Loomad on lahti

Kambakaklused on enamasti väga noorte, väga rumalate ja väga purjus inimeste hobi, näitab viimase aja kohtuotsuste põgus kokkuvõte.

Juunikuine jube öö Järva-Jaanis, kus naaberkülade mehepojad rohkem kui kümnele kohalikule kallale tungisid, on vaid tilk meres. Nähtus nimega kambakad on viimasel ajal Eesti kuritegevuses taas pead tõstnud. Grupiviisilised kallaletungid ja jõhkrad peksmised, kus armu ei anta naisterahvastele ja pekstakse edasi ka pikali kukkunud vastaseid, on 90. aastate keskpaiga sarnaselt taas platsis. Laulusõnad “seal jaanipäeval alati saab keegi lõuga” on kõike muud kui liialdus. Vastupidi – keegi saab Eestimaal “lõuga” igal nädalavahetusel. Just väikesed kenad külakõrtsid ja -simmanid on kohad, kuhu tänase seisuga võõrastel kippuda ei tasu.

Kui vaadelda viimase aja kohtu­asju, iseloomustab grupiviisilisi avaliku korra rikkumisi, seisnegu need ­süütute kaaskodanike peksmises või lihtsalt laamendamises, kolm-neli märksõna.

Esikohal loomulikult alkohol. Seda nii “mõistuse viinud” teguri kui vahel ka loodetud sõjasaagina. Lõviosa kõigist kambakatest pannakse toime purjuspäi või saavad alguse napsuvõtmise käigus tekkinud sõnavahetusest.

Sel nädalal jätkus Haapsalus üks viimase aja mahukamaid kohtuasju – 17 kohtualuse ja kokku 37 kuriteoepisoodiga. Enamik toime pandud Lihula ja Kirbla noorukite poolt ja seisnevad grupiviisilistes peksmistes. Otsitud põhjustel peksti nii mehi kui ka naisi, tungiti inimeste kodudesse ja laamendati kaasa võetud kurikate ja tööriistadega. Peagu kõik kuritööd pandi toime joobnudpäi.

Lihula mehed ründasid hanguga

2005. aasta kevadel märatsesid neli noorukit Martna vallas. Keskööl purustasid nad ühe korteri aknaklaasi, lükkasid ümber taaraautomaadi ja kui kõrvalseisja neid korrale kutsus, tungiti talle kallale puidust ning metallist kaigaste ja hanguga! Pikali kukkunud kannatanut löödi vastu nina, teisele läheduses viibinud mehele metallist kaikaga selga ja kui ta kukkus, veel mõned korrad rindkeresse. Omakorda sekkunud meest ja naist ähvardati, vehkides kaasas olnud kaigastega ja lubades kasutada vägivalda nende poja suhtes.

Jaanuaris 2006 tungisid kaks kohtualust Lihula vallas ühte elumajja, kus üks lõhkus kaasas olnud kirvega esiku akna ja hoidis läbi purustatud akna maja omanikku kinni, samal ajal kui teine murdis lahti välisukse. Kannatanu peksti läbi, kirve ja kaasas olnud kaikaga lõhuti mööbel ja lauanõud ning rööviti hulk asju. Loetelu võiks jätkata veel väga pikalt.

Või siis alles sel nädalal Saaremaal juhtunu, kus õllejanused kontvõõrad hakkasid taga ajama piknikulisi ja lõpuks süütasid nende auto.

Teiseks, süüdlased kipuvad olema väga noored, tihti alla 20aastased. Selles vanuses on kambavaim tähtsam kui hirm kriminaalkaristuse ees. Keegi ei taha kõrvaltvaatajaks jääda, sest sellega kaasnevad kõikvõimalikud “tiitlid”. Tuleval reedel toimub Pärnus kohtuistung kuue nooruki – Siimu (18), Tauri (21), Riho (19), ­Tarmo (22), ­Janari (22) ja 17aastase noormehe üle, kes mullu kevadel korraldasid viis löömingut. Prokurör Mai Merisaare hinnangul oli suvalistele ettejuhtujatele kallale tungimine ja räige peks lihtsalt noorte meeste ajaveetmise viis.

Sarnaseid näiteid on nii Põlva-, Jõgeva-, Tartu- kui Saaremaalt, ka Tallinnast kümneid.

Kolmandaks, naeruväärne ajend. Hiljuti lõpetas Haapsalu prokurör Indrek ­Kalda avaliku menetlushuvi puudumise tõttu menetlu se kriminaalasjas, kus kohtu all olid Eesti parimate jõutõstjate hulka kuuluvad vennad Tobid – Marek ja Janek. Kohalikud mehed tungisid koos kahe kaasosalisega kohalikus ööklubis kallale kahele kannatanule, kelle “süü” seisnes selles, et nad istusid kõrtsis “kohalikele kuuluvasse” lauda. Kannatanuid löödi, lohistati trepist alla, rikuti riided ja kingad. Et süüdlased hüvitasid kõik kahjud, ilmutas prokurör leebust ega pidanud kriminaalkaristust vajalikuks.

Vara vallas kägistati lehmaketiga

Või lugu Tartumaalt Vara vallast läinud aasta sügisest. Auris Terav ja Artur Pärna said karistada selle eest, et ajasid Tartus kokku umbes 15pealise kamba ja sõitsid kolme autoga Mustametsa külla, et ühele noormehele kätte maksta selle eest, et too solvas oma naabrinaist – Artur Pärna ema. Ema kaitseks välja astunud Artur palus sõber Aurisel kamba kokku ajada ja solvajat karistada. Karistamiseks kasutati rusikaid, kägistati lehmaketiga, visati kivi aknasse ja paugutati õhupüssi. “Ajendiks ilmselt ongi naabritevaheline halb läbisaamine. Eesmärk oligi massiga minna paika panema, kes on tugevam ja kellel rohkem abistajaid-tuttavaid,” ütles asjaga tegelnud prokurör Liane Peets.

Neljandaks – kambakatele on iseloomulik võõraviha. Kampade tekkimine on iseloomulik kohtadele, kus kohalik konstaabel on muhe mehike, kes kõiki hädasolijaid aitab, ent kohalikes hundikutsikates hirmu ei tekita. Paraku reageerivad sellised tähelepanupuuduses vaevlevad noorukid ainult turjast hammustamisele.

Lugu Tartumaalt. Veebruari esimene nädalavahetus. Kurepalu seltsimajja, millel vahva nimi Priius, kogunes õhtut veetma paarikümneliikmeline seltskond sünnipäevalisi, kellest keegi polnud kohalik. Ekspressile sündmuste käiku kirjeldanud inimene rääkis: “Tund enne keskööd astusid sisse kutsumata külalised, kolm autotäit tugevaid noori mehi. Alguses oli kõik rahulik, aga mingil hetkel sööstsid nad kambakesi ühele kallale. Siis võeti järjest inimesed ette ja lennutati nurka. Peksti kätega, kurikatega – ühel oli selline vöödiline kurikas nagu miilitsa sau. Siis välkus liitrine viinapudel. Võtsid võõrad viinad, umbes 10 liitrit, kaasa ja läksid minema.

Ühel oli pärast seitse õmblust peas, põlves mõra ja neeruvigastus. Sai tooliga selga. Mitmel oli pärast pool nägu sinine. Nad pididki olema sellised, Roiu kaagid. Kui sealkandis mingi pidu on, nii lendavad peale, peksavad laiali. Sellise põhimõttega vennad.” Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu sõnul on asi praegu menetluses, kedagi kahtlustatavaks tunnistatud ei ole...

Raplamaal läks käiku elektrišokiaparaat

Või jõhker lugu Raplamaalt. Kolm kohalikku ja varemgi karistatud noormeest ­Roman Kutliahmetov (25), Taurio Soome (19) ja Maiko Ehamäe (24) ei olnud rahul, et mullu 27. oktoobril Raplamaal Oola külas asuv Nõmme kõrts oli reserveeritud. Varahommikul kell kuus tungisid mehed majja ja lõid sealsamas sünnipäeva pidanud kannatanule rusikatega näkku, pudeliga pähe ja kasutasid ka elektrišokiaparaati. Samal moel rünnati veel kolme kannatanut.

Lisaks lõhuti kõrtsi aknad ja peksti pilbasteks mööbel. Kannatanud said tõsiseid vigastusi, näiteks lõualuumurru, rääkimata verevalumitest. Süüdlased hüvitasid kannatanutele tekitatud kahju ja pääsesid r ahaliste karistustega, kolmest süüdlasest kaks pidid eeluurimisel ka mitu kuud vahi all viibima.

Tuleme lõpetuseks tagasi värske Järva-Jaani juhtumi juurde. Asja menetlev prokurör Merike Lugna ütles, et mitmed osalised on politseile teada, kuid vahistatud kedagi ei ole. Prokuröril on ka soovitus, kuidas suvekuudel sagenema kippuvatest vabaõhukonfliktidest puutumata jääda: “Tavaliselt kipuvad sellised situatsioonid tekkima, kui noorteseltskonnad kogunevad ja tarvitatakse alkoholi. Sellises olukorras võib sõnadest sageli puudu tulla ja abiks võetakse rusikad. Kindlasti tasuks ignoreerida sõnelusi, sest need võivad kiiresti kakluseks kasvada. Kui tundub, et asi hakkab kontrolli alt väljuma, tasub sellest teavitada politseid – nende sekkumine võib mõnegi kakluse ära hoida.”