Londonis first divisioni mehi jahtimas*
Pakutav valik on lai – spetsiaalsed üritused seksuaalvähemustele, juutidele, juristidele, müügispetsialistidele jne. Jätkan otsinguid, sest me ei kuulu ühessegi eelnimetatud kategooriatest. Kahjuks selgub, et põnevamad nagu "Õhtusöök pilkases pimeduses" (neljakäiguline söömaaeg pimedas, tuled süüdatakse alles magustoidu ajaks) ning "Võtme ja luku mäng" (naised saavad luku ja mehed võtme, mis vaid ühe lukkudest avab) on juba välja müüdud.
Tuleb leppida klassikalise kiirkohtinguüritusega ja vastavalt reklaamile on lootust teele saata 20 Cupido noolt.
Cupido nooled
Me pole ju häbelikud? Ei? Pärast paari närverahustavat kokteili istume turvalises mustas Londoni naksitrallitaksos. Elutoa diivanil Carrie ja tema vallaliste sõbrannade juhtumistele passiivselt kaasaelamise asemel ootab meid nüüd ees ehtne city ja kolm tundi esmakohtumisi uute (ja loodetavasti) toredate meestega.
Akna taga elab oma õhtust elu tuledes Oxford Street - lõputu poerida ning kellaajast olenemata tänavatel tunglev inimmass. Huvitav, kui paljud neist on juba kiirkohtingul käinud, või - mis veelgi tähtsam - sinna täna minemas?
Kell saab 19. Kesklinna hubasesse keldribaari hakkavad saabuma õhtu peategelased – esmapilgul ühendab seltskonda vaid vanusegrupp 25-45 ja abielusõrmuste puudumine. Inglased, prantslased, sõstrasilmne araablane..., pikad ja lühikesed, karvased ja sulelised libistavad ennast kitsast trepist alla ja võtavad järjekorda. Need, kes on registreerunud (rinnas silt nime ja numbriga), tüürivad baarileti äärde arglike pilkudega kaaskannatajaid uudistades.
Mehed ja naised kogunevad omaette gruppidesse. ABBA "Dancing Queeni" saatel süveneb tunne, et kohe-kohe algab koolidisko.
Kellahelistaja Johanna firmast Swiftdater ütleb, et pool aastat tagasi äri alustades poleks ta sellisest edust unistadagi osanud. Selgub, et "kliente" jagub, ja seda vaatamata tihenevale konkurentsile. Pole ka ime, arvestades et metropoli vaprate ja ilusate päevakavad on kõikvõimalike kohustustega ülekoormatud. Terve õhtu vaid ühele inimesele pühendada tundub neile ilmne ajaraiskamine – seda eriti tänu riskile pärast ikkagi üksi koju minna. Suurlinna vallalisedteevad kõike rutates, ka tõelise armastuse otsimine käib turbokiirusel – kaheksa minutiga, kui täpne olla.
Old is better? Jah, kui rääkida majadest
Järgmisena jagatakse kätte lehed osavõtjate numbritega. Iga numbri taga on ruumi märkmete tegemiseks ja kastikesed lõpliku otsuse jaoks – "jah", "ei", "võibolla". Poistel palutakse laudade taga istet võtta ja olla valmis unistustenaise saabumiseks.
Kuna sel õhtul on meheilu vähemuses, tuleb tüdrukutel (jah, nii mõnelegi vanuserühma ülempiiril naisele toob see sõna heameelepuna põskedele) lauast lauda kõndida.
Kõlab esimene kellahelin ja maandun 30aastase kinnisvaratuusa juures. Ta teatab, et oleks äärepealt enne ürituse algust lahkunud, arvates, et on vanusegrupiga eksinud. Selge vihje faktile, et enamik naisi on hiliskolmekümnendates. Ta tunnistab, et pole veel küpsete naiste võlusid avastanud. Küll aga on ta veendunud, et old is better - kui rääkida ehitistest. Vanad majad meeldivad mullegi. Häirivalt terav kellahelin katkestab aga üha intrigeerivamaks muutuva vestluse. Viimasena hüüab potentsiaalne peig, et lendab Tallinna vanalinnaga tutvuma esimesel võimalusel!
Polegi väga hull. Annan oma vast leitud mõttekaaslase sõbrannale üle ja võtan järgmise.
Piltilus noormees
Hiljuti Pariisist Londoni kolinud meediaspetsialistiga kirume Londoni kalleid korteriüüre, tõusvaid ühistranspordi hindu ja konstantselt vastikut toitu. Lambakarjuse pirukad või soojad oad tomatikastmes - vaidleme kõige jäledamat valides. Kellahelin katkestab taas tulise debati. Lõpetuseks tunnistab noormees, et eelkõige loodab ürituselt leida sõpru, sest kiire töögraafik jätab vähe aega seltskondlikuks suhtlemiseks.
Järgmisena ootab mind ees piltilus noormees. Tõepoolest, ilus nagu ingel. Sellise välimuse juurde veel intelligentset vestlust oodata on ilmselgelt liig, avastan peagi. Tugeva slaavi (täpsemalt Rumeenia) aktsendi ja olematu tempoga moodustab noormees enesereklaamilauseid – tänu taevale neid kahkeksasse minutisse väga palju ei mahu. Tema pingutust on peaaegu füüsiliselt valus vaadata ja olen rõõmus, kui kellahelin mind päästab.
Ohhoo, Manchester Unitedi särk! Ei pea olema selgeltnägija, et aimata – minu ees istub tõupuhas jalgpallifanaatik. Rohkem kui aasta Londonis on mind sellisteks situatsioonideks karastanud. Tulistame vaheldumisi viimaste mängude tulemusi, vutiässade müügihindu ja kõrgliiga tulevikuvisioone. Mees hakkab vaimustusest värisema. Lahkun lauast sirge selja ja kutsega ühineda tema meeskonnaga pühapäevahommikustel jalkamatšidel Hyde Parkis.
Mine tea, äkki lähengi. Või siiski mitte, sest praktikas olen tublisti nõrgem kui teoorias.
Poolteist tundi hiljem
Kell 20.30 tellin kolmanda Cosmopolitani ja sirutan tervituskäe 11. mehele.
Olen kohtunud väga erinevate eksemplaridega – kummalisel kombel on neis siiski midagi ühist. Enamik mängib vabal ajal jalgpalli, armastab reisida ja on siin sõbrale julgustuseks kaasas.
"Ma olen vapustav kokk," alustab järgmine.
"Usun, et joogaharrastajad on paremad armastajad."
"Mäletan oma eelmisi elusid."
"Ei mäleta oma eelmisi naisi."
"Lapsi tuleb kasvatada nagu koeri."
"Tunnen viljaka naise juba eemalt ära."
"Saan alati suhetes haiget."
"Maailm vajab terroriste, et inimesed ei kaotaks valvsust." Olen jõudnud tõmmu araablaseni. Kill-kõll, bye-bye.
"Milline on su lemmikpoos?" Kas sellise küsimusega ei peaks siiski rohkem ootama kui kaheksa minutit?
Ka järgmine kavaler asub kohe asja kallale: "Mis tähtkujust oled? Aa, veevalaja." Järgneb põhjalik loetelu meie suhet ohustavatest faktoritest. Tal on tuline õigus, ka mina näen mitmeid ohte. Lahkume sõpradena, sest see on ainus, milleks meie märkide kombinatsiooni puhul on lootust.
"Miks on lahutus nii kallis?"
Nii küsib minu järgmise kaheksa minuti partner. Ja vastab ise ülima naudinguga vuntsipahmaka varjus naeru pugistades: "Because it is worth it."("Sest on seda väärt.") Hiljuti valusa lahutuse tõttu poole oma varast ja kalli luksusauto eksile loovutanud vunts jõuab oma kurva looga vaevalt alustada, kui armutu kellahelin meid lahutab. Õnneks on järgmine kuulaja platsis ja saab ilmselt järjejutu jätku osaliseks.
"Speeddating on väga cost-effective (tasuv)”, selgitab oma siinviibimist 30ndates playboy. "Võid tabada mitukümmend lindu ühe lasuga," lisab ilmselge "jookse-püüa-järgmine, palun" taktika harrastaja. Aeg on raha ja lihtne matemaatika näitab, et 20naelase pileti eest sama palju kohtamisi pole tõesti kurta tulemus.
Kui olen juba lauast lahkumas, haarab Casanova mu käe, vaatab sügavalt silma ja paneb südamele olla väga ettevaatlik liigmagusate meestega. Ja kindlasti tema kastikesse linnuke teha.
Kõik vestlused on erinevad, aga samas milleski sarnased - kordub Eesti ja Londoni teema erinevates variatsioonides. Olen meie väikese kodumaa populariseerimisel teinud ära tänuväärse töö. Võib kindel olla, et kõik 20 meest teavad nüüdsest - Eesti ei ole osa Venemaast ja on osa Euroopa Liidust. Maarjamaa naiste ilu kiitmiseni jõuavad nad õnneks täitsa iseseisvalt. Ja kumu Eestist kui kaunite naiste kasvulavast on Londonis enamusele naisevõtueas noormeestele teada.
Viimane kellahelin
Kõlab viimane kong ja väljun kohtamismaratonist elusana, rääkimisest käheda hääle ja flirtimiskurnatusega. Tegelikult on kõige väsitavam kolm tundi järjest oma parima mina näitamine.
Otsustame sõbrannaga, et kõige rahulikum koht esmamuljete vahetamiseks on naiste tualett. See aga pole kõige originaalsem plaan, tõdeme, kui leiame kitsukesest ruumist eest enamiku konkurentidest. Teiste hulgas slaavi kaunitari Irina, kes on Londonis nädalavahetust veetmas ja, nagu selgub, otsimas meest froom ze fiirst diviision. Kergitame imestunult kulme ja tugeva vene aksendiga defineerib beib, et first division on mees eralennukiga. Hetke pärast lisab ta, et second division kõlbab ka hädapärast – mees Porschega. Ja kuna aega pole raisata, on ettevõtlikul Irinal ka järgmisel õhtul kiirkohtingu raund kavas.
Tuleb välja, et speeddating on venelannadest meestejahtijate hulgas väga populaarne (käiakse nii Londonis, Berliinis kui ka teistes Euroopa metropolides). Irina lisab veel, et materiaalsetele hüvedele lisaks on välismaa meeste trump viisakad kombed, vähene viinalembus ja harjumus iga päev ennast pesta. Nojah, kui eralennuk välja arvata, on tema nõudmised mehekandidaadile ju enam kui tagasihoidlikud.
Ohkan kergendunult, kui meenub, et tegelikult olen õnnelikus püsisuhtes.
Võrdleme sõbrannaga kokkuvõttetabeleid ja selgub, et oleme mõlemad märkinud mehe nr 13. Leiame ühise lemmiku baarileti äärest. Korraldajad teevad kõik, et luua võimalikult romantiline õhkkond – ruum muutub aina hämaramaks, imal 80ndate muusika valjemaks ja nimesildid lendavad rinnast.
Viimane aeg jalga lasta. Kavaler nr 13 ettepanek olla meile teejuhiks öises Londonis tuleb väga sobival hetkel. Vaist pole meid seegi kord alt vedanud. Head kombed, esmapilgul tundub pestud ka. Ja voila!, meie kuumade ööklubide teejuht tüürib otsejoones – arvake ära mille juurde? Ei, see pole siiski lennuk. Hoopis uhiuue tibukollase Porsche juurde, ja avab galantselt uksed...
* First division'i mees - mees eralennukiga. Second division'i mees - mees Porschega. Venelannadest meestejahtijate tõlgendus.
Mis on speeddate?
Speeddate on suurlinna vallalistele, aga ka liiga palju töötavatele professionaalidele korraldatav kiirkohting.
Teatud summa (antud juhul 20 Inglise naelsterlingi ehk ca 450 krooni) eest on võimalik lunastada endale pilet vallaliste õhtule korraga 20 mehe või naisega tutvumiseks.
Iga inimese veetluse tuvastamiseks on aega täpselt kaheksa minutit.
Korraldajate sõnul "klientide" puudust pole, sest tänapäeva metropolide noorte päevad on kõikvõimalike kohustustega koormatud ja nii ei jää eraeluks kuigi palju aega.
Kohtamismaratone korraldatakse Inglismaal ka kindlatele inimrühmadele näiteks seksuaalse sättumuse, ameti jms järgi.
