Lasen katuse alla, et päike tuppa paistaks ja panen CD mängima. Kõlaritest kostab optimistlik rootsikeelne Sommartider. Keeran autonina lõunasse. Nädalavahetus ootab ja see lubab eesseisvat 185 kilomeetrit võtta lustisõiduna.

* * *

C+C tähendab mõistagi kupeekabrioletti, mille kõva katust saab lahti teha või kinni panna. Moodsatel aegadel popid, paraku mitte igamehe sõidukid. Esiteks on nad suhteliselt kallid. Teiseks vaatavad paljud kodukootud matšod neile autodele viltu: tõeline mees siia ei istu! Maitseasi, aga keskmisest kõrgem enesehinnang iseloomustab tsee-tseede omanikke kindlasti.

Sarnaselt paljudele liigikaaslastele pole Micra C+C mingi iludus. Vähemalt ülestõstetud katusega mitte. Katusemehaanika seab disaineritele väga ranged raamid ette ja nende piiresse ideaalsed proportsioonid ei mahu. Pruugib aga vaid katus pakiruumi peita (selleks kulub alla poole minuti ja protseduur on täielikult mehhaniseeritud), kui inetust pardipojast saab lausa iludus.

Praktilisest poolest ka. Lahtiste autode kered on alati kinniste omast pehmemad. Micra puhul on see pehmus selgelt tuntav ka kinnise katuse korral – ebatasasuste ületamisel kere kergelt väriseb. Ja ehkki ma sõidukit külmaga proovida ei saanud, võib kindel olla: talvel Micras külm ei hakka. Kabrioletid pole enam ammu pelgalt suvel pruukimiseks.

* * *

Tartu maanteel ei tunne aga sugugi kõik liiklejad südasuvest mõnu. Möödasõitjaid on nii palju, et nende kokkulugemine käib üle jõu. Huvi pärast jälgin juhtide näoilmet. Enamasti on sohvrid nii tõsised, nagu hakkaksid nad maailma saatust otsustavale koosolekule hiljaks jääma. Inimesed, tundke ometi elust mõnu! Jaanipäev on ju tulekul! Miks endale kihutamisega stressi tekitada?

Minul neid muresid pole. Lahtine auto võimaldab elule hoopis teistsuguse pilguga vaadata. Õhukeerised ulatuvad küll üle klaaside sisse, aga niisuguse kuumaga tuleb see pigem kasuks. Ja muusika – parasjagu mängib You Drive Me Crazy – kostab ka mõistlike detsibellide juures selgesti üle tuulemüra.

* * *

Minu proovitud C+C kapoti all töötas 1,6liitrine mootor, mille 110 hobujõudu andsid masinale korraliku dünaamika. Auto ise on siiski üsna raske – üle 1200 kilo – ja pehme kere muudab ta kurvisõidul selgelt alajuhitavaks. Aga ega C+C polegi mõeldud sportautoks. Rohkem on tegu pilgupüüdjaga, millele jaopärast ka praktilisi omadusi lisatud. Sestap ajab kindlasti asja ära ka 1,4liitrine jõuallikas. Hoiate raha kokku, efekt on ikka samasugune. Proovige näiteks kuskil linnatänaval katust avada või sulgeda. Šõu missugune – rahvas vaatab, suu ammuli.

* * *

Poolel teel näitab auto termomeeter juba +32 ja päike paistab poolenisti tagant. Tunnen sõna otseses mõttes omal nahal, miks lõunamaalased lahtisi autosid ei armasta. Esiteks võib naha punaseks kõrvetada (selle vastu aitavad müts, riided ja päevituskreem). Teiseks aga muutub rool otse peale paistvas päikeses nii kuumaks, et sellest on valus kinni hoida – täiesti uus elamus minu jaoks.

Aga kuna kuuma ilma esineb meie maal nii harva, ei maksa end neist ebamugavustest häirida lasta. Jamaical näiteks – plaadimängijas on parasjagu pooleli Sun Of Jamaica – oleks asi palju hullem.

* * *

C+C on tava-Micrast madalam ning sisemus üsna kitsas. Esiklaasi kalle on äärmuslik ning keskmisest pikemat kasvu mees katuse alla hästi ära ei mahu. Lühikest kasvu juhile pakub esiklaas aga varju mitte ainult eest, vaid ka ülalt. Muuseas, vihm sõitvasse autosse sisse ei saja, proovisin ise järele.

Avaruse illusiooni tekitamiseks valmistati katuse keskosa klaasist. Päevaajal tuleb sealt valgust, ent kui romantiline võib veel olla tähistaevas otse pea kohal? Millegipärast ehitati autosse ka tagaistmed, ent istumiseks need kindlasti ei sobi. See-eest on pakiruum üllatavalt avar. Kabiinis leidub ka väiksemaid panipaiku, kindalaekasse mahuksid lahedasti sisse kas või poksikindad.

* * *

Lahtises autos saab ka selliseid elamusi, mis tavalises kinnises masinas vaid aimatavad. Klimatiseeritud-konditsioneeritud-filtreeritud luksusautos sõitjad ei tea aga ümbritsevast lõhnade maailmast midagi. Milline õndsus vallutab haistmismeele, kui tee kulgeb läbi männisalude. Või kasvab teeäärtel kasemets – värskendava suvise vihmahoo järel on selle aroom otse jumalik. Isegi saeveski ümbruses leviv värske puidu lõhn omandab hoopis teise varjundi. Laul nimega Neverending Dream harmoneerub sellise taustaga ideaalselt.

Nissan Micra C+C 1.6 Tecna

Disain

4

Tehnika

4

Kiirus

4

Nauding

5

Praktilisus

3

Hind

3

Mulje: Ideaalauto ideaalmaastikul, kui ilm on soe ja juht muretu.