27.09.2007, 00:00
Liikudes valust läbi
Reumaatilised vaevused on ennetatavad ja ravitavad. Võtmesõnadeks on sageli liikumine ja rõõm sellest.
Reuma on umbes kaks tuhat aastat vana üldnimetus, mis
tähistab pikaajalistest luu- ja liigesehaigustest põhjustatud valu,
aga ka neid haigusi endid.
Luu- ja liigesehaiguste valu on tihti üsna muutlik, ta justkui voolaks, jookseks ühest kehapiirkonnast teise. Antiikajal arvatigi, et luu- ja liigesevalu ning turset põhjustab haigust tekitavate kehamahlade voolamine. Sõna reuma on pärit kreeka keelest ja tähendab (jõe või aja) voolamist. Reuma eestikeelseteks rahvapärasteks vasteteks on juba vanadest aegadest jooksva ja lendva.
Meditsiin on antiikajast saadik palju arenenud ning tänapäeval tuntakse umbes paari-
sadat luu- ja liigesehaigust. Mõned neist on saanud veel 19. sajandil reuma-tüvelisi nimesid, näiteks reumaatiline palavik ja reumatoid-artriit.
Tänapäevased uuringud näitavad, et luu- ja liigesehaigused on täiskasvanute levinuim valu ja töövõimetust põhjustav haigusrühm.
Selle teabega varustatult suundusin ma Eesti Reumaliidu korraldatud käimispäevale – vaim valmis kohtama paljusid valu ja töövõimetuse all kannatavaid inimesi.
“Kui sul tuju hea …
… siis käsi kokku löö,” laulis hulk rahvast Pirita velotrekil. Käte kokkulöömisele järgnesid sõrmenipsud, kõik püüdsid oma head tuju „teistelegi näidata”. Kaugemalt vaadates meenutas üritust üht rõõmsat rahvapidu.
Lähemal vaatlemisel jäi rõõm alles. Pilku püüdis, et enamik pidulistest olid ilmselt ära pidanud oma esimese suurema juubeli ning paljud jõudnud vist ka juba pensionile. Haigustele ja valule astutakse nende hulgas tihti vastu hulgakesi ning üksteise rõõmsat meelt ning liikumistahet toetades.
Eesti Reumaliit on juba viisteist aastat vana, loodud Soome Reumaliidu (kuuskümmend aastat vana!) eeskujul ja tugeval toetusel, mis jätkub tänaseni.
Eesti Reumaliidul on alaliidud kõigis maakondades, ka käimispäevale oli kohale sõitnuid üle vabariigi. Kõige kaugemalt tulijad on Põlvamaalt.
Põlva alaliidu juht Aime Püssa (64) ütleb, et eesmärgiks on tuua need inimesed, kellel on tervisega probleeme, erinevate ühiste tegevuste juurde. „Üks populaarsemaid alasid on meil kepikõnd, teisena tooksin välja võimlemise,” räägib ta. „Koos tegutsemine annab positiivseid emotsioone. Eakamatel inimestel on vaja tunnet, et nad on vajalikud, et nad pole üksinda. Kui on valu – ja reumahaigetel on palju valusid – siis on üksinduses muremõtted väga kerged tekkima. Koos on kergem valu kanda ja elus päikest näha. Vahel polegi nii oluline, mida täpselt koos tehakse, sporti või käsitööd – tähtis on, et oleks toredad kaaslased.”
Põlva Reumaliidu vaprad naised korraldavad üritusi läbi aasta. Talvel käivad lektorid loenguid pidamas. Suvel tehakse õppereise ja käiakse matkamaski.
„Kõige võrratum oli matk Endla rappa,” jutustab Aime Püssa. „Pikk laudadest rada … Maalilised veesilmad … Huvitavad rabataimed … Üksinda nii vist ei läheks, aga koos kaaslastega küll. Olen mõelnud, et kõik, mis pakub meile hingerahu ja silmarõõmu, on ju osa meie ennetustööst ja taastusravist.”
Pehmed liikumisviisid
Liikumisel on tähtis roll pehmete kudede reumaatiliste valude ja luuhõrenemise ennetuses. Valude profülaktikaks sobivad pehmed liikumisviisid nagu ujumine, suusatamine, võimlemine ja käimine, viimane nii keppidega kui ka ilma.
Luu tugevdamiseks on head järsud raputused. Koosjalu hüppamine muudab isegi eakate inimeste luustiku tugevamaks. Tõsi, enne võimlemise ja hüpetega alustamist tuleks oma arsti juurest läbi käia ning temaga nõu pidada või minna treeneri juurde, kes vanemate inimeste ja reumavalude spetsiifikaga kokku on puutunud.
Selge on, et võimlemise, käimise ja muude toredate aladega ei peaks ootama kõrge vanuse ja tekkivate reumaatiliste valudeni, vaid alustada võiks tunduvalt nooremalt. Siis on lootust ka tervemale vanadusele.
Luu- ja liigesehaiguste valu on tihti üsna muutlik, ta justkui voolaks, jookseks ühest kehapiirkonnast teise. Antiikajal arvatigi, et luu- ja liigesevalu ning turset põhjustab haigust tekitavate kehamahlade voolamine. Sõna reuma on pärit kreeka keelest ja tähendab (jõe või aja) voolamist. Reuma eestikeelseteks rahvapärasteks vasteteks on juba vanadest aegadest jooksva ja lendva.
Meditsiin on antiikajast saadik palju arenenud ning tänapäeval tuntakse umbes paari-
sadat luu- ja liigesehaigust. Mõned neist on saanud veel 19. sajandil reuma-tüvelisi nimesid, näiteks reumaatiline palavik ja reumatoid-artriit.
Tänapäevased uuringud näitavad, et luu- ja liigesehaigused on täiskasvanute levinuim valu ja töövõimetust põhjustav haigusrühm.
Selle teabega varustatult suundusin ma Eesti Reumaliidu korraldatud käimispäevale – vaim valmis kohtama paljusid valu ja töövõimetuse all kannatavaid inimesi.
“Kui sul tuju hea …
… siis käsi kokku löö,” laulis hulk rahvast Pirita velotrekil. Käte kokkulöömisele järgnesid sõrmenipsud, kõik püüdsid oma head tuju „teistelegi näidata”. Kaugemalt vaadates meenutas üritust üht rõõmsat rahvapidu.
Lähemal vaatlemisel jäi rõõm alles. Pilku püüdis, et enamik pidulistest olid ilmselt ära pidanud oma esimese suurema juubeli ning paljud jõudnud vist ka juba pensionile. Haigustele ja valule astutakse nende hulgas tihti vastu hulgakesi ning üksteise rõõmsat meelt ning liikumistahet toetades.
Eesti Reumaliit on juba viisteist aastat vana, loodud Soome Reumaliidu (kuuskümmend aastat vana!) eeskujul ja tugeval toetusel, mis jätkub tänaseni.
Eesti Reumaliidul on alaliidud kõigis maakondades, ka käimispäevale oli kohale sõitnuid üle vabariigi. Kõige kaugemalt tulijad on Põlvamaalt.
Põlva alaliidu juht Aime Püssa (64) ütleb, et eesmärgiks on tuua need inimesed, kellel on tervisega probleeme, erinevate ühiste tegevuste juurde. „Üks populaarsemaid alasid on meil kepikõnd, teisena tooksin välja võimlemise,” räägib ta. „Koos tegutsemine annab positiivseid emotsioone. Eakamatel inimestel on vaja tunnet, et nad on vajalikud, et nad pole üksinda. Kui on valu – ja reumahaigetel on palju valusid – siis on üksinduses muremõtted väga kerged tekkima. Koos on kergem valu kanda ja elus päikest näha. Vahel polegi nii oluline, mida täpselt koos tehakse, sporti või käsitööd – tähtis on, et oleks toredad kaaslased.”
Põlva Reumaliidu vaprad naised korraldavad üritusi läbi aasta. Talvel käivad lektorid loenguid pidamas. Suvel tehakse õppereise ja käiakse matkamaski.
„Kõige võrratum oli matk Endla rappa,” jutustab Aime Püssa. „Pikk laudadest rada … Maalilised veesilmad … Huvitavad rabataimed … Üksinda nii vist ei läheks, aga koos kaaslastega küll. Olen mõelnud, et kõik, mis pakub meile hingerahu ja silmarõõmu, on ju osa meie ennetustööst ja taastusravist.”
Pehmed liikumisviisid
Liikumisel on tähtis roll pehmete kudede reumaatiliste valude ja luuhõrenemise ennetuses. Valude profülaktikaks sobivad pehmed liikumisviisid nagu ujumine, suusatamine, võimlemine ja käimine, viimane nii keppidega kui ka ilma.
Luu tugevdamiseks on head järsud raputused. Koosjalu hüppamine muudab isegi eakate inimeste luustiku tugevamaks. Tõsi, enne võimlemise ja hüpetega alustamist tuleks oma arsti juurest läbi käia ning temaga nõu pidada või minna treeneri juurde, kes vanemate inimeste ja reumavalude spetsiifikaga kokku on puutunud.
Selge on, et võimlemise, käimise ja muude toredate aladega ei peaks ootama kõrge vanuse ja tekkivate reumaatiliste valudeni, vaid alustada võiks tunduvalt nooremalt. Siis on lootust ka tervemale vanadusele.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Luu- ja liigesehaigused võib jagada nelja rühma:
* põletikulised reumahaigused
* jäsemete ja selgroo osteoartroos
* pehmete kudede reumaatilised valud
* luustiku haigused
Lisaks esineb luudes ja liigestes pärilikke ja kaasasündinud haigusi või rikkeid, vigastuste tagajärgi, nakkushaigusi, kasvajaid või teiste elundite haiguste põhjustatud häireid. Näiteks kopsuvähk võib anda siirdeid luustikku.
Allikas: Eesti Reumaliit
Luu- ja liigesehaigused võib jagada nelja rühma:
* põletikulised reumahaigused
* jäsemete ja selgroo osteoartroos
* pehmete kudede reumaatilised valud
* luustiku haigused
Lisaks esineb luudes ja liigestes pärilikke ja kaasasündinud haigusi või rikkeid, vigastuste tagajärgi, nakkushaigusi, kasvajaid või teiste elundite haiguste põhjustatud häireid. Näiteks kopsuvähk võib anda siirdeid luustikku.
Allikas: Eesti Reumaliit
99% reumahaigetest vajaksid rohkem taastusravi
Reumahaigustele spetsialiseerunud emeriitprofessor Reinhold Birkenfeldt on veendunud, et lisaks senitehtule peaks Eesti Reumaliit toimima ka survegrupina, kes nõuaks taastusravi võimaluste laiendamist. Hiljutises uuringus, mis käsitles taastusravi võimalusi ja kättesaadavust, jagati laiali 808 ankeeti. Tulemused olid õõvastavad – 99% vastustest ilmnes, et taastusravi kättesaadavus jätab soovida.
„Spaasid rajatakse üha juurde, kuid suurem osa neist pakuvad peamiselt iluteenuseid. Meditsiinilist teenust pakutakse märksa vähem ning taastusravi on tasuline ja kallis.”
Birkenfeld tunnustab Reumaliidu liikmete isetegutsemist ning liikumisürituste korraldamist, kuid märgib, et ka riiklikul tasandil peaks ennetus- ja taastustööle oluliselt rohkem tähelepanu pöörama.
Reumahaigustele spetsialiseerunud emeriitprofessor Reinhold Birkenfeldt on veendunud, et lisaks senitehtule peaks Eesti Reumaliit toimima ka survegrupina, kes nõuaks taastusravi võimaluste laiendamist. Hiljutises uuringus, mis käsitles taastusravi võimalusi ja kättesaadavust, jagati laiali 808 ankeeti. Tulemused olid õõvastavad – 99% vastustest ilmnes, et taastusravi kättesaadavus jätab soovida.
„Spaasid rajatakse üha juurde, kuid suurem osa neist pakuvad peamiselt iluteenuseid. Meditsiinilist teenust pakutakse märksa vähem ning taastusravi on tasuline ja kallis.”
Birkenfeld tunnustab Reumaliidu liikmete isetegutsemist ning liikumisürituste korraldamist, kuid märgib, et ka riiklikul tasandil peaks ennetus- ja taastustööle oluliselt rohkem tähelepanu pöörama.