Et nõialoodiga saaks välja peilida loto veel toimumata loosimise võidunumbreid, Lepp ei usu; pendel olevat ikkagi "meis oleva info füüsilise väljendamise vahend". Ja sellest on kahju küll, sest läinud kolmapäevaks Viking Loto 33 000 000 kroonini kasvanud jackpot oli paljudele eestlastele ainus positiivne uudis, mida nad tänavu kuulnud on. Lehe trükkimineku ajal ei tea me muidugi, kas keegi selle summa 21. jaanuaril võitis, ning kui võitis, siis kus: ­Põhjamaade ühises lotomängus eelistab peavõit statistika järgi materialiseeruda Norras. Skandinaavlased, olgu öeldud, võidavad Vikingiga nii ehk naa. Kui soomlased peavad Viking Loto mängus ühe piletiga ostmiseks käima välja 0,5 eurot (7,8 krooni), islandlased 50 ISK (4,6 krooni) ja norrakad 4 NOK (6,84 krooni), siis eestlastele maksab miljonäriks saamise lootus kõige rohkem  - 10 Eesti krooni. Lotofirmat 2003. aasta suvest juhtinud Aivar Lepp põhjendab olukorda sellega, et kõrgema piletihinna tõttu jääb meil rohkem raha ka ­riigisisesesse võidufondi, millest makstakse välja peavõidust pisemaid võite.

Kuid rohkem raha jääb ka Eesti Lotole endale.

Lepp ise ostis viimati lotopileti läinud nädalal (ja võitis 78 krooni). Tema hinnangul osaleb loteriides sporaadiliselt 500 000 eestimaalast - seega peagu iga teine. Ka sel nädalal müüdi Eestis Viking Loto loosimisele üle poole miljoni kombinatsiooni. Kasiinod võivad olla tühjad kui ajakirjaniku rahakott, kuid möödunud ­aastal teenis Eesti Loto kasumit 87 miljonit krooni - 10 miljonit rohkem kui tunamullu. Tondil asuva riigifirma kontorist erilist õitsengut küll välja ei loe, kuid vähemasti jookide osas valitseb loosikontoris tõeline kommunism. "Mida teile?" küsib mustajuukseline juhiabi minult, "kohvi, teed, piima või kisselli?" Siis pöörab ta pilgu oma ülemuse poole ning pärib harjunult: "Ja sulle - musta teed või punast?"

"Valget," vastab Lepp.

Eesti mehe kohta on Eesti Loto juhil Aivar Lepal haruldaselt tervislikud elukombed. Hiina võitluskunstid on viimased paar aastat küll unarusse jäänud, kuid see-eest meenutab sõber ja pinginaaber Ville Jehe, kuidas kord Saaremaale külla tulles võttis lotojuht endale söögiks kaasa omakeedetud spinati- ja kõrvitsasupi. Ka tema isiklik elu näib olevat vaba igasugusest riskivõtmisest ja draamast - Lepp kohtas oma tulevast naist juba lasteaias (mees ise seda ei mäleta, haiglas töötav abikaasa aga küll) ning 46. keskkooli eelviimases klassis toimus lõplik üksteiseleidmine. Elatakse Tabasalus, peres kasvab kolm last.

Materiaalselt on muidugi raske. Mullu veebruaris rääkis Honda CRVga sõitev Aivar Lepp, et tunneb vaestele kaasa: tema enda palk oli toona 44 000 krooni ja ots otsaga tuli kokku vaid vaevu, polnud võimalik endale lubada "puhkusereisi kogu perele, ehitustöö lõpuleviimist, kulukaid hobisid ning sagedast väljas söömist". Õnneks on olukord nüüd paranenud - Lepa põhipalk tõusis hiljuti 55 880 kroonile. Mulle konkreetselt on see juba teine hea uudis, mida sel aastal kuulen.

Enne 49 töötajaga Eesti Lotot juhtis Lepp inimesi Elcoteqis ja plastgraanuleid sisse toovas Borealis Eestis. Ega ta oma pisut putinlike näojoonte ja lahtinööbitud särgiga klassikalist liidrit väga ei meenuta, pigem sellist sõbralikku elektrikku või rahulikust maakohast pärit ettevõtjat. Ka sõbrad iseloomustavad teda kui juhti, kellel on "raske olla kuri", ning praegusel ajal on see kahtlemata sümpaatne iseloomujoon. Sest kes ikka tahaks praegu näha hüsteerilist kaptenit, kes käsi vehkides kirglikke kõnesid peab, siis alluvaid piitsutab ja sekka hullunult rooliratast väntab - kui kõik teavad niigi, et tüür on katki ja purjed lontis ning laev triivib omasoodu. Ei, praegu on hinnas juhid, kes teevad pendliga muhedalt merekaardi kohal paar tiiru ja pajatavad kohe-kohe nähtavale ilmuvast maast, kus peavõit on minimaalselt 156 miljonit krooni, parimal juhul aga koguni miljard.

Need, muide, on võidusummad Eesti Loto uuest, üleeuroopalisest lotost Eurojackpot, millega Lepp loodab välja tulla veel tänavu (arendus on jäänud hetkel Rootsi seaduse taha, mis seab võidufondi minevatele summadele maksimumpiiri). Mul pole mingit kahtlust, et see hakkab olema eriti menukas lototoode.

Sest uppuja, nagu teada, haarab ikka kõige suuremast õlekõrrest.

Loosimise tulemused

  • Loosimise kuupäev: sündis 14. mail 1970.
  • Panus heategevuseks: oli oma klassis üks helgemaid päid - füüsika- või matemaatika­ülesandeid lahendasid aja kokkuhoiu huvides kordamööda kas Ville Jehe või Aivar Lepp ning hiljem kirjutati nende pealt maha.
  • Pliks-plaks väli: on omandanud magistrikraadi ka Eesti kõrgemas kommertskoolis.
  • Lisanumber: pole taimetoitlane, kuid üritab süües hoida valgud ja süsivesikud lahus.
  • Jagunemisest: ehitab Tabasalus maja suuremaks ja kurdab, et otsast kõik juba laguneb.