90. aastatel seadis ennast siin sisse ja asutas restorani tuntud kriminaal ja ekspoksija Valeri Suetin. Kümme aastat tagasi läks hoonest napilt mööda kriminaalasi seoses Mait Metsamaa korteritehinguga. Skandaali sisuks oli 90ndate keskel popiks muutunud skeem: magusas piirkonnas asunud mitteeluruumid vormistati "tööandja eluruumideks" ja seejärel erastati odavalt. Korter 6, mille Metsamaa 1995. aastal tankisti kasutades erastas, sai paar aastat hiljem näitlejanna Merle Palmiste omaks. Koos Palmistega asus sinna elama siis veel Eesti kodakondsuseta Alex Lepajõe.

Õnnelik paar ehitas korteri kaks korda suuremaks, kuid sündis uus tüli. 2000. aasta sügisel väitsid muinsuskaitsjad, et Palmiste korter Pikal tänaval on suurepärane näide seaduserikkumistest. "Üks teatud paadipõgenik ehitas Pikk 41 maja õuetiiva katuseservale omavoliliselt monstroosse lisandi, mis meenutab väikelennukite angaari. Kas mees anti vandalismi pärast kohtu alla, sai trahvi ja pidi jõlediku lammutama? Ei, see püsib tänini," ütles toona kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Sama võib öelda praegu - pööningukorteri seinasuurune aken, mille Kuuskemaa kuus aastat tagasi angaariks ristis, püsib tänini. Korter 6 leidis hiljem uue omaniku, pööning jäi aga pärast Palmistest lahkuminekut Lepajõele. Ent mees ihaldas enamat...

Kui uskuda naabrite AVALDUSI, hõivas Lepajõe, seekord juba ise tankisti kasutades, kontoripinna aadressil Pikk 41-5, maja esimesel korrusel. Ametlikult andis linn novembris 2004 selle pinna üürile kellelegi Kalle Salusele. Juba sama aasta jõululaupäeval saatsid majaelanikud kesklinna valitsusele kaebuse. "Teatame, et korter 5 ümberehitusprojekti kooskõlastuslehel on vähemalt kaht allkirja võltsitud... Ühtlasi palume Teie kaasabi ruumide tegeliku kasutaja Aleks Lepajõe poolt tekitatud kahjude likvideerimiseks ja hüvitamiseks Nimelt on krt 5 kasutaja hr Lepajõe:

1) omavoliliselt lõhkunud tuletõkkemüüri sisse ukseava, mille kaudu tulnud korterite 3 ja 3a pööningule,

2) ebaseaduslikult ehitanud korterite 3 ja 3a kohal asuvale pööninguruumile vaheseina, millega sulgenud korteri 3 pööningule pääsu,

3) võtnud ära korteri 3 laetalade peal olnud soojustus- ja heliisolatsiooni kihi, mistõttu lakke on tekkinud mitmeid pragusid, suurenenud on soojakulud."

Tänaseks on majaelanikud kesklinna valitsusse läkitanud terve kaebuste virna. Tolku ei miskit. Kahe aasta jooksul polevat ametnikud kordagi olukorraga tutvuma tulnud. Võltsimisest teatati ka politseile, ent selgub, et pooleteise aasta jooksul pole tehtud ekspertiisi, mis võltsingut kinnitaks või ümber lükkaks. Aga kui majaelanikud sõlmisid lepingu Majanduskaitse bürooga, kes kaks nädalat tagasi objekti puhastama hakkas, ilmus linnavalitsuse esindaja kohale nagu küülik kübarast.

Lauri Vitsuti (linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti vend - Toim.) büroo mehed avasid endise pööningulepääsu, mis oli omavo liliselt kinni müüritud, toimetasid pööningult välja ehitusplokke ja muud kraami. Kinni müüriti kahe maja vahelisse paekivimüüri raiutud läbipääs. Vitsuti sõnul pöördus nende poole Pikk 41 üks kaasomanik ning sõlmis lepingu Lepajõe tekitatud segaduse likvideerimiseks.

Majanduskaitse büroo sai Tallinna Kultuuriväärtuste ametist ettekirjutuse vabastada pööning ebaseaduslikust seinast. "Võtsime lammutusloa ja meie "lammutusosakond" likvideeris seina," räägib Vitsut ja jätkab, et selle peale ilmus välja Lepajõe ja lubas kõigile peksa anda. "Meil oli ka kaasas "seinakappide" osakond, mispeale kodanik rahunes ja lahkus," meenutab Vitsut. Ent lahing jätkus.

Tegevuse jätkudes ilmus kiirelt kohale ka Harri Välja - kesklinna valitsuse elamumajandusosakonna peaspetsialist. Ametnik teatas, et kesklinna seisukoha järgi tuleb lammutustööd peatada. Majandusbüroo boss aga ütles, et tema tegutseb Kultuuriväärtuste Ameti korralduse alusel ning see tegevus on igati seaduslik. Seepeale ametnik küll leebus, kuid kohale ilmusid politsei ja kamp vihase olemisega mehi. "Meie töös on see tavaline, meie "seinakappide" osakonnal pole nn sportlastest sooja ega külma," ütleb Lauri Vitsut.

Pikk 41-5 korter kuulub Tallinna linnale. Sääraseid kortereid on vanalinnas "sahkerdatud" üsna ohtralt. "Seda on raske välja "tšekata", kuid linnaametnikud peavad laskma tutvuda kõikide sundüürnike lepingutega, mis on vanalinnas tehtud. Seal on aga igasugu "kammajaad" juhtunud, visatakse toimikud aknast alla jne," meenutab Vitsut. Küll aga ei meenu talle, et kellegi tavainimese telefonikõne peale jookseksid kohale linnaametnikud.

Majandusbüroo juhi mäletamist mööda on Lepajõe trepist alla "lennanud" ka Kultuuriväärtuste ameti esindaja Jaan Sotter, kes omavolilist pööninguehitamist sirge seljaga ametnikuna takistada püüdis. Praeguseks on antud ka korraldus Lepajõe poolt Pikk 41 pööningule ehitatud suure korteri lammutuseks. "Lepajõe ju tasapisi laiendas pööninguelamist, tegi muinsuskaitse all olevasse tuletõkkemüüri augu, läks teisele pööningule, ehitas vaheseina ja asus sinna korterit ehitama," nendib Vitsut.

Kirjade järgi kuulub Pikk 41-5 linnale, üürilepingu alusel kasutab seda Kalle Salus. Vastavalt üürilepingule on eluruumi allkasutusse andmine keelatud. Ent internetist näeme, et aadressil Pikk 41-5 asub osaühing FirstClub, mis Äriregistri andmetel kuulub ei kellelegi muule kui Lepajõele.

Lepajõega iseäralikes seostes olevad inimesed on linnalt veel kingitusi saanud. Tänavu veebruaris müüs linn kolm korterit (kokku 82 ruutmeetrit) aadressil Munga 8 /Müürivahe 39 kellelegi Helda Salusele. Hind 23 040 krooni. Helda Salus on seesama 75aastane proua, kelle Lepajõe aastaid tagasi pani juhtima osaühingut Meribel Group, mis haldas restorani Kathmandu. Lepajõe on Salust nimetanud oma tädiks. Teada on, et aastaid tagasi oli sama vanadaam Lepajõe ja Palmiste peres lapsehoidja.Vanaproua Salus ei viivitanud kaua. Juba suvel müüs ta korterid autoärimees Felor Pärnpuule.

Helda Saluse sõnul ajab korteri müügiasju "kaugelt sugulane" Alex Lepajõe. Kalle Salus, kes praegu ei ela sugugi Pika tänava majas, vaid koos emaga &am p;Oti lde;ismäel, kostis vaid: "Me ei anna mingeid kommentaare. Vsjoo, kurat, aitab!"

 Alex Lepajõe telefon kolmapäeva ennelõunal ei vastanud.