Noored inimesed seisavad, plakatid käes. Tuul lõõtsub, näod on tõsised. Kristina Mering, süsimusta Kleopatra-soenguga neiu liikumisest Loomade Nimel, esitab jonnakaid küsimusi. Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar annab aru. Tal pole kerge.

7. juunil viidi Lauri Viikna tsirkusetuuril osalev elevant Mädi Narva jõkke ujuma, ja äkki kukkus Mädi surnult maha. Loomaarst vaatas ujutamisest tehtud videot, uuris surnukeha ja diagnoosis – südamepuudulikkus.

“…nagu ma juba eelnevalt ütlesin…” Tuul pillutab Vladimir Vahesaare lauseid Paksu Margareeta poole. “…elevandi eluiga on 60 aastat. Ta sai elada maksimaalse eluea siin maa peal...”

“Miks kasutati vana ja haiget elevanti tsirkuses? Miks Veterinaaramet ei reageerinud varem?” Mering ei anna järele.

“Kolm vetkeskust on tauninud tema kasutamist tsirkuseelevandina,” jätkab Mering. “Miks Eesti ametkonnad suhtusid nii ükskõikselt?”


Lauri Viikna vastulause
Arvamus arvamuse kujundamisest.

Arvamus arvamuse kujundamisest.

Kurb on tõdeda, et ajakirjandus, kes peaks olema adekvaatse info koguja ja edastaja läheb hapukurgihooajal seda teed, et hakkab arvamust kujundama.
Ja seda just selleks, et uudistevaesel ajal mingi teemaga pidevalt lugejat lõa otsas hoida, hoolimata eetikast ja ka sellest mida ta sellega ühiskonnale teeb, kasvatades viha ja mõnede ebaadekvaatset käitumist.

Artikli pealkiri näiteks "Viikna elevandi närune elu" annab inimestele kohe mitu signaali. Ei teki kahtlustki, et Viiknal on elevant kellel on olnud kogu elu närune!
Või pealkiri, et "Elevandi väärkohtlemise tõttu korraldasid loomakaitsjad meeleavalduse" Kõigile on pealkirja lugedes arusaadav, et kuna elevanti väärkoheldi, siis järelikult tehti meeleavaldus.
Tegelikult ei ole Viiknal kunagi elevanti olnud ja ka elevandi väidetav väärkohtlemine ei leidnud samuti kinnitust.

Siinkohal on paras aeg selgitada mis asi tsirkus üldse on, sest paistab, et paljud seda ei tea.
Tsirkus on nagu festival või kontserdimaja, kes omab mingit pinda, vajaminevat tehnikat ja meeskonda.

Pinnaks on tsirkusetelk, tehnikaks heli- ja valgustehnika, elamisvagunid ning transpordivahendid. Korraldustoimkond otsib üle maailma sobivad artistid, teeb nendega lepingud, kontrollib nende tausta ja dokumente.

Samuti paneb korraldustoimkond kokku programmi, korraldab reklaamikampaania ja müüb pileteid. Artistid tulevad kohale oma tehnikaga, elamisvagunite, rekvisiitide ja loomadega.
Kõik mis puudutab nende numbrit ja selle läbiviimist on artistide korraldada nagu transport, loomade talitamine, hooldamine, nende toitmine jne. Selle eest saab artist lepingus ette nähtud honorari.

Tsirkus ei oma ise ühtegi looma ja samuti ka ei rendi neid. Vastav pädevus ning kogemused loomaga tegelemiseks on vaid looma omanikul, dresseerijatel ning talitajatel.

Tsirkuse ülesanne on osta ja kokku panna sobilikud numbrid ning anda etendusi. Tsirkuseartistid liiguvad pidevalt ringi, osaledes aastaringselt erinevate tsirkuste programmides.

Kuigi loomakaitsjad nii arvavad, ei ela keegi siiski igavesti. Isegi tsirkuseloomad mitte. Kui kuskil tsirkuses juhtub mõni loom ära surema nimetatakse seda kohe õnnetusjuhtumiks, hakatakse otsima väärkohtlemise tunnuseid ja tunnistatakse a priori kohe tsirkus süüdi looma surmas.
Paraku on tsirkuseloomad oma omanikule kõige suurem ja tähtsam vara ja iial ei taha keegi oma hoolealusele halba. Kui Medi omanik Alois elevandi ostis magas ta mitu kuud koos elevandiga tallis, et temaga paremat kontakti saada.

Milleks ta peaks teda samas piinama või peksma? Ilma usalduseta ei tule koostööst midagi välja. Tsirkuseloomad on tihtilugu see ülejääk, mida loomaaiad või laboratooriumid enam ei vaja.
Tänapäeva tsirkuseartistid on sama meelt nagu loomakaitsjadki, et vabast loodusest ei tohi tsirkusesse loomi võtta ja ega nad ei tahagi. Loomaaias sündinud loomad on juba inimestega harjunud ja nende iseloom on muutunud.

Seega on neid palju kergem dresseerida. Ajakirjandus kinnitab veendunult korrates loomakaitsjate väiteid, et tsirkuseelevant Medi on vabaduses sündinud. Ma ei räägi siinkohal mitte loomakaitsjatest tervikuna vaid Liikumine Loomade Nimel seltskonnast.

Loomakaitse on tubli ja tänuväärne tegevus, need inimesed on aga nn. loomakaitseäärmuslased, kes kõnelevad loomakaitse nimel üldiselt mis veel ei kajasta loomakaitse seltsi seisukohti tervikuna.

1966. aastal India maapiirkondades ei saanud isegi inimesed omale sünnitunnistusi, elevantidest rääkimata. Seetõttu ei ole tema päritolu fikseeritud ja toetuda saab vaid omanike väitele, et Medi näol oli tegemist mitmendat põlve inimeste seas kasvanud ja metsas töötanud tööelevandiga.
Kuna ta oma eripära tõttu ei suutnud londiga suuri raskusi tõsta, siis oleks ta ilmselt olnud hukkumisele määratud kui tsirkus poleks teda ostnud. Loomade kasutamist tsirkuses reguleerib CITES, alusdokument, mis on ka ohustatud liikide kaitseks 1973. aastal kokku kutsutud rahvusvaheline organisatsioon.

CITES-e dokumentide põhjal võis Medi tsirkuses töötada. Medi töö tsirkuses ei olnud midagi erilist. Keegi ei sundinud teda läbi põleva rõnga hüppama nagu kirjutatakse. Tänapäeval ei kasutatagi enam tuld loomanumbrites.

See, et ta tegi paar tiiru ümber areeni, istus ja viskas korraks kõhuli, oli tema jaoks pigem nagu hommikuvõimlemine.

Igapäevased mitmekilomeetrised jalutuskäigud olid talle väga meeltmööda ja tema nn. surnukstöötamine oli järjekordne ajakirjanduslik liialdus. Kuid eks koerad hauguvad ja karavan läheb ikka edasi.

Tsirkus on leinas. Kõik hoidsid Medit väga. Tema viimased hetked olid seal kus tal oli kõige parem, looduses ja vees. Samuti olid tema lähedased tal kõrval. Puhaku rahus...

Lugupidamisega,

Lauri Viikna
tsirkusedirektor

Lisan siia juurde ka Keskkonnaministeeriumi seisukoha CITES osas:

Juuresolev dokument on EN määruse 338/97 artikli 10 kohaselt välja antud sertifikaat, mis kinnitab, et sama määruse artikli 8 punkti 1 kohasest ärikeelust on tehtud erand, kuna loom on omandatud enne, kui CITES konventsiooni sätted hakkasid kehtima. Seega CITES reeglite kohaselt on lubatud kõnealuse elevandi äri eesmärgil näitamine sh tsirkuses pidamine.

Tegemist on emase India elevandiga, kes on märgistatud mikrokiibiga ja kelle nimi on Medi (andmed isendi kirjelduse lahtris 8). Looma päritolu selle CITES dokumendi alusel määrata ei saa (päritolu lahtrisse 9 on märgitud päritoluks O - omandatud enne konventsiooni jõustumist), kuna nn konventsioonieelsetel loomadel tavaliselt puuduvad päritolu täpsemaks määramiseks vajalikud alusdokumendid.

Kadri Alasi