Läänemere valitseja
Möödunud reedel müüs Enn Pant esmakordselt suure paki Tallinki Grupi aktsiaid välismaalastele.
Lääne investeerimisfondid ostsid kümme protsenti laevakompaniist. Ühe aktsia hind oli 64 krooni.
Sama hinna kasutamisel on Tallinki turuväärtus veidi üle 1,4 miljardi krooni. Pandi isiklik hinnalipik ulatuks aga umbes 590 miljoni kroonini. Samas mahus on näiteks terve Tallinna Äripanga bilansimaht.
Tegelikult on Pandi vara isegi veel suurem, kuna aktsiate kontrollpakk on alati väärtuslikum kui kümne protsendi suurune osalus (lõviosa müües kerkib hind) ning mehel leidub aktsiaosalusi ka väljaspool laevandusäri.
"Jõukas on see, kes ise tunneb end jõukalt," ütleb Pant. "Mõned on sellised, kes peaksid justkui olema jõukad, aga neil on alati millestki puudu. Teised jälle on sellised, kel pole nagu midagi, aga tunnevad end hästi... Mul on piisavalt raha olnud kogu aeg.. Ma olen alati hakkama saanud. Olenemata sellest, kas mul on raha."
Hanschmidt motiveeris ... laenuga
Oma tohutu varanduse ajas Pant kokku vaid viie ja poole aastaga.
Tema rikkusele pani aluse sügisel 1996 tehtud diil Ühispanga presidendi Ain Hanschmidtiga.
Pandi firma Inforte ostis pangalt 44 protsenti Hansatee aktsiatest. Hanschmdit ütles, et tehing toimus "turuhinnaga".
Võiks arvata, et Pant sai aktsiaid tasuta, sest turuhind oli tollal null. Hansatee oli sisuliselt pankrotis. Poolaasta oli laevafirmale lõppenud 122 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Laevu prahiti (renditi) turuhinnast poolteist-kaks korda kallimalt. Omanikud tülitsesid. Üks neist, Enn Rohula, võttis solvumise märgiks Vana Tallinna nimelise laeva liinilt ära.
Tegelikult suutis Hanschmidt läbi suruda keerukama tehingu. Ühispank andis Pandi firmale 13 miljonit krooni laenu. "Ta sai kohustuse selga," ütleb pangajuht. "Meil oli Hansatee etteotsa vaja inimest, kes oli isiklikult huvitatud, et sellel firmal läheks hästi."
Riigiametnikust saab eraomanik
Kuni tolle ajani oli Enn Pant tähtis riigiametnik. Rahandusministeeriumi kantsler, hüüdnimega hall kardinal, kelle juhtimisel otsustati, missugune riigiasutus saab raha aasta algul, milline lõpul; valmistati ette seaduseelnõusid ning suunati riigi rahavoogusid ühest pangast teise, mis tõi muu hulgas kaasa Sotsiaalpanga huku ning Ühispanga tõusu.
Pant oskas inimesi tööle panna. Kui minister kord nurises, et tööplaanid on täitmata, jättis ta kõik ametnikud preemiata. Kui aga hästi tööd tegid, pakkus lisatasusid näiteks riigifirmade nõukogudesse kuulumise kaudu.
Pant ise kuulus Ühispanga nõukogusse ning oli Merelaevanduse nõukogu esimees. Mõlemad firmad olid tihedalt seotud Hansateega. Ühispank oli laevafirmale laenanud kümneid miljoneid. Poole laenudest tagas Merelaevandus.
Hanschmidtile oli Hansatee eriti suur mure. Talle antud laenud ähvardasid panka põhja lasta. Kust laevafirma kahjum tekib, pangajuht ei mõistnud. Ta vajas usaldusväärset meest ja kurtis muret Pandile. Ning Pant pakkus ennast...
Hanschmidt ja Merelaevanduse juht Toivo Ninnas polnud vastu, sest ühest küljest oli Pant end tõestanud võimeka juhina ning teisest küljest oli ta nõukogude liikmena nende ülemus.
Sõbrad aitasid
Pant alustas Hansatees räige kokkuhoiuga. Tallinki töötajad olid harjunud, et neid riietatakse firma kulul jalatallast pealaeni. Pant peatas programmi. Autoremondikulud, reklaam jms keelati ära. Isegi maalid kontori seintelt võeti maha. Raha võis kulutada vaid laevakütuse ostmiseks ja palkade maksmiseks.
Aitasid ka Ninnas ja Hanschmidt. Ühispank andis kaheks aastaks 65 miljonit krooni laenu. Merelaevandus alandas järsult "Georg Otsa" ja "Tallinki" prahtimishindu. See andis võitu 10 000 dollarit päevas.
Pandi parim sõber, maksuameti peadirektor Kalev Järvelill koostas pikaajalise maksude ajatamise graafiku. Ühtlasi lubas Pant Järvelillele, et kui sõbral saab riigitööst isu täis, siis on tal koht Hansatees olemas. Nii ka läks. Praegu on Järvelill Hansatee tegevdirektor.
Maksuametit juhib aga Aivar Sõerd, samuti Võru poiss ja Pandi hea sõber, kes muuseas kuulus eraisikuna Hansatee väikeaktsionäride sekka ning märkis oma aadressiks Endla 8, kus asub Riigi Maksuamet.
Rohula punnib vastu
Rohula ja teda toetanud Tallinna Pangaga ei suutnud Pant aga kohe ühist keelt leida.
Tallinna Panga juht Guido Sammelselg soovitas kommivabrikul Kalev, Rakvere lihakombinaadil ja hulgifirmal Smarten Hansateele kaupa mitte anda. Mille peale Pant vastas, et Tallink võib müüa ka Fazeri tooteid. Pärast nädala pikkust vastasseisu andsid Eesti firmad järele.
Solvunud Rohula kuulutas avalikult, et Pant pole viks poiss: "Tal oli juba siis, kui ta oli veel rahandusministeeriumi kantsler, Tallinki firma krediitkaart, millele on tegelikult õigus vaid juhatuse liikmetele ja laeva juhtivatel töötajatel. Saime sellest teada juhuslikult, kui Pant koos sõpradega laeval pidu pidas ja suuri sisseoste tegi."
Kuid Hansatee vee peale jäämine polnud ikka veel kindel. Firma aktsiakapital oli vaid 400 000 krooni. Sellest ei piisanud suuremahuliseks äriks.
Poliitikud annavad laevaliikluse Pandile
Pant tahtis tõsta põhikapitali 70 miljoni kroonini ?V enamus rahast läinuks pangalaenude tagasimaksmiseks.
Pant ise ostis aktsiaid. Raha laenas jälle Ühispangast. Ühispank ise ostis samuti mõne miljoni eest aktsiaid. Kuid enamuse rahast pidi Hansateese sisse maksma Merelaevandus. Too riigifirma oli parajasti erastamisel ning erastamisagentuuri nõukogu tõmbas plaanile kriipsu peale: poliitikute meelest oli Hansatee liiga riskantne.
See oli teine tähtis otsus Pandi rikastumisel. Sisuliselt andsid poliitikud talle vabaduse erastada Tallinn-Helsingi laevaliiklus.
Pandi osalus Hansatees suurenes nüüd 66 protsendini.
Hilisemates aktsiaemissioonides soetasid nii mõnedki poliitikud (näiteks ekspeaminister Tiit Vähi ja endine siseminister Robert Lepikson) Hansatees osalusi, kuid salaja, sest Pant pakkus esitajaaktsiate süsteemi.
Tänaseks on Pant poliitikud firmast välja ostnud. "Kahjuga nad kindlasti ei kaubelnud," ütleb ta hinna kohta.
Alles möödunud aastal, kui Eestis keelati esitajaaktsiaid, muutusid Hansatee omandisuhted suures plaanis läbipaistvaks.
Uus laev kahe nädala pärast
Pant võttis laenu ja ostis muudkui Hansatee aktsiaid juurde.
Neid oli mitme erineva pisikese firma arvel, kusjuures audiitoriteks olid alati omad mehed: Hansatee finantsjuht Andres Hunt või pearaamatupidaja Meelis Asi. Audiitori sõltumatuse printsiibiga selline asi hästi just kokku ei lähe.
Möödunud aasta lõpuks oli Pandi kontrolli all oleva aktsiaseltsi Infortar osa laevafirmas kasvanud juba 86 protsendini. Tegi õieti, sest firmal läks hästi.
Pandi õnneks alustas ta laevafirma ülespumpamist ajal, mil Eesti elas börsivaimustuses ning raha oli hõlpsalt saada. Hiljem kogus firma raha ning hakkas järjepanu laevu välja vahetama. Neist kõige uuem – Soomes äsja valminud Romantika – läheb esimesele reisile kahe nädala pärast.
"Muidugi oleks tore, kui pooled laevad oleksid uued, aga selleks ei jätku raha," tunnistab Pant.
Kui ei meeldi, astu minema!
Tallink on nende väheste firmade seas, kes peab arvestama tugeva ametiühinguga.
Ametiühingujuhi Jüri Lemberi meelest ei hoia Hansatee oma töötajaid. Ta mäletab väga hästi telefonikõnet, mis saabus talle ükskord aastavahetuse paiku, kell kolm öösel. "Ma lasen selle Hansatee panni veel põhja," kirus tundmatu telefonitorus. Tegemist oli veidi napsuse töötajaga, kes oli parajasti kajutis tüdrukuga hullanud, kui uksele koputati ja personaliosakonna töötaja palus lepingule allkirja. Kellelegi oli meenunud, et kui allakirja ei anta, siis muutub mehe tööleping tähtajatuks.
"Isegi kui nad on meile palgatõusu andnud, siis jätavad nad palgafondi üldjoontes ikka samaks, vähendades muid lisatasusid," kurdab Lember. Ja mis kõige hullem: Hansatee ei taha suurt hulka laeval töötavaid ja reisijaid teenindavaid inimesi lugeda laevapere liikmeks. Seega ei kuulu nad meeskonda, aga reisijad pole ka...
Kuid tegevjuht Kalev Järvelill ütleb, et töötajatel pole põhjust viriseda: keskmine palk ulatub üle 10 000 krooni. "Me ei saa enam rohkem maksta! Mõned tehnilised töötajad on lääne tasemel palkadega."
"Selles firmas käib suhtumine, et kui meeldi, siis astu minema!" räägivad firma paar endist töötajat.
Selline on kapitalismi räige tänapäev.
Müük võlgade pärast
Kui arvate nüüd, et Pant on muredest täiesti prii, siis eksite. Suur vara ei tähenda automaatselt palju raha. Pant teenib Hansatee juhatuse esimehe ja tema tütarfirmade nõukogude liikmena aastas üle miljoni krooni, kuid selleks ei piisa Hansatee aktsiate ostmiseks võetud laenude tagasimaksmiseks.
Laenude tagastamine oligi põhjus, miks Infortar reedel kümnendiku Hansateest maha müüs.
Enn Pant
- 36aastane
- Tallink Grupi juhatuse esimees ja suuromanik
- Transiidikeskuse väikeosanik, omab isiklikku investeerimisportfelli börsifirmade osas
- varandus ca 600 miljonit krooni
- lüpetas Tartu Ülikoolis rahanduse erialal
- vallaline
- elab Tallinnas Nõmmel oma majas
- hobisid ei oma, armastab aegajalt sporti teha ja jälgida
Pandi tähelend
1996 Firma on sisuliselt pankrotis. Pant võtab juhtimise üle.
1997 Kiire tõus, kaheksa kuuga teenib firma 69 mln kr kasumit. Pant osaleb merelaevanduse erastamisel. Töötab mõned kuud peadirektorina, tahab kahte firmat ühendada, kuid norralastest-jänkidest suuromanikud on vastu. Avab Paldiski-Kappelskär liini. Ostab reisilaevad Meloodia, Fantaasia ja Vana Tallinn.
1998 Ostab Rootsi liini kaubalaeva Kapella ja esimese katamaraani. Kasum 78 mln kr.
1999 Ostab merelaevanduselt Tallinki kaubamärgi. Alustab Eestis piletite müüki interneti kaudu. Kasum 136 mln kr.
2000 Sõlmib lepingu Eesti suurima laeva ehitamiseks Soomes. Kasum 171 mln kr.
2001 Võtab üle Estlinele kuulunud Tallinn-Stockholmi liini. Alustab uus katamaraan AutoExpress 2. Hansatee muudab nime Tallink Grupiks. Kasum 195 mln kr.
2002 Liinile tuleb Hansatee suurim laev Romantika.
