Nädalatagune neljapäev. Laari valimiskohvikus Tallinnas Kaarli puiesteel on kell kümme hommikul kohal vaid üks inimene - see on IRLi peaministrikandidaat Mart Laar ise. Kui keegi ka oleks, siis ega teda ei märkaks - kuldhamstriku kombel toimekas poliitik, kelle käsi lendab iga minuti või paari tagant kohendama ninalevajuvaid prilliraame, varastab kogu show. Võib-olla just seetõttu saab IRL-i pressiesindaja Rauno Veri ilmuda intervjuud valvama nii märkamatult. Olles ruumis teetassiga veidi aega justkui möödaminnes ringi tiirutanud, sätib vaikiv noormees end varjuna meie kõrvallauda.   Kas IRL, Isamaaliit või Isamaa on kunagi saanud Venemaalt mingeid annetusi? Ei, jumala eest, mitte kunagi. (Mõjub peaaegu kohkunult) Kas sellest on kunagi olnud juttu IRLis, Isamaaliidus või Isamaas, et Venemaalt võiks ka kunagi annetusi tulla? Ma küll ikkagi selle välistan. See on ikkagi väga ohtlik mäng. Riigiarhiivist on pärit Isamaa eestseisuse protokoll 18. jaanuarist 1993, kus räägitakse välismaa ja Venemaa annetustest. Teid seal koosolekul ei olnud, aga kuidas sellest aru saada? Venemaa annetusi on arutatud täiesti üheselt. Ma ei tea, mida see tähendama peaks, ütlen täitsa ausalt. Kui ma oleksin oma näpud sinna vahele saanud, siis ma oleksin õiendama hakanud.   (Asja naljaks pöörates) Me oleme olnud suhteliselt enesetapjalik erakond, tuleb tunnistada. Oma lõputus soovis kõiki seadusi täpselt täita andsime kogu oma arhiivi riigiarhiivi ainsana mu meelest. See muidugi on hämmastav, et Venemaa raha koosolekut juhatas Matti Päts, Venemaale küüditatud presidendi pojapoeg. Ma arvan, et kui sellest rahast võidi rääkida, siis räägiti vene ärimeestest. Päts ei saanud mõelda Vene riiki või riiklikke organeid. Loe Tarmo Vahteri ja Krister Kivi läbi viidud ja lehes kaks külge võtvat intervjuud paberlehest või tasulisest artiklist.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel