Linnugripp ei ole biorelv

10. juulil ilmus Eesti Ekspressis Vene ajakirjast RBK tõlgitud artikkel Linnugripp - surm katseklaasist, mis väidab, et linnugripp ning teised uued nakkushaigused on biorelvad. Kevin Ehaver o nkindel, et see on täiesti vale.

Samas, absurdsed väited linnugripi kohta ei tohi varjata üht reaalset ohtu: bioloogiateaduses on tõepoolest toimumas revolutsioon ja  selle tulemused võivad olla inimkonna jaoks väga kasulikud – või väga halvad.

Kõnealusest artiklist loeme: “Asjaolule, et [Linnugripi] tüvi H5N1 on kunstliku ­päritoluga, viitab koguni mitu fakti. [–] Suurem osa ­surmadest on registreeritud Kagu-­Aasias, aga just seal paikneb enamik biotehnoloogiaga tegelevate kontsernide baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris ­hämmastav.”

Midagi hämmastavat siin tegelikult ei ole. Pakuksin välja palju lihtsama teooria, miks H5N1 pole veel USAs ennast ilmutanud. Kuna rändlindude lennuteed on põhja-lõunasuunalised ning kuna rändlinnud väldivad ülelendu ­ookeanist, on arusaadav, et Ameerika kontinendi kokkupuude Aasia/Euroopa/Aafrika rändlindude lennuteedega on minimaalne.

Vene ajakirjanike argument ei veena ka ­Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorit Ago Pärtelit: “Iga hüpoteesi tõestuseks on vaja väära­matuid fakte. On fakt, et viirustel on ­võime muteeruda. Fakt on ka see, et linnukasvatus­vii­­sid Kagu-Aasia riikides ning Euroopas ja USAs ei ole võrreldavad, nagu ka jõukamate ja ­vaese­ma­te riikide võimalused viirust kodulindu­de popu­lat­sioonist eemal hoida või kiiresti ja edukalt tõrju­da, nagu seda tehti Euroopas. USAs pole ainus paik, kus H5N1 tüve ei ole seni leitud, vaid kogu Põhja- ja ­Lõuna-Ameerikas ning Austraalias.”

See, et biotehnoloogiaga tegelevate kontser­nide baasid paiknevad ka Kagu-Aasias, ei ole pii­sav põhjendus väita, et viirus pärineb neist kon­­tsernidest. Sellele, et linnugripp ei saa olla sõja­te­hases toodetud biorelv, viitab üks oluline fakt. Nimelt, H5N1 on lindude tõbi, mis liigub väga harva linnult inimesele ning veel harvemini inimeselt inimesele. Põhjus, miks ­epidemioloogid on selle haiguse suhtes ettevaatlikud, on teoree­tiline võimalus, et ühel heal päeval kusagil maailmas nakatab H5N1 inimest, kellel on ­samal ajal inimgripp. Tema kehas toimub ­mutat­sioon ning uus viirus levib kiiresti  ja tapvalt ­inimeselt inimesele. Biorelva autori eesmärgiks on aga kindlasti see, et tema väljamõeldud relv ­mõjuks kohas ning ajal, mille autor on ise valinud.

RBK artiklis viidatakse nelja mikrobioloogi salapärasele surmale aastatel 2001–2002: kaks said insuldi, ühe surnukeha leiti jõest; üks tapeti, üks suri lennuõnnetuses. Võime siinkohal vaid lisada, et vene ajakirjanikud olid tagasihoidlikud – põhja-ameerika ajakirjanikud leidsid koguni üksteist kahtlast surma viie kuu jooksul. Kummalisest kokkusattumisest kirjutati isegi soliidses ajalehes Toronto Globe & Mail. Kas kokkusattumine või vandenõu? Tsiteerin Stanfordi ülikooli statistikut Persi Diaconist: “Teades, et Ameerika Ühendriikides on 280 miljonit inimest, on tõenäoline, et uskumatuid one-in-a-million kokkusattumisi leiab seal aset 280 korda päevas.” Et maailmaga paremini toime tulla, otsib inimaju kogu aeg seoseid sündmuste vahel. Otsib isegi nii palju, et leiab seoseid asjaoludes, kus mingit seost tegelikult ei ole.

Eesti Tervisekaitseinspektsiooni nõunik dr Kuulo Kutsar ei nõustu vene ajakirjanike Anatoli Pomortsevi ning Jevgeni Finkeli väitega, et viie viimase aasta jooksul on Maailma Tervishoiuorganisatsioon registreerinud üle 1100 ohtlike haiguste epideem ia: “Epideemiaid ei ole olnud nii palju, ajakirjanikud on andmeid vääralt kohelnud – nad ei tea, mis on ohtliku haiguse definitsioon ning mis on epideemia definitsioon.”

RBK artikkel väidab, et mitte ainult linnu­gri­pi viirus H5N1, vaid ka teised nakkushaigused, nagu SARS, ­Ebola ning Marburg, on biorelvad. Muuhulgas kirjutati, et SARSi puhang läks üle linnugripi­epideemiaks. Dr Kutsar: “Bioloogiliselt on võimatu, et üks viirus muutub teiseks erinevaks viiruseks. Peale selle, SARSi epideemia õnnestus maailmas peatada ja selle juhtumeid ei ole viimase kolme-nelja aasta jooksul esinenud. Tõsi, mõni tänapäeval  maailmas ringlev viirus omab bioloogilise relva potentsiaali – näiteks aeg-ajalt põhjustavad Aafrikas suure suremusega hemorraagiliste palavike puhanguid ja epideemiaid Lassa, Marburgi ja Ebola viirused.”

RBK artikkel esitab veenvalt valeväiteid, tsiteerides California Davise ülikooli mikrobioloogi dr Mark Wheelisit: “Meenutagem kas või Suurbritannias 1970.–80. aastatel vallandunud rõugeid. Nende kolded olid just nimelt sõjalised laborid, kus tegeldi bioloogiliste relvade väljatöötamisega.” Tegelikult ei ole ameerika doktor midagi sellist öelnud. Praeguse artikli kirjutamise käigus võtsin dr Wheelisiga ühendust ning tema kirjutas mulle järgmist:

“Võimalik, et mainisin viimast rõugete juhtumit maailmas kui näidet laboratooriumis juhtunud õnnetusest (tegemist oli Briti akadeemilise, mitte sõjalise laboriga), kuid see võis olla ainult labori turvalisuse temaatika kontekstis ja sel ei ole mingit seost biorelvade programmiga. Ükski osa tsitaadist ei sarnane mingil määral ühegi minu mõtte ega väljaütlemisega. Olgu siinkohal veel kord välja öeldud – ma ei pea usutavaks, et ükski käesoleval ajal ringlev gripiviirus, filoviirus või mis tahes muu inimese, taime või looma patogeen oleks mis tahes riigi poolt loodud biorelva programmi looming.”

Tsiteeriti ka ameerika spetsialisti dr ­Nathan Buschi, kes kinnitas mulle, et tema tsitaat oli valesti tõlgitud. RBK artiklis ilmus lause: “Uute tõbede tekkimine võib olla tõepoolest sõjalistes programmides tegutsevate teadlaste töö tulemus.” Aga mida dr Busch tegelikult ütles, oli: “Uue haiguse kiire esilekerkimine võib olla põhjustatud sõjalisest programmist, kuid see ei pea tingimata olema pärit sellisest laborist. See võib olla juba eksisteeriva nakkushaiguse loomulik mutatsioon või isegi antibiootikumidele resistentne tüvi, mille on põhjustanud ülemäärane antibiootikumide ravi.” Täiendavalt kirjutas dr Busch mulle järgmist: “Minu arvamust ei küsitud ühegi konkreetse haiguse, vaid teoreetiliselt uute haiguste kasvu kohta üldiselt. Kindlasti  e i  väitnud ma, et oleks mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks hiljutised haigusepuhangud (näiteks linnugripp) põhjustatud sõjaliste programmide poolt.”

Ameerika ning Eesti spetsialistid on ühel nõul: linnugripp ega teised ohtlikud nakkushaigused ei ole kuidagi seotud biorelvade programmidega. Aga maailmas on olemas üks reaalne oht, mille kohta dr Mark Wheelis on kirjutanud mitu artiklit. Tsiteerime:

“Bioloogiateaduses on toimumas revolutsioon, mis algas 1970ndatel uue DNA-tehnoloogia arenguga. Esmalt aeglaselt, kuid aina kiiremas tempos on toimunud seotud tehnoloogiate areng, mis on plahvatuslikult laiendanud teadustööd tegevate bioloogide eksperimenteerimise võimalusi ja mis on kiiresti võetud kasutusele sellises rakendusliku bioloogia valdkonnas na gu  uute ravimite väljatöötamine.”

Niisugune areng võimaldab hiiglaslikke edusamme meditsiini vallas, kuid kätkeb ­endas ka teatud ohte. Osa avastatud ühenditest on mürgised. Loomulikult loobuvad farmaatsiafirmad selliste ühendite edasi uurimisest, kuid need ühendid on potentsiaalsed toorained täiesti uue põlvkonna biorelvade väljatöötamiseks: “Inimvaenulike rakenduste hulgas on uued relvad lahingtegevuseks ja uued vahendid kasutamiseks ülekuulamistel. Horisondil terendavad keemilised ühendid, mis põhjustavad alistumist ja meeldidatahtmist.

Piinamisega seotud ravimivormid võivad olla väga efektiivsed – meetodid, mille puhul manipuleeritakse depressiooni, deliiriumi, paanika ja alistumisega ning vahest koguni eufooria ja mõnutundega, ning võimalik, et nende meetodite kasutamisele ei suudeta vastu panna.”

Biorelvade üks probleem on seni olnud “nende piiratud püsivus õhkupaiskamisel, mida mõnikord mõõdeti minutites. Parem arusaamine põhjustest, miks mõned bakterid püsivad pikemat aega ja teised mitte, annaks tõenäoliselt võimaluse patogeenide modifikatsiooniks.”

Dr Wheelis nimetab mõned uued tehnoloogiad, mis võiksid reaalsuseks saada järgmise kahekümne või veidi enama aasta jooksul: sünteetilised viirused; haigusetekitajad, mille eesmärk on rünnata spetsiifilisi viljataimi või loomi; ning haigusetekitajad, mille  sihikul on spetsiifilised etnilised rühmad. Viimase puhul võiksid tulemused päevavalgele tulla alles aastaid pärast rünnakut: näiteks, kui preparaadi mõju põhjustab steriilsust, saaks rünnakust teada alles siis, kui mitme aasta statistika näitab seletamatut ning püsivat sündimuse langust.

Dr Wheelis arvab, et eri preparaatide mõjul võiks saada võimalikuks “disainida” selliseid sõdureid, kes ei ole mitte ainult päevade ­kaupa ärkvel ja energilised, vaid ka erakordselt teravate aistingutega, suure agressiivsusega, vähenenud hirmu- ja valutundlikkusega ning nüristunud kõlblusmeelega.

Ameerika Ühendriigid on arvestanud ülalmainitud võimalustega ning dr Wheelise sõnade järgi on USA-l  “kõige agressiivsem biokaitse programm maailmas. Hoolimata asjaolust, et seda uurimistööd tehakse eesmärgiga paremini mõista hüpoteetilist ohtu Ameerika Ühendriikidele, kujutab see de facto programmi ülikeeruliste biorelvade võimekuse väljaarendamiseks.” Aga see on ohtlik poliitika, sest “üks kõige peamistest teguritest, mis ärgitavad uute relvade vastast huvi, on kahtlus, et nende väljatöötamisega tegelevad mingid teised riigid”.

Dr Wheelis usub, et sellised tehnoloogiad ületavad terroristide gruppide uurimisvõimekust, kuid oleksid siiski kättesaadavad igale riigile, kus on olemas biomeditsiinilise uurimistööga tegelev kogukond.

Dr Wheelise arvamuse kohaselt on vaja radikaalset suunamuutust. Maailm vajab läbipaistvust keemiliste ning biorelvade uurimise alal, nagu eksisteeris USAs 1970. ja 80. aastatel. Seda valdkonda  reguleerivad kaks rahvusvahelist kokkulepet: “Bioloogiliste relvade keelustamise konventsioon” ning “­Keemiarelvade keelustamise konventsioon”.

Mõlemad ­konventsioonid vajavad ­uuendamist, kuna need koostati ammu enne seda, kui maailm nägi võimsat edasi­mi­nekut bioloogiateadu­ses. Dr Wheelis arvab: “Konventsioonide kaasajastamine annaks ­USA-le võimaluse ­haarata liidriroll, julgustades teisi olema transparentsed, pakku des toetust neile, kes selle poole püüdlevad, ja kehtestades sanktsioone nende vastu, kes seda ei tee.”

Mõnikord peavad teised kaasa aitama, et liider saaks juhirolli enda peale võtta. Eesti on mõlema konventsiooni ratifitseerinud – ning võiks lobby-tööd tehes oma liitlase poliitikat muuta, et taastada läbipaistvus rahvusvahelisel areenil ning aidata sellega tagada meie laste ning lastelaste turvalisust.

Kevin Probert-Ehaver on kriisireguleerimise konsultant. Siseministeeriumi nõunikuna korraldas ta üleriigilist kompleksõppust PANDORA 2006, mille kaudu testiti ning parandati Eesti võimekust reageerida linnugripi ning inimgripi epideemia puhangutele. Aastatel 2002–2005 oli ta Päästeametis kontaktisik koostööks keemiarelvade keelustamise organisatsiooniga.