Kindlasti ei saa juttu olla usaldamatusest. Peaministriga on meil väga tihe koostöö. Praeguses olukorras, kus Eesti on lõpetamas läbirääkimisi EL-iga ja kohe-kohe on oodata kutset NATO täisliikmeks saamiseks, oleks ausalt öeldes väga kummaline, kui peaminister paneks klõpsti suu kinni, kui temalt küsitakse välispoliitilistel teemadel. Lõppude lõpuks on ta valitsusjuht ja vastutab valitsuse prioriteetide eest tervikuna. Ma siin küll kahevõitlust välispoliitilisel tandril ei näe. Kui see mulje võis kellelgi tekkida, siis on see subjektiivne.

Kas te ei tundnud end puudutatuna, kui peaminister ütles, et välispoliitikat arutab ta välisministeeriumi ametnike, mitte välisministriga?

Ojuland paneb käed risti rinnale. Jalg üle põlve hakkab kuuldamatu muusika rütmis hoogsalt liikuma.

Ametnikud nii või teisiti, ka peaministri kantselei ja välisministeeriumi vahel, arutavad palju ja iga päev omi asju. Pealegi on välisministeeriumi esindajana peaministri büroos üks inimene tööl, nii et  see koordinatsioonisüsteem on pandud paika täpselt selliselt, et asi töötaks efektiivselt. Veelkord: niisugust kiilu löömist minu ja peaministri vahele võtan ma kui tendentslikku lähenemist. Kuivõrd (ohkab sügavalt) tegelikkuses on meie suhted peaministriga ja meie tööpõld omavahel väga täpselt paika pandud. Ma ei näe mingit põhjust siin närvilisuseks.

Selle suve ajakirjanduse lemmikteema on Sangaste juhtum. Kui lugeda endise välisministri Toomas Hendrik Ilvese ja välissaadikute vihjeid, jääb mulje, et küsimus pole konkreetses Tarandi-Ojulandi tülis, vaid välisministri kompetentsuses.

Ojuland on varem lugenud etteheiteid, mille Ekspress on koostanud vestluste põhjal ministeeriumi ametnike ning väliskorpuse esindajatega:

  • Minister ei orienteeru välispoliitika põhiküsimustes.
  • Minister ei pea alati kõigega kursis olema. Selleks on ametnikud, kes teemad (memod) ette valmistavad. Praegune minister ei kasuta seda võimalust ja jääb seepärast hätta kuluaarivestluses ja küsimustele vastates.
  • Välisministril puudub professionaalne huvi välispoliitika vastu. Oma sammudes lähtub ta Reformierakonna ja isiklikust sisepoliitilisest tulevikust. Näiteks suursaadikute konverentsil Sangastes rääkis välisminister koalitsiooni ootustest kohalike omavalitsuse välimistel. I>

Noo, selliseid tendentslikke ja anonüümseid väiteid on üldse raske kommenteerida.

Kas ametnikud või  suursaadikud pole kunagi teiega neil teemadel rääkida üritanud? Süüdistused on ju karmid?

Ei ole olnud ühtegi probleemitõstatust majasisestes memodes, mida koostatakse pärast kõikvõimalikke visiite ja kohtumisi. Kõik visiidid või kohtumised nii Eestis kui välismaal leiavad lõppude lõpuks analüüsimist. Minu andmetel ei ole seda küsimust kunagi tõstatatud.

On see siis kellegi pahatahtlikkus?

Just nimelt. Kui keegi tuleks minu juurde konkreetse mure või koguni süüdistusega, nii nagu teie küsimuses kõlas, siis ma hea meelega tahaksin kuulda, milline on olnud see konkreetne juhtum, milles mind tahetakse süüdistada.

Mis oli siis Tarandi ja Ojulandi tüli põhjus?

Minister ohkab. Vaikib pikalt.

Tähendab. Ma leian, et Indrek Tarandil on olnud väga oluline roll Eesti välispoliitika kujundamisel. Kindlasti ma hindan seda tema rolli, ja seda, mis iseseisvuse ajal on Eesti välissuhtlemises toimunud.

Küsimus on pigem selles, mis niisugustest ametnikest, kes süsteemist on lahkunud, edasi saab. Need inimesed valdavad ju väga palju ja väga olulist informatsiooni ja küsimus on selles, kuidas neid inimesi edaspidi kasutada. Kas see koht võiks olla nende jaoks Välispoliitika Instituut, kui nad mingil põhjusel peavad välisministeeriumi süsteemist lahkuma, või on see mõni muu koht. See on kindlasti diskussiooni küsimus.

Kindlasti on lisaks Indrek Tarandile ka mitmeid teisi välisministeeriumis väga pikka aega töötanud  inimesi, sealhulgas suursaadikuid, kes ei ole selles vallas enam tegevad.

Aga mis puudutab küsimuse esimest poolt, siis Tarandi-Ojulandi tüli see kindlasti ei olnud.  Lõpuks vabastas ju kantsler Tarandi ametist valitsus ja ausalt öeldes on väga raske ette kujutada, et üks minister oma isikliku väidetava tüli pärast viib ametniku vallandamiseni.

Sellel vallandamisel olid selged põhjused, mida valitsus väga põhjalikult kaalus enne otsuse tegemist. Ja valitsus selle otsuse tegi.

Ajakirjandus on spekuleerinud kättemaksu teemadel. 1994. aastal vallandas kantsler Tarand teid ja teie ihkasite revanši?

Minul ei ole mingit kättemaksu soovi kunagi olnud ja ei ole ka. Loodan, et ka Indrek Tarand saab üle nendest emotsioonidest, mida ta erinevates ringkondades on ähvardusena välja käinud ja ….

Aastate tagused sündmused välisministeeriumis ei olnud üldse seotud Indrek Tarandiga, mida tagantjärele on millegipärast üritatud seostada. Minu lahkumise põhjused olid mujal.

Mis olid need põhjused?

See on ammendunud teema ja kõiki kõrini ära tüüdanud. Kahe inimese subjektiivne nägelemine on põhjustanud meedias nii palju elevust, aga ka nii palju tüdimust. Jätaksin need  põhjused hea meelega kõrvale.

Tagantjärele, kas seda konflikti välisministeeriumis oleks pidanud teisiti lahendama?

Ütleksin jälle, et  valitsus arutas seda ja tegi otsuse. Praegusel hetkel ei olegi siia muud lisada.

Kas teie meelest oli õige, et tüli üksikasjad - kes, kus ja mida täpselt ütles, kuidas nimetas - jõudsid meediasse? Kõik see oli ju väga piinlik?

See oli piinlik ja mul on siiamaani väga ebameeldiv tunne sellest.

Kas teie jaoks on asi lõpetatud või tuleks südame rahustamiseks Tarandiga  omavahel see lõpuni ära klaarida?

Valitsus on otsuse teinud. Sel teemal uuesti haavu lahti kiskuda ei ole mõtet.

Kas Tarandi vabastamine sellisel moel on tekitanud välisministeeriumi ametnikes vimma teie vastu või vastupidi?

Välisministeeriumis töötab positiivses mõttes kummaline seltskond: nad on nii pühendunud oma igapäevasele tööle, et nad ei ole kuidagi pidanud vajalikuks ega õigeks sekkuda nendesse sündmustesse, mis leidsid aset Sangaste järel. 

Kõik need arutelud, mis välisministeeriumi puudutavad, olgu need seotud Euroopa Liiduga või NATOga, nendel nõupidamistel ei ole ma täheldanud, et üks või teine ametnik oleks oma suhtumist muutnud või kuidagi eripäraselt hakanud oma arvamust avaldama.

Kas jagate kommentaatorite arvamust, et ajalukku lähete te eelkõige kantsler Tarandi kangutajana?

Ootame ära. Ajalugu näitab.

Mille poolest kantsler Kolbre erineb kantsler Tarandist?

Kahtlemata on Kolbre väga suurte välispoliitiliste kogemustega diplomaat ja väga suure väljas töötamise ja läbirääkimiste kogemusega.

Ja selle poolest erinebki?

Ojuland ei vasta, teeb kätega õhus ebamäärase liigutuse.

Väidetakse, et teie ülesanne on enne järgmisi valimisi välisministeeriumi kõvasti tuulutada, plats eelmiste valitsuste ajal kinnitunud ebasobivatest ametnikest puhtaks teha.

Minu eesmärk on viia ellu neid välispoliitilisi prioriteete, mida  koalitsioonileping ette näeb ja valitsus on omavahel kokku leppinud.

Ja personalipoliitika ei kuulu sinna hulka?

Kindlasti mitte.

Teie ajal on hakanud ka seltskonnaajakirjandust huvitama, kuidas ja kes välisministeeriumis asju ajavad. Kuidas te seda kommenteerite?

Kui valitsuse poolt vabastatud Indrek Tarand kolib välja suvilast ja seda seltskonnaajakirjandus kajastab, siis on see loomulikult seltskonnaajakirjanduse vabadus ja õigus teha.

Minu jaoks oli see äärmiselt jõhker, kui kantsler sai öösel kodus kätte oma lahkumisteate.  Kas teie meelest oli see normaalne?

See, et kutse…… see, et  valitsuse otsuse tehniline vormistamine viibis,  on muidugi….. Seda oleks võinud kiiremini vormistada. Kuivõrd ta selle kuupäevaga ametist vabastati, oli minu arvates igati õige, et ta sellel samal päeval ka otsuse kätte sai.

Te distantseerite end väga selgelt valitsuse otsustest. Pressikonverentsil rääkisite endast kolmandas isikus, kui institutsioonist, kui valitsuskabineti liikmest, keda Tarand solvas. Miks te oma rolli täiesti välja jätate?

Ma võin veel kord täiesti siiralt rõhutada üle, et siin ei saa rääkida kahe inimese vahelisest tülist. Kes seda teemat niimoodi tõstavad, teevad seda teadmatusest või pahatahtlikkusest.

Mis teile teie töös rõõmu teeb?

Kõige suurem heameel on selle üle, et meie liikumine NATO suunal on olnud nii kiire. Seda, millises seisus oleme täna, ei julgenud ma valitsusse minnes unistadagi. 

Vaadates tagasi jaanuarikuusse, siis meie tee NATOsse ei olnud sugugi nii roosiline nagu see praegu paistab. Pigem vastupidi: kõik otsad olid lahti. Liitumisläbirääkimised EL-iga, mis valitsusse minekul tundusid kaunis täbarad, kuna olime mitmest meiega koos alustanud riigist maha jäänud, on  tänaseks need valupunktid ületanud. Ja ses suhtes võib sügisele hoopis kindlamini vastu minna. Rääkimata nendest rõõmudest, mida suvi ja ilusad ilmad on pakkunud. Kuigi ma olin sunnitud oma puhkuse mitu korda katkestama. Ka see teeb rõõmu, et tasapisi küll, aga elu Eestis läheb jõukamaks.

Kas tunnete end ministrina hästi?

(Pikk paus.) Igaüks, kes ministrileiba maitsnud, pole sugugi vastanud rõõmsameelselt “Jah!”. Sellega kaasneb ikkagi ülisuur vastutus, ülisuur töökoormus ja muidugi elamine teadmises, et oled avalikkuse luubi all.

Millised on teie plaanid kohalike omavalitsuste valimisega?

Eks see ole hell teema ole. Ühest küljest on välisministrid varem kohalike omavalitsuste valimistel alati osalenud. Ja võiks ju mõelda nii, et seda traditsiooni võiks jätkata. Kindlasti ka erakonna huvidest lähtuvalt peaks seda traditsiooni jätkama.

Teisalt peab arvestama, et see aasta on eriline. Eelkõige NATO ja EL-ga seonduvalt,  kus sügisel muutub välispoliitika tööpõld eriti pingeliseks. Kandideerida võib ka vapiloomana, aga teisalt tuleb arvestada prioriteete ja seda, milleks üks inimene suuteline on. Kaldun sinnapoole, et ma ei kandideeri. 

Kaberneemes räägitakse, et seal tehti fotosid teie valimisreklaami jaoks, võrkude ja lõhekala vahel?

No, las see tuleb väikese üllatusena.

Kristiina Ojuland

Sündinud: 17.12 1966 Kohtla-Järvel

Perekonnaseis: lahutatud

Parteiline kuuluvus: Reformierakonna liige alates 1995

Haridus:

  • 1990 Tartu Ülikooli õigusteaduskond
  • 1992 Eesti Diplomaatide Kool
  • alates 2000 Tartu Ülikooli politoloogia osakonna magistrand

Töö:

  • 1990 –1992 justiitsministeeriumi spetsialist
  • 1992- 1994 välisministeeriumi poliitikasoakonna I sekretär
  • 1994 – 1996 Eesti Ringhäälingute Liidu tegevdirektor
  • 1997 – 2001 Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eurointegratsiooni Instituudi direktor
  • 1996- 2002 ENPA asepresident
  • 1999 – 2002  Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformierakonna aseesimees

Huvialad: Tennis, lugemine