Leedu tragöödia – hullumeelsuseni viinud peredraama või pedofiiliaskandaal?
Esmaspäeva hommikul, kui tööle rutanud tuntud Kaunase kohtunik Jonas Furmanavičius üritas oma kesklinnas asuva kodumaja ette pargitud autot välja tagurdada, sõitis ta Mercedesele autole tagant sisse valge Volkswagen väikebuss, millel Kaunase teedefirma kirjad. Kohtunik väljus, et asjast sotti saada, kui samal ajal tulistas töötunkedesse riietatud mõrvar ta pihta neli kuuli, kolm kehasse ning kontrolllask pähe.
Nii kirjeldasid juhtunut pealtnägijad.
Kohtuniku tapmine kergitab üles mitmeid võimaliku tööga seotud versioone ja motiive. Et Furmanavičius oli mitmes Leedus palju kõneainet pakkunud kõmulises protsessis kohtumõistjaks, oli võimalikke versioone seda enam.
Muuhulgas võis ühe võimalusena kõne alla tulla ka versioon, et tapjaks on keegi Drąsius Kedis, kes oli mõnda aega avalikkusele kuulutanud, et kohtunik on pedofiil, kes on tema tütart kuritarvitanud ning peab selle eest saama karistuse.
Sel ajal, kui Kaunase politsei paremad jõud menetlesid kohtuniku tapmispaiga ümbruses, saabus järgmine kurb uudis. Leitud on ka teine laip - tolle sama Kedise elukaasa ja lapse ema õe Violeta laip. Surnukeha leidis koduakende eest ohvri tütar, kes naasis koolist.
Tapetud naise peas oli kuulihaav. Läheduses mõrvarelv püstol Beretta. Sama marki püstoliga tapeti ka kohtunik Furmanavičius.
Mõni aeg hiljem leidis politsei Kaunase lähistel valge väikebussi, mis ei kuulunud mitte linna teedeettevõttele (tunnuskirjad olid sinna pette mõttes lihtsalt peale kleebitud) vaid Kedise juhitavale väikesele ehitusettevõttele kuuluva masinaga. Kedise vanemate kodust, kus elas ka mees ise, avastati, et tema relvaseifist on kadunud püstol Beretta. Mees ise on koos teise relva, kaheraudse Winchesteriga jooksus. Ta on rahvusvaheliselt tagaotsitav.
Kõik asjaolud näitasid, et tegu oli pikalt Kaunases ja kogu Leedus kõneainet pakkunud ja paljusid vaevanud kurbloo väga traagilise kulminatsiooniga. See on lugu, mis võiks olla ühe väga hullu filmi stsenaarium, kuid on paraku päriselu.
Nimelt saatis Kedis septembris paljude meediakanalitele, poliitikutele, ka europarlamendis töötavate poliitikutele, kokku 200le adressaadile dvd plaadi klippidega, kus neljaaastane tüdruk räägib isale üksikasjalikult, kohati väga võikaid detaile kirjeldades, kuidas teda seksuaalselt kuritarvitati. See juhtus möödunud aasta novembris. Ta räägib, et ahistajaiks olid kohtunik Furmanavičius, poliitik Andrius Usas, linnavolikogu liige ja kunagise parlamendiliikme nõunik. Ning veel üks meeskodanik nimega Aidas. Oli juttu, et tüdrukukese vahendajaks oli tema ema, Kedise endine elukaaslane. Taga hullemaks, selgus, et nn pedofiilideorgial oli ohvriks ka teine laps, Kedise endise elukaasa õe tütar. Kusjuures tema tõi „turule" tema lihane ema. Toosama, kes esmaspäeval oma maja eest tapetult leiti.
Asja mõte oli üks - pedofiilid peavad saama karistatud.
Tänavu juulis avaldas Kedis internetiportaali www.pedofilai.com kus leedu, inglise ja vene keeles on ahastav üleskutse võtta midagi ette tema tütre pilastajatega, kuna mitte ükski õigusmõistja ega prokurör ega politseiuurijad ei võta midagi ette.
Ses kirjas on näha meelheide. Kõik paistab nii, et tegu on ühe õnnetu isa võitlusega ringkaitses mõjukatest inimestest pedofiilide jõugu vastu.
Juba pool aastat tagasi osutasid Leedu ajalehed, et kogu see lugu võib lõpuks lõppeda mõrvaga.
Ent kõik võib olla teisiti, kui paistab. Õnnetu armastuslugu, mis on viinud hullumiseni ja hullumeelsete süüdistusteni.
Kui Kedis oma lapse emaga kokku hakkas elama, oli too lapseohtu 16 aastane plika, mees aga 29. Mees, harrastanud väidetavalt ka sellist sporti nagu reegliteta võitlus. Jõuline kuju, kes ajas kasukaäri ning käis sageli Venemaa vahet. Paraku ei olnud sel paaril õnne pikemaks kokku jääda. Naine lahkus koos väikse tütrega mehe vanemate kodust, kus nad elasid, ning seadsid end sisse Kaunases oma õe juures. Loomulikult ei meeldinud taoline asjade käik mehele. Siit peale hakkas vanemate meeleheitlik võitlus lapse pärast. Ähvardused ema suunas, lapse röövimine mehe poolt, hulgi vastastikuseid kaebuseid õiguskaitse- ja lastekaitseorganitesse.
Lastekaitseorganid, kelle poole naine pöördus, tunnistasid oma jõuetust ning soovitasid pöörduda mõne mõjukama poliitiku poole. Äkki nii saab abi.
Asi nimelt selles, et Kedise õde on kohtunik ning õemees mõjukas advokaat.
Poliitik Usas oli see, kelle poole naine lõpuks oma pereprobleemiga jõudis ning ilmselt tänu poliitiku mõningasele abile otsustas kohus 2006. aasta suvel, et toona veel alla kolmeaastane tüdruk peaks jääma ikka ema juurde. Isale jäi õigus külastada tütart igal teisel nädalavahetusel.
Siit edasi käivitus aga Kedise uskumatu kättemaksuaktsioon - pidevad ähvardused hävitada Usas ja naine, kes kohtu kaudu lapse enda kätte sai.
2008 aasta sügisel läks naine komandeeringusse ning tütar jäi Kedise juurde.
Kohemaid käivitus operatsiooni järgmine osa. Ta esitas prokuratuuri kaebuse selle kohta, kuidas poliitiku Usas olla tema elukaasa teadmisel tütart kuritarvitanud. Kusjuures üsna kiiresti võttis kohus asja menetleda ning langetas aasta lõpus otsuse, et väike tüdruk jääb edaspidi isa juurde. Nüüd oli omakorda tütre ema kord kaevata kohtuinstantsidele, et tütar tagasi saada. Kedis aga lisas üha ja üha räigemaid detaile pedofiiliaskandaalile. Sest, nagu ta teatas, tahab pedofiilide pande temalt last võtta.
Varsti tuli ta paljastustes jutuks, et ema sai tütre vahendamise eest raha, varsti tuli mängu kohtunik Furmanavičius jne. Suvel, nagu öeldud, sai avalikuks veebisait ning sügisel dvd-plaat.
Tuleb küsida, miks ja mis hetkel kohtunik sellesse loose seoti. Kedise süüdistuste kohaselt oli kohtunik koos poliitik Usasega pedofiilipaar, kes koos korraldasid rõvedaid orgiaid. Muide, mees oli 47-aastane ja üksik, mis mingite stereotüüpide kohaselt on juba argument. Ent kohtuniku tuttavad ütlevad, et mees oli küll kõva naistemees, ent mingeid perversseid kalduvusi ei olnud keegi märganud. Asjaolu, et ta oli nii vanalt ikka üksik seostatigi pigem sellega - et naistemehena ei tahtnu kellegagi kindlasse suhtesse astuda. Muide ta isagi oli abiellunud alles 50selt ning seejärel ka kohe kaheksa last teinud.
Usas on öelnud, et ta ei tundnud ega ole kunagi kohtunik Furmanavičiusega läbi käinud. Septembris, kui pedofiiliaskandaal tuure kogus, küsisid Leedu ajakirjanikud otse ka kohtunikult endalt, mida ta süüdistuste arvab. Kohtunik loomulikult eitas kõike ning rääkis, et peab plaani, kuidas hull laimaja kohtusse kaevata. Ütles, et parem süüdistatagu teda mõrvas, kui et pedofiilias. Olgu mainitud, et Furmanavičiust süüdistanud Kedise kohtunikust õega töötas ta samas majas kõrval kabinettides.
Miks tapeti naine, Kedise kunagise elukaaslase õde? Üks selgitus on, et just nimelt tema aitas oma nooremat õde kaitsta Kedise hullumeelsete rünnakute eest. Aitas ametiasutustest õigust nõuda, aitas last tagasi saada.
Korralik pereisa Usas, kes näeb enda süüd vaid selles, et aitas 2006. aastal ühel õnnetul naisel last tagasi saada, on praegu õiguskaitseorganite kaitse all peidus.
Ta teadis juba ammu, et Kedis teda jahib ja kandis seetõttu alati relva kaasas.
Muide Kedise firma buss leiti just tema elukoha lähistelt. Tähendab, ilmsel oli killer ta praktiliselt sihikule võtnud, kuid mingil põhjusel jäi rünnak ära.
Arvamused selle loo asjus on kahetised. Osad leedukad usuvad, et tõesti, võis olla pedofiiliajuhtum. Sest kuis muidu väike laps oskab rääkida nii üksikasjalikult sellest, mis juhtus.
Teised usuvad, et lapsepärast võitlust pidanud isa läks peast segi, mõtles välja kõige kohutavamaid stsenaariume, et oma naisele ja teda abistanutele kätte maksta. Seejuures sundis oma last, kes praegust on samuti korrakaitsjate valve all, tunnistama jubedusi, mida tegelikult pole juhtunud.
Muide, teadaolevalt arutasid ametivõimud möödunud nädalal seda varianti. Võimalik, et see oligi viimseks piisaks isa kannatustekarikas, mis viis teda omakäeliselt inimesi tapma.
Kõige nende küsimuste kõrval on ka veel üks suur küsimus - miks õigus- ja korrakaitseorganid lasid neil sündmustel nii kaugele arened? Miks ei sekkutud, kuigi oli ammu näha, et lugu väljub iga päevaga üha enam kontrolli alt?
Artikkel põhineb Leedu ajakirjanduses ilmunud lugudel
