Küll nad teda nöökisid ja küll nad teda süüdistasid. Küll nuuskis ta järel kapo ja suskis kripo, aga mõlemad jäid lolliks – paras neile! Ja Karin saab jälle rahuliku südamega oma elu edasi elada.

Mida nad talle siis süüks panid? See polegi üldse kõneväärt, ausõna, laps ka naerab niisuguse asja peale. Aga miski ei pane siin ilmas enam imestama.

No eks keegi käis salapolitseinikele sosistamas (ma ei imestaks, kui siit tagant nähti Keskerakonnast vehkat teinud tegelaste kõrvu), et Karin olla rahva raha iseenese tarbeks kurjasti tarvitanud. Lasknud 2011. aasta jaanuaris enne valimisi suured plakatid majade ja aedade peale liimida, omaenese pilt peal, ja hoidnud neid 19 päeva enne valimisi kõikidele vaadata.

Küll siis tuulati neid arveraamatuid ja tuldi välja sõgeda jutuga, et Karin teinud ligi 14 000 euro eest poliitilist reklaami. Kujutan ette, kuidas nad sõrmede peal numbreid kokku lõid. Ja leiti, et vanas rahas teeb see 200 000 krooni. Küll löödi kella ja kisa oli taevani. Häbi oli. Kurb oli.

Keegi siis tuustis kuskilt välja, et Karin sai valimistel 211 häält, ja et üks hääl maksis üle 1000 krooni linnarahva raha, 66 eurot. No püha karistus, mida sa arvutad, muud tarka teha ei ole?

Mis tegelikult toimus, ei huvita kedagi. Karin ei teinud mingit poliitilist reklaami. Karin, tubli noor inimene, korraldas linnarahvale kogupereürituse “Rahva tervislik päev”. Kas ei koperda meil küürakaid ja lampjalgseid mööda linna, ükskõik kuhu sa vaatad? Tervisepäeva on hädasti vaja!

No ja selle päeva jaoks tellis ta 100 reklaamplakatit ja 4000 kutset. Kust see põdur muidu teada saab, et kohale tuleb tulla?

Pani suured pildid ka Kopli kalmistupargi juurde ja Seevaldi haigla ette ristmikule, ja seda ka hakati talle süüks panema! No pane nüüd käsi südamele ja ütle – kuhu ta need siis veel panema pidi? Siin need väetid ju ringi kõnnivad, lase nad ometi loevad, kus tervislikku elu edendatakse!

No ja siis niutsus keegi pimedas nurgas, et Karin tellinud linnavalitsuse arvel 10 000 seinakalendrit ja saatnud need mööda linna laiali. Kui kalender seinale panna, vaatavad sealt vastu Tammemägi ja tema asetäitja Priit Kutser. Vaat selle peale ei oska enam midagi ütleda. Mõlemad on noored ilusad inimsed, lust vaadata, aga ikka on keegi, kes iriseb.

Aga nagu öeldud, seekord võitis tõde. Kes ütles, et Karini plakatid olid valimisreklaam, vaadaku kalendrisse. Plakatid olid üleval kuni 25. jaanuarini 2011. Seadus keelas valmiste välireklaami 26. jaanuarist, ja siis polnud väljas enam ühtegi Karini pilti.

Aga ikka üks hala käib, vingumisel lõppu ei ole. Mida sa halad, mida sa kädistad! Mida Karin seadusevastaselt tegi? Mitte midagi!

Karin sai tänu oma tarkusele ja sarmile kokku 211 häält. Riigikogusse ta selle tulemusega ei pääsenud, aga ta on noor ka veel, küll jõuab.

Augusti lõpul tunnistas keskkriminaalpolitsei, et Karin on seaduse ees süütu nagu neitsi Maarja. Tänu spordipäeva kuulutustele saavutas Karin oma elu parima valimistulemuse. Eelmine kord kandideeris ta 2009. aastal Kuusalu vallas ja sai vaid kolm häält.

Ega siis muud, Karin, et kui sul ikka häid mõtteid on, siis tee need teoks, ära sa kuula, mida kuri kuskil nurgas sosistab.
Tubli Inimene... on rubriik mis tutvustab eriti väljapaistvaid Eesti asjapulki.