Keskpank leiab, et laenamine on Eestis liiga hoogsaks läinud ning seda tuleb eri hoobadega pidurdada. Konkreetselt kodulaenu soodustust peab Eesti Pank vananenud võtteks, mis on oma aja ära elanud.

"Laenusoodustus oli põhjendatud ajal, kui laenuintressid olid kõrged ja laenu saamine raske," ütleb Ekspressile Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja
Sven Meimer
. "Praeguse madala intressitaseme puhul tähendab soodustuse säilimine, et laenuraha saab kätte alla niigi odava turuhinna."

Laen alla viiendikul

Viimastel aastatel on Eestis eluasemelaenu intressid pidevalt kahanenud. 2004. aastal oli keskmine väljastatud laenude intressimäär 4,1 protsenti, 2005. aastal aga 3,78 protsenti. Meimeri sõnul saab "hea" klient hetkel pankadest eluasemelaenu kätte umbes hinnaga euribor pluss 0,5 protsenti, riskantsem klient peab maksma euribor pluss 0,6-0,8 protsenti.

Sven Meimeri hinnangul on Eestis eluasemelaenu võtnud 14-18 protsenti leibkondadest. Täpsest arvepidamist keskpangal selle kohta ei ole.

Maksuameti andmetel deklareeriti eluasemelaenu intresse 2005. aasta eest 80 300 korral. Tasutud intresside kogusumma oli umbes 923 miljonit krooni.

Hetkel elavad rahvusvahelised rahaturud läbi intresside tõusu faasi, mis ei jäta mõjutamata ka Eesti pankade kodulaene. Meimer osutab, et mida kõrgemale kerkib enamiku laenulepingute intressi aluseks olev euribor, seda rohkem tuleb riigil eelarvest raha välja käia, et katta lubatud maksusoodustust.

Keskmine intressitagastus ühele laenuvõtjale oli tunamullu 3200 krooni ning see on 1998. aastast peale pidevalt langenud. Riigi kogukulutused laenusoodustusele aga on sama järjekindlalt kasvanud.

Läinud aasta lõpul kirjutas Eesti Panga asepresident Märten Ross Äripäevas artikli, milles pani riigi laenusoodustusele ka osa vastutusest kinnisvara hinnaralli eest.

Hoolimata keskpanga argumentidest, milles ei puudu majanduslik loogika, ei pea laenuvõtjad maksusoodustuse kaotamist lähiajal kindlasti kartma.

Vähem kui aasta enne parlamendivalimisi on sellise otsuse tegemine äärmiselt vähetõenäoline, ütleb Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen (Reformierakond). "Riigikogus ei lähe see ettepanek läbi, ning sellepärast pole sel mõttel perspektiivi."

Ebapopp samm

Põhjus, miks parlament soodustuse kaotamisele viltu vaatab, pole Atoneni sõnul see, et paljudel Riigikogu liikmetel on endal eluasemelaenud ja nad peaksid hääletama iseenda rahakotile halvasti mõjuvat otsust. Pigem on asi selles, et üle 80 000 laenuvõtja koo s peredega moodustavad väga märkimisväärse osa valijaskonnast.

Ajastus soodustuse kaotamiseks pole Atoneni hinnangul hea veel teiselgi põhjusel. "Õige aeg oleks siis, kui intressid parajasti langevad, hetkel aga nad hoopis tõusevad. Tekib oht, et mõnel laenuvõtjal võib just selle otsuse pärast raske hakata."

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe sõnul on Eesti Pangal soodustust kritiseerides puht fiskaalpoliitilisest nägemusest õigus, kuid laiemalt vaadates võib leida mitmeid põhjendusi maksuvabastuse jätkamise poolt.

"Riigile ei tee halba, kui inimestel on olemas oma kodu, kui inimene on ise oma kodu omanik. Selle toetamine pole vale samm ei julgeoleku mõttes ega ka sotsiaalses mõttes. Meil on ka hulk noori, on sundüürnikke jne," leiab Atonen.

Keskpanga osakonnajuhataja Meimeri sõnul ei ole vähemkindlustatud inimeste puhul eluaseme hankimise toetamine vale ning Eesti Pank ei taha inimeste kodusoetamist takistada. Kuid keskpanga hinnangul peaksid selleks olema konkreetselt suunatud toetusskeemid, mitte üldine maksuvabastus kõigile.

Meimer möönab ka, et rahva seas oleks maksuvabastuse kaotamine ebapopulaarne otsus, mis lööb arvestatavat hulka valijaid. "Kuid eks olegi riigi valitsejate kohus teha mõnikord ka ebameeldivaid samme."

Riik juba pigistab

Tegelikult on riik laenusoodustuse kraani mõnevõrra juba kinni keeranud. 2005. aasta kohta võis intresse maksustatavast tulust maha kirjutada kuni 50 000 krooni, veel aasta varem tohtis seda teha 100 000 krooni eest. Samuti keelas maksuamet alates 2005. aasta algusest sõlmitud laenulepingute puhul teha mahaarvamisi nende korterite ja majade eest, mis pole ostetud iseenda eluasemeks, vaid lastele, vanematele või abikaasale.

Miljonikroonise eluasemelaenu puhul, mis praeguste kinnisvarahindade juures hakkab lähenema keskmisele, ning kolmeprotsendilise intressi korral tähendaks maksusoodustuse kaotamine aastas laenuvõtjale 7500kroonist lisaväljaminekut.

Meimeri sõnul ei ole kuigi põhjendatud arvamus, et inimesed arvestavad maksuametilt tagasisaadava rahaga laenu tasumisel. "Sageli läheb see summa kevadise puhkusereisi rahastamiseks, kevadriietuse ostuks jne. Kõige rohkem mõjutakski soodustuse kaotus ilmselt inimeste tarbimist."

Makromajanduslikult ei pruugi soodustuse kaotamine avaldada suurt mõju, eriti kui riik otsustaks seda raha mitte säästa ja suurendada eelarveülejääki, vaid jagada välja mõnele teisele elanike rühmale, näiteks pensionide järjekordseks tõusuks.