*Kõndides töötavad peamiselt hüppe-, põlve- ja puusaliigese lihased ehk säär, reis, tuhar ja niude-nimmelihas.
*Käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid.
*Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus, sest lihased õpivad salvestama energiavarusid.
*Tavalisest käimisest eristavad tervisekõndi pikemad ja jõulisemad sammud koos energilisema kätetööga.
*Töösse on kaasatud suurem hulk lihaseid(ala- ja ülajäsemed, puusad, selg, tuharad) ja nii saavutatakse suurem treeningefekt.

Jooksmine

*Võrreldes kõndimisega on jooksmisel koormus liigestele märksa suurem.
*Kiirel sprindil on töös peaaegu kõik keha lihased.
*Suure koormusega töötavad reie nelipealihas, sellest eriti reie sirglihas.
*Kui jalg puudutab maad, toimivad löögi hajutamiseks labajala- ja säärelihased, kõõlused, luud ja liigesed.
*Koormust saavad ka säärelihased, rindkere- ja tuharalihased,puusaliigese painutajalihased, kõhulihased.

Ujumine

*Suurema koormuse saavad triitsepsid, deltalihased ja selja lailihas.
*Koormust saavad ka käe-, reie- ja säärelihased.
*Erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased.
*Liblika-stiili puhul saavad suurema koormuse just õlavöö- ja kõhu-rinnalihased.

Rattasõit

*Koormatud on enam kui kuuendik lihaseid, mis on vastupidavuse arendamiseks väga soodne.
*Kasutusel on kõik suuremad alakehalihaste grupid: reied, tuharad, sääremarjad, eriti tugevalt teevad tööd puusad.
*Tekkida võib ülekoormus kaela-, õlavöötmeja seljalihastes.
*Tugevama koormuse saavad ka käe-, kõhu ja seljalihased.
*Vahelduv maastik pakub lihastele erinevat koormust.
*Maanteesõidul kõhulihastele väga suurt koormust pole, seljalihaste staatilisele lihastööle on antagonistideks käe-, mitte kõhulihased.
*Rohkem saavad kõhulihased koormust maastikul, eriti aga mäest üles ja sadulas püsti sõites.

Kepikõnd

*Kepikõnd suurendab rasvapõletust 15%.
*Suuremat koormust saavad käe-, õla- ja seljalihased.
*Mõjub hästi ka kõhulihastele.
*Võrreldes tavalise kõnniga vähendab koormust põlve-, puusa- ja pöialiigestele ning selgroole.

Rulluisutamine

*Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamise kui jooksmisega.
*Töös on põhiliselt alakeha lihasgrupid.
*Tugev lisakoormus on reielihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele.
*Vähene koormus hüppeliigestele, põlvedele ja seljale suurendab
aeroobset töövõimet, tugevdab jala- ja reielihaseid ning tuhara- ja puusalihaseid.
*Keppide kaasamine lisab koormust ülakeha ja käelihastele.
*Ülakeha lihased on rohkem töös kui talvel klassikalises tehnikas
suusatades – see tuleneb eelkõige pikematest keppidest.
*Koormust saavad ka kõhulihased, mis on seljalihaste toetajaks
ja aitavad kaasa õige kehaasendi hoidmisele.