Autorid kirjeldavad esseekogumikku kui lõbusat lugemist, kust ei leia teaduslikke traktaate ega teoreetilisi targutusi. Pigem räägib raamat elust enesest – seal on lugusid seksist, mähkmete vahetamisest, autoga töökojas käimisest, missivalimistel osalemisest ja elust ööklubis.

Näiteks kunstnik Piret Räni tahab, et suur Kunst oleks rõõmus ja feminism ajaks itsitama, filmimees Andres Maimik mõtiskleb, kas Eestist on saamas Rahvuslik Sünnituskombinaat, sotsioloog Mikko Lagerspetz seisab silmitsi teadliku lapsevanema kasvatuslike dilemmadega ning Areeni juhataja Barbi Pilvre tutvustab üldsusele üllatavat kontseptsiooni, et feministidel ei olegi seksi vastu midagi.

Lisaks sisaldab raamat sõnastikku, mis avab hulga moodsate mõistete nagu “girl power”, “seksuaalne ahistamine”,  “patriarhaat” ja “sooroll” tegeliku sisu.