal Prahas. Endiselt on ta loominguliselt aktiivne, osaleb rahvusvahelistel kunsti- ja illustratsiooninäitustel, astub üles isiknäitustega. Lõpetanud on ta Praha Tarbekunstikooli, kus tema õppejõuks oli professor Emil Filla, kes ise esindades tšehhi modernismi, tutvustas ka oma õpilasi Euroopa avangardkunstiga. Kveta Pacovska arengut ja loomingut on mõjutanud Kandinsky, Schwitters, Klee, Miró ja Picasso.
Illustratsioonikunstiga seotud maailmas pole võimalik leida inimest, kes poleks näinud Kveta Pacovska loomingut või vähemalt kuulnud tema nime. Seal võib tema tuntust ehk võrrelda Picasso omaga, kellest kõik on midagi kuulnud või näinud.
Pacovska on rakendanud oma loovust eri kunstivaldkondades. Ta maalib, joonistab, tegeleb graafika ja kollaažiga, tema paberobjektid jäävad skulptuuri ja installatsiooni piirimaile. Ja muidugi raamatud. Tema käe alt on läbi käinud üle 60 raamatu ja nende hulgas on olnud nii kaanekujundusi kui rikkalikult illustreeritud lasteraamatuid Andersenist ja vendadest Grimmidest kuni Michael Ende’ni välja. Rääkimata tema autoriraamatutest, mis oma terviklikkuses on lausa musternäidiseks raamatuKUNSTIST. Selle tõestuseks on talle antud kõrgeim illustratsioonikunsti auhind – Anderseni preemia – ja tema raamat valitud maailma kauneimate raamatute hulka. Paar aastat tagasi oli seda raamatut võimalik näha ka Eesti Rahvusraamatukogus eksponeeritaval maailma kaunimate raamatute näitusel. Paraku olid kõik raamatud oma hindamatu väärtuse tõttu klaasvitriinides luku taga. Raamatust saab aga õige ettekujutuse alles siis, kui seda käes hoida ja sirvida.
Kveta Pacovska raamatud on dünaamilised. Edastades sõnumit ja sidudes seda pildiga, armastab kunstnik katsetada, kombineerida, joonistada, maalida, kasutada kollaaži, muuta leheküljed kolmemõõtmeliseks. Ta mängib vormi ja värviga, tühjade pindade, kirja, tähtede ja numbritega. Paljud motiivid korduvad raamatust raamatusse, muutes küll vahepeal värvi ja lubades end imetleda iga kord veidi erineva nurga alt: aknad, silmad, kingad, pliiatsid, nööbid, kassid, klounid, linnud, jõehobud... Ring, kolmnurk ja nelinurk – need on baaskujundid, mida kunstnik oma töödes kasutab ja mida ta üha uuesti kombineerib. Ta lükib neid ritta, asetab üksteise peale, nihutab, lõigub tükkideks.
Punane on Kveta Pacovska värv. Punane jookseb läbi kõikidest ta töödest. See on rikas, külluslik punane. Vahel on sinna segatud veidi kollast, vahel piisake sinist. Enamasti on see aga kirgas, selge ja puhas punane. Kveta Pacovska ütleb end püüdlevat maksimaalse kontrasti poole, mille moodustavadki tema töödes enamkasutatavad neli värvi: punane, roheline, must ja valge. “Punane värv on rõõmsameelne, tujuküllane ja elustav. Roheline elav ja ilmekas. Lisaks must, mis hoiab värvid koos, ja valge kui puhas, ehe värv. Natuke kollast, mis on soojus, ja sinist, mis paneb meid unistama.” Ja ongi koos kõik värvid, mida me tema raamatutes näeme. Vahel on need külmad toonid, vahel soojad, aga ikka ja alati kirkad.
& lt; br />Kveta Pacovska sõnul on raamatud tema jaoks kui arhitektuur. Seepärast siis kõik need paberist ja kartongist objektid, tühjad raamatud värviliste kaantega, raamatud kui skulptuurid, kui paberobjektide ja ruumiinstallatsiooni süntees, mida ta eksponeerib oma näitustel. Tema töödes on ühendatud traditsioonilise lasteraamatuillustratsiooni esteetika modernismiga.
Kveta Pacovska on öelnud: “Pildiraamat on esimene kunstigalerii, mida laps külastab.” Õiged sõnad! Ärme siis unusta seda!