Esimene käsk. Ole viisakas!
Seadus ütleb: Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Teine käsk. Kanna pimedal ajal alati helkurit!
Seadus: Sõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust on helkuri või valgusallika kasutamine pimeda ajal kohustuslik nii väljaspool asulat kui asulas liigeldes.

Kolmas käsk. Sul on ülekäigurajal eesõigus, aga ole ikkagi ettevaatlik!
Seadus: Jalakäija peab enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

Ülekäiguraja läheduses piki kõnniteed liikuvale jalakäijale teed andma enam ei pea. Sellegipoolest tuleb olla tähelepanelik ja valmis sellisele jalakäijale teed andma, kui viimane asub sõiduteed ületama, sest juht peab ülekäigukohale lähenema piisavalt väikese kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, ning isegi peatuma, võimaldamaks jalakäijal sõiduteed ületada.

Saareväli: “Uue regulatsiooni järgi pole otsest teeandmise kohustust sellisele jalakäijale, kes ootab sõidutee ääres ülemineku võimalust, kuid ei ole veel ülekäigurajale ehk sõiduteele astunud. Kui jalakäija on aga ülekäigurajale astumas või juba astunud, tuleb talle teed anda. Kuna ülekäigurada on uue seaduse kohaselt sõidutee osa, siis tähendab ülekäigurajale astumine seda, et jalakäija on astumas sõiduteele. Mõnes mõttes peab jalakäija võtma riski ja tegema esimese sammu, et sõidukijuhil tekiks talle tee andmise kohustus. Silmas pidades aga jalakäija kohustust alustada sõidutee ületamist alles siis, kui ta on veendunud tee ületamise ohutuses, ei tohiks teoorias konflikti tekkida.”

Neljas käsk. Ettevaatust, jalgrattur!
Jalgratturitega on seotud liiklusreeglite suurimad ja keerukaimad muudatused. Uus seadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Seda tingimust on jalgratturil väga oluline teada, et mitte sattuda sõiduteed ületades liiklusõnnetusse. Autojuht on kohustatud andma teed jalgratturile, kes ületab sõiduteed, millele autojuht pöörab. Jalgrattur peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega ehk umbes 5 km/h.

Uus on ka jalgratturite lubamine kõnniteedele (kus nad sõidavad nagunii), seda juhul, kui kõrval oleva sõidutee olukord ei võimalda seal rattaga sõita. Jalakäijatega samal teel sõites ei tohi jalgrattur jalakäijat ohustada ning jalakäija vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija tavakiirusega.

Advokaat Indrek Sirk kritiseeris möödunud nädala Päevalehes jalgratturitega seonduvaid reeglimuudatusi, öeldes muuhulgas, et rattaga sõitmiseks kõlbmatut teelõiku on keeruline määratleda, samuti ei saa nõuda, et rattur iga ebatasasuse pärast sõidutee ja kõnnitee vahel pendeldaks. Seega võib jalgrattur kõnniteel pikemalt sõita ja seda kiirusega kas või 40 km/h, kui läheduses ei ole jalakäijaid. “Kõnniteedel sõites satuvad ratturid ohtu just eramajade piirkonnas, kus näiteks hoovist välja sõitvate autojuhtide vaatevälja piiravad aiad ja kõrged hekid. Juhil on väga keeruline näha kiiresti lähenevat ratturit,” ütles Sirk.

Sirk väitis, et tulevikus võivad palju probleeme tekitada ringristmikud, kus ringilt maha sõitev autojuht peab edaspidi andma teed ülekäigurajal sõitvale jalgratturile. Viimane peab aga tee keskele jõudes andma omakorda teed ringile sõitvale sõidukile. “Ringristmikud on ehitatud põhimõttel, et ringil sõitjatel on alati eesõigus, kuid liiklusseaduse eelkirjeldatud muudatused keeravad selle põhimõtte tagurpidi,” ütles Sirk.

Alates uuest aastast peab jalgrattal olema töökorras pidur ja signaalkell ning helkurid ees ja taga, olenemata sellest, kas kasutatakse ka tulesid. Alla 16aastased jalgratturid peavad kandma kinnise rihmaga jalgratturikiivrit.

Viies käsk. Juht ei tohi tegeleda kõrvalisega!
See pole muidugi üllatus, et autot juhtides ei tohi tegeleda süles “istuva” läptop-arvutiga, kuigi juhtub sedagi. Oluline on teada, et seni vaid asulates kehtinud keeld sõidu ajal telefoni kasutada laieneb uuest aastast ka asulavälistele teedele. Juhil on keelatud kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

Saareväli: “Telefoni käes hoidmise keeld kehtib sõiduki liikumisel. On spekuleeritud, et sellega muudetakse kergemaks järelevalve töö. Vana seaduse järgi ei tohtinud telefoni kasutada ilma käed-vabad-süsteemita. Seal tekkis vaidlusi, kas igasugune telefoni käes hoidmine on selle kasutamine. Nüüd selliseid vaidlusi enam tulla ei tohiks. Samas on võimalik sõiduki seismise ajal (foori taga, ummikus jms) võtta telefon kätte ja number valida ning liikuma hakkamisel kõnelda käed-vabad-süsteemiga. Samamoodi on endiselt keelatud muude juhtimist segavate tegevustega tegeleda. Keeld kehtib muuseas kõikide juhtide kohta, mitte ainult mootorsõiduki juhtidele.”

Aga muud toimingud? Söömine, kassi silitamine, laulmine?

Saareväli: “Väga palju tegevusi, mis on justkui lubatud, võivad teisel hetkel liikluse õiget tajumist segada. Üldjuhul ei karistata autoroolis kohvi joomise eest, enamgi veel – tanklad müüvad kohvi kaasa, automüüjad on ehitanud pudeli- ja topsihoidjad ning loodud võimalusi kasutavad usinalt miljonid inimesed. Ka tundub ohutu ja lubatav autoraadios kanalite otsimine. Pole keelatud sõidukis juttu ajada ja laulda. Samas võivad kõik eelnimetatud tegevused mingil saatuslikul hetkel juhtimist negatiivses mõttes mõjutada. Seega on esmane valikuõigus ja -kohustus pandud autojuhile, kes peaks hoiduma tegevustest, mille suhtes ta tunneb, et need võivad hakata segama liiklusolude õiget tajumist.

Tegevuse ohtlikkuse/ohutuse osas võidakse teostada ka nn järelkontroll. Näiteks kui liiklusõnnetuse asjaolude uurimisel tuvastatakse, et suitsukoni kustutamine tuhatoosi hajutas hetkeks juhi tähelepanu ja seetõttu saabus liiklusõnnetus, siis konkreetsel juhul oli suitsetamisega seotud tegevus selliseks tegevuseks, millest juht oleks pidanud liiklusolusid arvestades hoiduma. Ühesõnaga – juht peab olema suuteline adekvaatselt otsustama, mis võib tähelepanu hajutada ja seeläbi liiklust ohustada. Kui vale otsuse tõttu saabub kahjulik tagajärg, vastutab juht. Samas tahaksin loota, et kindlustusseltsid või liiklusjärelevalvet teostavad isikud ei hakka siin meelevaldselt keelatud tegevuseks lugema mis tahes tegevust, mis ei ole otseselt seotud rooli keeramise või käiguvahetusega.”

Kuues käsk – enne sõidu alustamist veendu … paljudes asjades!
Enne sõidu alustamist peab juht edaspidi veenduma, et 1) tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, 2) tuled, registreerimismärk, aknad ja peeglid on puhtad, 3) et peeglid ja iste on õiges asendis, 4) et kõik nõutavad dokumendid on kaasas, 5) et ta ise ja kaassõitjad kasutavad turvavarustust nõuetekohaselt, 6) et peatoed on õigesti reguleeritud, s.t toetavad kukalt.

Saareväli: “Turvavarustuse kasutamise nõue kehtib uuendusena ka taksode kohta. Ei tule mitte ainult veenduda, vaid mitte sõidutada sõitjat, kes pole nõudeid täitnud. Dokumentidest nii palju, et kui isikut tõendav dokument kaasas, siis juhiluba ja registreerimistunnistust vaja ei lähe (tingimusel, et juht on omanik või kasutaja või nimetatud isikud viibivad sõidukis). NB! See ei kehti maastikusõidukite juhtidele – nemad peavad dokumente kaasas hoidma, sest maastikul ei pruugi olla võimalust andmete elektrooniliseks kontrollimiseks.”

Seitsmes käsk. Last ei tohi süles sõidutada!
Ühegi auto esiistmel ega sõiduauto tagaistmel ei tohi last süles sõidutada. Ainuke sõiduauto tagaistet puudutav erand on vähemalt kolmeaastase lapse sõidutamine takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles.

“Süles võib last sõidutada autos, mis ei ole sõiduauto, juhul, kui kõik teised kohad on hõivatud ja last süles hoidev täiskasvanu on turvavööga kinnitatud. Aga ka sellisel juhul on last keelatud süles hoida esiistmetel. Probleem võib tekkida mitmelapselisel perekonnal, kui kolmas või neljas turvaseade sõidukisse lihtsalt enam ei mahu. Kas tuleb osta suurem auto või oodata, kuni üks laps on kolmeaastaseks saanud? Kui peres on neli alla kolmeaastast last, on probleem teravamgi – sülle kedagi võtta ei tohi, alla kolmeaastasel ei saa kasutada ka täiskasvanu vöörihma. Samas takso tagaistmel võib alla kolmeaastast last täiskasvanu süles sõidutada. Põhimõtteliselt kerkib küll küsimus, et kas ja mille poolest erineb takso turvalisus mõne teise sõiduauto turvalisusest. Pole ju võimalik ohutust (vigastuste saamise võimalikkust) panna sõltuma juhi professionaalsusest või oskustest või seda sajaprotsendiliselt sellega tagada.”

Kaheksas käsk. Ümberreastuja vastutab!
Liikluseeskiri kohustab taga sõitvat juhti andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Uues seaduses see teeandmise kohustus puudub!

Saareväli: “Uue seaduse väljatöötamisel oli üks eesmärke selle vastavusse viimine Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täiendustega. Kuivõrd konventsioon ei sisalda taga sõitva sõiduki kohustust ümberreastuva sõiduki juhile tee andmiseks, on selline kohustus välja jäänud ka uuest seadusest. Lähtutud on üldisest põhimõttest, mille kohaselt on manöövril ohutuse tagamise kohustus manöövri sooritajal. Manöövrist tuleneva ohu välistamise kohustus on täielikult manöövrit sooritaval juhil. Ühtlasi peaks teadmine, et teised juhid pole kohustatud ümberreastuvale juhile teed andma, kutsuma reavahetusmanöövreid tegevaid juhte üles suuremale tähelepanule enne manöövri sooritamist ja selle ajal. Samuti peaks uus regulatsioon vähendama taunitavat vaheletrügimist ja välistama konflikti (sh liiklusõnnetuse korral enda hooletuse õigustamise sellega, et teisel juhil oli ju teeandmise kohustus).”

Üheksas käsk. Ei tohi mööduda paremalt poolt!
Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult, v.a juhul, kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav – siis tuleb mööda sõita paremalt. Kui eesliikuvast sõidukist ettejõudmiseks tuleb väljuda seni kasutatud sõidurajalt, siis on tegemist möödasõiduga ja seda tuleb teha vasakult ja ka pärisuunavööndis (nt nn kiirteedel, aga ka Pirita teel – Toim.). Ümberreastumisel parempoolsele rajale seni eesliikunud sõidukist ette jõuda ei tohi, sest see oleks möödasõit paremalt, mis pole lubatud!

Saareväli: “Seadus loob tõepoolest olukorra, et ka mitmerealisel teel ei tohi eesliikuvast sõidukist ette jõuda parempoolsele reale väljasõiduga, mis samas on mitmerealisel teel täiesti tavapärane tegevus. Ehk kui asulas on pärisuunas kolm sõidurada ja keskmisel sõidab sõiduk kiirusega 40 km/h, ise liigun esimesel real ja tahaks liikuda kiirusega 50 km/h ja mu rada on vaba, siis ma sellest keskmisel rajal sõitvast sõidukist mööda sõita ei tohigi. Ja kui vasakpoolne rada on hõivatud, siis ma ei saagi mööda?

Mida siis teha? Uus seadus käsitleb möödasõiduna eesliikuvast sõidukist möödumist oma sõidurajalt väljumisega ning kehtestab reegli, et möödasõit peab toimuma vasakult. Samas ei loe Viini konventsioon möödasõiduks ühe rea sõidukite liikumist teise omast suurema kiirusega. Seega, kui oled rida juba vahetanud, siis kas oled vaadeldav juba teises reas liikuva sõidukina ja möödumine kõrvalreas liikujatest ei ole möödasõit vaid möödumine ning seeläbi lubatav? Ilmselt selgub möödasõidu täpsem määratlus seaduse rakendamise käigus ning jääb üle loota, et veidi segane tõlgendusvõimalus ei too kaasa ebamõistlikku sekkumist liiklusjärelevalve teostajate poolt.”

Kümnes käsk. Hoia paremale, kui sinust mööda sõidetakse.
Juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada.

Saareväli: “Kuidas see nõue Eesti liiklejates juurduma hakkab, on iseküsimus. Ka on meil ilusate laiade asfalteeritud teepeenardega halvasti, mistõttu paremale hoidmine ja sellest tulenev kasutegur võib enamikul teedel küsitav olla. Aeg näitab....”

Üheteistkümnes käsk. Kaugtuled maha, kiirus maha!
“Juht peab viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavusulatusega.”

Saareväli: “Seni seda nõutud ei olnud. Oli põhimõte, mille kohaselt pidi juht olema võimeline oma sõiduki peatama eespoolse nähtavusulatuse piires. Vastu tuleva sõiduki tulede valguses aheneb nähtavusulatus teinekord peaaegu olematuks, mida siis praktikas teha kiirusega? Jääda keset maanteed seisma?”

P.s. Veel üht-teist.

Mopeedid tuleb registreerida!
Kõik liikluses osalevad mopeedid tuleb registreerida hiljemalt 1. jaanuariks 2012.

Ühissõidukile tuleb teed anda, aga mitte igal pool!
Peatusest välja sõitvale ühissõidukile peab teed andma vaid nendel asulateedel, kus lubatud usurim kiirus on 50km/h (seni kõigil asulateedel).

Ka mupole tuleb esitada volituse saaja andmed.
Kui omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta kuue kuu jooksul säilitama ning nõudmisel esitama mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaja või isikukoodi. Saareväli: “Uue seaduse alusel on kohustus esitada neid ka kohalikule omavalitsusele parkimisnõuetega seoses. Seni võis näiteks mupo-le selles osas vastuse võlgu jääda.”

Ülevaatuspunktid varustatakse kaameratega.
Pettuste ja altkäemaksujuhtumite vastu võitlemiseks saab Maanteeamet õiguse tehnoülevaatusega tegelevate äriühingute territooriumil ja kontrolli teostamise ruumis kasutada jälgimis- ja salvestamisseadmeid. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu.

Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Ajutise (kollast värvi) ja alalise teekattemärgise nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise teekattemärgise nõudest.

Liikleja ei tohi takistada matuse- ega muud rongkäiku, täiskasvanute saatel liikuvat lastegruppi või reguleerija poolt saadetavate sõidukite kolonni.
Saareväli: “Tegemist on liiklejate hea tava kirjapanemisega, mille korral ei peeta eetiliselt õigustatuks rongkäikude, lastegruppide ja sõidukikolonnide vahelt läbi liikumist.”

Reguleerija korraldust ei pea täitma, kui see on ohtlik.
“Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.” Näiteks anda märguande peatumiseks pehmel teepeenral ja tekitada sellega reaalse ohu sõiduki ja tee kahjustuseks või inimeste vigastusteks.

Vajadusel peab juht sõiduki politseile loovutama
“Juht peab võimaldama politseiametnikul kasutada mootorsõidukit, välja arvatud eriotstarbelist mootorsõidukit, sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda või vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks raviasutusse.“ Senise reegliga võrreldes on välja jäetud politseiniku õigus võtta võõras auto õigusrikkuja politseisse toimetamiseks.

Pikivahet tuleb mõõta sekundites, mitte meetrites
Asulas peab minimaalne pikivahe olema kaks sekundit, väljapool asulat kolm sekundit. Saareväli: “Juhi jaoks on see kiirem ja mugavam viis ohutu pikivahe määramiseks. Pikivahe määramisel läbi teepikkuste (ohutu kaugus meetrites) tuleb arvesse võtta ja valemisse kaasata ka oma sõidukiirus, kuid sekundite arvestamine säästab juhti sellest.”

Kõik rattad peavad olema püsivas ühenduses teepinnaga.
Saareväli: “Säte loob võimaluse võtta vastutusele tsikli- ja ATV juhid, kes seda nõuet eiravad.”

Muutub teisaldamise kord.
Sõidukit võib edaspidi teisaldada ainult siis, kui sõiduki juures ei ole juhti/omanikku või sõidukis ei viibi sõitjat või kui asjaosalised ei ole võimelised või keelduvad valesti pargitud sõidukiga tekitatud takistuse või ohu kõrvaldamisest. NB! Teisaldamiseks loetakse ka mootorsõiduki paigaldamist puksiirautole.

Saareväli: “Muudatus välistab olukorra, kus sõiduk viiakse minema otse omaniku/kasutaja juuresolekul. Kas tegemist oli kasuahnuse või teisaldamist korraldavate isikute põikpäisusega, on raske öelda. Samas tagab ka uus seadus täiemahulise teisaldamisraha saamise juba ka siis, kui sõiduk puksiirile paigaldatakse, kuigi reaalselt ei ole seda veel kuhugile viidud. Kui teisaldamistasu võetaks samas mahus, mis reaalse pukseerimise korral, siis võiks tekkida küll küsimus kasuahnusest - puksiir sõidab vähem, kuid raha kasseeritakse täisteenuse eest. Samas kui puksiir ei pea sõitma parklasse ja saab asuda kohe uue sõiduki pealelaadimisele, on puksiiri kulud samuti väiksemad. Selles osas võiks sellise teisaldamise kulu, kus sõiduk on laaditud puksiirile, kuid reaalset teisaldust ei ole toimunud, olla erinev nn täiemahulise teisaldamise kulust. Täna kehtiv määrus erisust ette ei näe.