Niisiis, 17aastane Carlsen jagas koos armeenlase Levon Aronjaniga esikohta maleturniiril, kus maailma praeguse hetke 16st kõrgeima reitinguga maletajast osales 11. Norralane on 2733 punktiga hetkel reitingutabelis veel 13. Esikohta jagavad maailmameister Vishwanathan Anand Indiast ja eksmaailmameister Vladimir Kramnik Venemaalt 2799 punktiga, kuid neid mõlemat noor Skandinaavia geenius Hollandis edestas. Seega on kõrgelennulisteks ootusteks tema puhul piisavalt põhjust.

Teadupoolest lahkus 17. jaanuaril meie seast eksmaailmameister Robert Fischer. Pärast Teist maailmasõda ei ole nn läänemaailmast peale skandaalse ameeriklase kasvanud ühtki maletajat, kes tõesti oleks võinud maailmameistriks tulla. Võib muidugi nimetada veel hollandlast Jan Timmanit, brasiillast Henrique ­Meckingit, sakslast Robert Hübnerit, inglast Nigel Shorti, veel mõnd skandinaavlast, kes kõik olid maailma tippu (või sinna lähedale) kuuluvad maletajad, kuid mitte reaalsed MM-tiitli võtjad. Selleski kontekstis tasub Carlsenil silma peal hoida.

Tippjalgpallurist maletalent
Tuleb märkida, et Norra on ajaloos olnud võrdlemisi tagasihoidlik malemaa. Seda niikaua, kuni 1985. aastal sai 18aastasest Simen ­Agdesteinist Norra esimene suurmeister. Ta oli sel ajal maailmas noorim selle tiitli kandja. Järgmisel aastal tuli ta juunioride MMil kuubalase Walter Arencibia järel, aga Jevgeni Barejevi ja Viswanathan Anandi ees hõbemedalile.

On tähelepanuväärne, et maletäht ­Agdestein mängis samal ajal rahvusvahelisel tasemel jalgpalli ja kuulus ründajana kaheksal korral Norra koondisse.

Debüüt oli 1988. aasta maavõistlus Itaalia vastu, ainsa värava koondise eest lõi Tšehhoslovakkia vastu. 1989. aastal loobus Agdestein alla kirjutamast lepingule Türgi klubiga Besiktas, kuna poleks saanud maletada superturniiril Tilburgis. Ta oli sel hetkel maailma tugevuselt 16. maletaja ja Hollandi turniiril ootasid mängud teiste hulgas ka Kasparovi ja Kortšnoiga. Sellist võimalust pühendunud maletaja käest ei laseks.

Norra jalgpallimeistrivõistlustel mängis Agdestein Oslo Lyni meeskonna eest ja meeskonda treenis tollal hilisem Eesti koondise peatreener ­Teitur Thordarson. Islandlane rääkis Agdesteinist kui väga hea väravavaistu ja kiire stardiga ettearvamatust ründajast. 1992 katkes Agdesteini jalgpallurikarjäär põlvevigastuse tõttu ja huvitaval kombel jäi tulemata ka suurem edu males.

30. novembril 1990 sündis Tønsbergis Magnus Øen Carlsen, kellest aprillis 2004 sai suurmeister. Kuigi tänapäeval peetakse maailma ja Euroopa meistrivõistlusi males väga erinevates vanuserühmades kuni alla kaheksa-aastasteni välja, ei ole Carlsenil sealt ette näidata rohkemat kui pronksmedal aastal 2003 kuni 14aastaste EMilt. Aga tema areng on olnud hiljem nii kiire, et pole enam põhjust olnud noorte seas mängida.

Uue tähe tulek
Carlsenite pere elab Oslo lähedal Lommedalenis. Malet õpetas teda mängima isa Henrik, praegu on tema treener lisaks "jalgpallur" Agdesteinile veel üks Norra suurmeister Kjetil Lie.

Eesti suurmeister Kaido Külaots kohtus Magnus Carlseniga esimest korda Norra iga-aastasel tuntuimal maleturniiril Gausdalis jaanuaris 2000.

Kaido elas turniiri ajal kämpingumaja ühes, Magnus pappa'ga teises toas. Koos vaadati ka malet ja kuna Kaido väljalend Oslost oli järgmisel päeval pärast turniiri lõppu, pakuti talle Carl­senite pool öömaja. Isa Henriku küsimusele, kui kaugele Magnus võiks males jõuda, vastas Kaido siis enda meelest suuremeelselt, et kindlasti reitinguni 2650. Juba praegu on Magnusel see number ligi 100 punkti võrra suurem.

Väike Magnus näeb oma east veel hulga noorem välja. Külaots meenutab, kuidas 2004. aastal Mallorcal Calviàs peetud maleolümpiale tulnud Eesti Maleliidu president Carmen Kass jõudis kohale just Eesti-Norra matši ajaks ja oli väga imestunud, et esimese laua taga istub laps.

Too partii lõppes viigiga, aga Külaots on üks väheseid suurmeistreid, kes on Carlsenit võitnud rohkem kui talle kaotanud. Kahe võidu ja kolme viigi juurde tuli kaotus mullustel Euroopa meistrivõistlustel, kui Eesti meeskond jäi Norrale alla 1 : 3.

Carlsen osales juba 2004 FIDE maailmameistrivõistlustel, kuid langes välja kohe esimeses ringis, kaotades Levon Aronjanile kahe lisapartii järel. Möödunud aasta MM-võistluste kandidaatide turniiril olid nad jälle kohe alguses vastamisi. Põhimatš jäi viiki 3:3, kuigi Carlsen jäi kahel korral kaotusseisu. Järgnenud kiirmales jäi Carlsen jälle kohe taha, aga suutis neljanda partiiga seisu taas viigistada. Otsustavates välkmale partiides oli parem Armeenia suurmeister.

Siiski on Magnus välkmales väga tugev. Näiteks 2006 võitis Islandil peetud turniiri, kusjuures alistas poolfinaalis Anandi 2:0. Ainult välk- ja kiirmalet on Carlsen mänginud Garri Kasparoviga, sest tema tõus langes kokku Kasparovi lahkumisega malest poliitikasse. Islandil võitis Kasparov välgumatši 1,5:0,5, kusjuures toona kolmeteistkümneaastane Carlsen polnud viigiga sugugi rahul, öeldes intervjuus, et oleks esimese partii valgetega pidanud kindlasti võitma, aga teises mängis nagu laps.

Samas peetud kiirpartii võitis samuti Kasparov. Praegu paistab, et Kasparovi ja Carlseni vahelised tõsised partiid jäävadki nägemata, nii nagu ei ole toimunud Fischeri kohtumisi ei Karpovi ega Kasparoviga.

Mullu detsembris peetud maailma karikavõistlustel jõudis norralane poolfinaali, kus kaotas hilisemale võitjale, USAd esindavale Gata ­Kamskyle 0,5:1,5.
MM-tiitlit on võimalik üritada, kui mängida edukalt maailma karikavõistlustel tuleval aastal Hantõ-Mansiiskis, järgmine katse tuleb 2011. aastal Tallinnas.

Kirimales ruulib Norra rajukitarrist


Norra on tippu jõudnud samuti kirimales. Lähemal ajal lõppeval kirimale­olümpial on suure tõenäosusega võitja Norra meeskond, kes praegu on kahe punktiga ees Saksamaast. Hästi on mänginud seitsmendat kohta hoidev Eesti. Esimesel laual viigistas Raul Kukk Norra suurmeistri Ivar ­Berniga, kes tuli 2006. aastal kirimale maailmameistriks. Ainsana on kahekordseks maailmameistriks pärjatud Tõnu Õim, kuid seda saavutust ei ürita norralane esialgu korrata, sest tiitli võitmiseks kulus mitme aasta jooksul iga päev vähemalt kümme tundi analüüsimiseks. Ivar Bern on kitarrist grupis nimega Syv, mille muusikat nimetab autostradajazz’iks. Varem on ta pikki aastaid kuulunud agressiivset ja brutaalset garaaži-rock’i mänginud bändi The Swamp Babies, mille plaadiümbriste ja lugude nimetuste äratoomine siinkohal poleks sünnis.