Leia kirjast info, mille avalikuks tulek kahjustab Eesti riiki!

Valitsus varjab uskumatul kombel kiivalt Iraagist Stenbocki majja saabunud läkitust, mille üpris napp sisu on tegelikult niigi juba täies ulatuses Eesti avalikkuse ette jõudnud.

Tänavu 13. novembril sai peaminister Andrus Ansip kirja Bagdadist. Iraagi valitsuse julgeolekunõunik Mowaffak al-Rubaie saatis sõnumi: ootame Eesti sõdureid Iraaki ka pärast selle aasta lõppu.

Lühike dokument, mille koopia on trükitud siinsamas kõrval, ei sisalda ainsatki bitti infot, mis poleks tänase seisuga Eestis juba mujal avaldatud.

Hoolimata sellest väidab Riigikantselei juba kaks nädalat Ekspressile, et kiri sisaldab teavet, mille “avalikuks tulek kahjustaks välissuhtlemist” ning et sel põhjusel ei saa dokumenti rahva silmade ette tuua.

Kas tõesti? Vaadakem dokumendi sisu. Millise teabe avaldamine võiks kahjustada Eesti välissuhtlemist?

- Päis, kus seisab Iraagi vapp ning pealdis “Iraagi Vabariik. Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu”?

- Kuupäev 13. november?

- Peaminister Ansipi töine aadress Sten­bocki majas, millel tänava nimi on kirjutatud arhailiselt “Rahhukohtu”?

- Pöördumine Eesti peaministri poole “Teie Ekstsellents”?

- Kirja esimene lõik, mis sisaldab viisakusi ja tänuavaldust Eestile Iraagi toetamise eest?

Umbkaudne tõlge: “Iraagi valitsus on väga tänulik Eesti ja tema vägede omakasupüüdmatu ohvrimeelsuse ning kindla toetuse eest Iraagi demokraatia ülesehitamisel. Te olete toonud Koalitsiooni erilisi väärtuslikke oskusi ning võimekusi.”

Tundub eriti salajane.

- Kirja teine lõik, mis sisaldab esialgset kutset Eestile jätkata oma vägedega Iraagis?

Kuna nood neli rida on Ansipile saadetud kirjas ainus sisuline osa, siis vaadakem seda lähemalt. “Iraagi Valitsus esitab selle esialgse kutse teie riigile jätkata jõudude eraldamist, et aidata Iraagi julgeolekujõude mittelahingulise tegevusega pärast 31. detsembrit 2008. Lähemal ajal saadame teise kirja, milles on kutse esitatud üksikasjalikumalt.”

Nõustugem - tegu on olulise infoga, mille puhul võiks riik kaaluda juurdepääsupiirangut. Ent seda ainult juhul, kui riik ise pole seda kõike juba avalikuks teinud! Kas kellelegi on näiteks uudis, et Eesti missiooni oli kavas pikendada tuleva aasta algusest?

Ööl vastu 11. detsembrit leidis Riigikogus aset väitlus Iraagi missiooni pikendamise üle, kus välisminister Urmas Paet käsitles kirja vabalt ning avaldas ka viimase tolleks hetkeks avalikult väljaütlemata info: üksikasja, et Iraak soovib Eesti sõdureid kasutada üksnes “mittelahingulises” tegevuses.

Õigupoolest ei olnud vähemalt Ekspressile seegi detail juba tol hetkel uudis. Kolleeg Toivo Tänavsuu osales hiljuti Iraagis sealse kaitseministri Abdul Qader al-Obaidi kohtumisel Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetega ning sellel vestlusel tuli jutuks ka soov kasutada Eesti sõdureid edaspidi just “mittelahinguliselt” – ehkki pole teada, mida see täpselt tähendab.

Igaühel on võimalik võrrelda Riigikogu 10. detsembri stenogrammi ja kõrvalolevat teksti ning veenduda, et hiljemalt pärast seda väitlust ei sisalda al-Rubaie kiri Ansipile enam pisematki detaili, mis pole avalik.

Miks valitsust teenindav Riigikantselei dokumendi avaldamisest siis jonnakalt keeldub?

Lõik valitsuse meedianõuniku Liina Lepiku vastusest Ekspressile 11. detsembril:

“Iraagi valitsuse julgeolekunõunik saatis kirja ka välisministrile ja kindlasti on välisministril õigus vastates Riigikogu liikme küsimusele avada temale saadetud kirja sisu. See aga ei tee ve el peaministrile saadetud kirja avalikuks, kuna see puudutab välissuhtlust ja need kirjad on AK. Vastasel juhul ei usaldaks meid enam ükski riik, kui nad näeksid lehtedes nende poolt saadetud kirju meie valitsusele. Sellise paratamatusega tuleb ajakirjanikel harjuda.”

Ilmselt tuleb Riigikantseleis harjuda paratamatusega, et seda tüüpi varjamine ja hämamine mõjub kokkuvõttes juba koomiliselt.

Tegelikult ei kanna see 13. novembri dokumendi koopia ka ainsatki märget, et see oleks vastavalt avaliku teabe seadusele tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Riigikantselei andmetel olevat vastav märge tehtud AvTS paragrahvi 35 lõige 1 punkt 3 alusel alates 17. novembrist 2008 kuni 16. novembrini 2013.

Juurdepääsupiiranguga dokumendid aga kannavad alati vastavat templit. Kuna Riigikantselei Ekspressile võrdluse tarvis neil olevat kirja ei väljasta, saab üksnes järeldada, et meil on siis tegu hoopis mingi muu ja täiesti avaliku dokumendiga. Head lugemist!