Ludofiil* Karu alustab ja võidab
Igal inimesel on unistusi, mille teostamiseks on ta kõigeks valmis. Nii ka Olympic Casino suuromanikul Armin Karul. Ühe korra on ta juba börsile minna püüdnud - see oli 1997. aastal. Toona oleks ta selle eest äärepealt maksnud eluga.
Niisiis, aasta 1997. Olympicu kaubamärgi all tegutseva kasiinofirma kaks mänedžeri polnud "Karu plaanidega kasiino börsile viimisest" sugugi rahul. Nagu nähtub Tallinna Linnakohtu paberitest, oleks see tähendanud "ettevõtte pidevat majanduskontrolli" ning välistanud "kassast raha kõrvaldamise võimaluse". Sestap kaalusid mehed - Olympicu toonast Inglise partnerit esindanud Martyn James Symons ja Kaido Esna - Karu tapmise eri variante pommiplahvatuse ja kaugelt või lähedalt tulistamise abil, kuid võeti enne mõtete elluviimist Kapo poolt kinni. Nii räägib kohtuotsus.
Kavandasid nad tõesti mõrva? Kohus leiab, et ühes faksis sisaldunud lause "Karu tuleb kõrvaldada" oli otsene tapasoov. Igatahes istub Symons üheksa kuud vangis, Olympicule mänguaparaate tarninud Inglise partner kaob ning Karu omandab tavaliste Eesti ärimeestega võrreldes erilise aura: ikkagi peaaegu et ohver. Nüüd, üheksa aastat hiljem, paistab finiš ka börsiplaanide osas. Alates esmaspäevast saab mängupõrgu aktsiaid vabalt märkida igaüks, kes peab seda targaks, eetiliseks või muidu huvitavaks investeeringuks.
Suurfirmad lähevad börsile siis, kui vajavad lisaraha, et laieneda. Sellest väikesest Pirital tegutsenud kasiinost, mille Las Vegase reisist innustust saanud Karu 1993. aastal asutas, on tänaseks saanud šikk hiigelkorporatsioon elegantse veebilehe ja kümnete tuledesäras mängusaalidega. Tuhanded magamatusest punetavate silmadega mehed kössitavad aparaatide taga Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Ukrainas ning vajutavad nuppu. Kiruvad ja rõõmustavad, suitsetavad ja vannuvad, kaotavad ja võidavad. Need, kes oma sõltuvusega enam üldse hakkama ei saa, panevad ka nööri kaela. Köie ja seebitüki jaoks leiab raha isegi see, kes püstoli juba ammu pandimajja viinud.
Kooliaegne Armin Karu oli "vallatu, sinisilmne, käharpäine poiss". Nii meenutab Andres Luik, tulevase kasiinoärimehe klassivend 7. keskkoolist. Õppimine valmistas Karule küll teatavaid raskusi, kuid muidu oli ta "tubli ja aktiivne". Polnud kade poiss ja kutsus klassivendi külla Liivalaia tänaval asunud koju, et demonstreerida muljetavaldavat mänguautode kollektsiooni.
Kolm aastakümmet hiljem on Rannamõisa kolinud Karul uued mänguasjad. Mõni aeg tagasi sai soetatud 6-10 miljonit maksev luksuskaater Mari III. Võib-olla käib kasiinoboss sellega Pranglil, mis osaliselt talle kuulub. Ta ise on küll väga tagasihoidlik: "Mulle kuulub pisikene suvilaköks seal ja mitte ometi kogu saar! Kes sellist juttu on levitanud?"
Olympic Casino suhtekorraldusoskus on hiilgav. Lisaks majasisestele asjatundjatele kasutatakse vajaduse korral ka KPMSi abi. Õppinud mehed, head riistad. Kuigi Armin Karu ei viibi parajasti Eestis, vaid uurib võimalusi laienemiseks ("Meie eesmärk on aastaks 2010 olla suurim kasiinooperaator Kesk- ja Ida-Euroopas"), korraldab Olympic Karuga kahe lennu vahel e-postiintervjuu. Ladusa jutuga kasiinojuht vastab ka kõige tühisemale küsimusle ("Olen hommikune inimene ja tõusen juba vara ---. Usun, et mulle pakub Olympic Casino huvitavaid väljakutseid veel aastateks"), kuid näib tõeliselt avanevat siis, kui saab rääkida oma ettevõttest. Olympic osutub paigaks, kus "ühe-kahemiljonilised võidud ei ole haruldased". Mõni aeg tagasi olevat keegi 32aastane Mustamäe mees võitnud koguni 2,2 miljonit krooni. Karu lisab lause lõppu naerunäo ja märgib: "Kutsume enda suurimaid ja lugupeetavamaid kasiinokliente vaaladeks."
Aastaid hasartmängusõltuvuse all kannatanud Leonhard Puksa ei olnud mingi vaal. Tal poleks olnud lootustki saada Olympic Casino teemantkliendiks. Kuid kogu oma palga mängis ta maha sellegipoolest. See oli haigus ja sümptomeid kirjeldab tänasel päeval Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingut juhtiv Puksa niimoodi: "Te lähete mööda teed ja olete valinud sellise tee, kus ei jää ühtki kasiinot ei paremale ega vasakule. Te tahate jõuda punktist A punkti B, soovitavalt selle rahaga, mis teil taskus olemas on. Ja millegipärast te ei jõua punktist A punkti B. Sest kuidagimoodi te keerate ikkagi kasiinosse sisse."
Turuliider Olympic Casino on ilusa äri inetutest kõrvalnähtudest teadlik. Karu lausub, et Olympic Casinol on juba aastaid olemas sõltuvusvastane programm: "Töötajad saavad samuti erikoolitust sõltuvusprobleemide äratundmiseks ning kliendi esmaseks nõustamiseks. Olemas on nii psühholoogid kui tugirühmad." Rangeim meetod olevat kasiinokeeld, mille saab mängija ise endale Eesti Hasartmängukorraldajate Liidu kaudu tellida - siis ta enam Eestis mängida ei saa. "See enesele keelu kehtestamise võimalus on meie initsiatiivil mõni aasta tagasi sisse viidud."
Kuid kustkohast läheb see peenike punane joon? Kuidas peaks probleemmängur saama aru? Karuga seotud Läti odavkasiino Bumerangs veebilehel on ära toodud kümneosaline küsimustik, mis murelikuks muutunud mänguril end diagnoosida aitab. Lehekülg soovitab hakata "kriitilisemalt mõtlema" siis, kui jah-vastuseid saab rohkem kui eisid.
Niisiis võivad kasiinovaalad, -hülged ja -kilud vastata, et jah, tõepoolest, ma olen võtnud mängimiseks võlgu, müünud maha kinnisvara, seadnud ohtu kontakti lähedastega ja kannatanud lisaks ka depressiooni all, kuid - kuna eisid on ikka veel rohkem kui jaasid - südamerahus siiski järgmise panuse teha.
Armin Karu mängib ka ise. Vahel, näiteks ruletti, Las Vegases käies. "Kvaliteetne kasiinokeskkond" meeldib talle: "Eelistan seda igal juhul hämarale pubile." Sõltuvuse tunnuseid - "peale saavutusvajaduse" - pole ta täheldanud.
Saavutusvajadus ja kirglik kontrolliarmastus - suuromanik kontrollib Olympic Casinos peaaegu kõike ja kõiki - on muutnud ärkamisajal sinimustvalgeid lippe valmistanud Karu rikkaks meheks. Ta rahastab erakondi, spondeerib Leedu sotsiaaldemokraate 100 000 litiga, kuid näiteks Eestis annab Res Publicale vaid 25 000 krooni. Ikka vajadust mööda. Juba ammu enne kuuldusi börsiletulekust hindas Ekspress Karu varandust 0,67 miljardile kroonile, praegu kõneldakse pigem 2,5 miljardist.
Aga ikkagi: ons mängupõrgu börsifirmaks muutmine eetiline?
Küsin seda Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingu esimehelt Leonhard Puksalt, kes püüab elada vastavalt oma ühingu motole "üks päev korraga".
Ta vastab väsinud toonil: "Puhtalt minu isiklik seisukoht on, et - mul on jumala ükskõik."
Ludofiilia tähendab hasartmänguarmastust, ludomaania ha iglast hasartmängusõltuvust. Vt ka www.ludomaania.ee
Viis fakti Armin Karust
- Sündinud 1965. aastal Lõvi tähtkujus.
- Omandas MBA hotelli-, restorani- ja turismikorraldusele spetsialiseerunud
Haaga ülikoolist Soomes. - Seotud muu hulgas heategeva organisatsiooniga Suurte Tegude Fond ja lasteriiete kaubandusele spetsialiseerunud OÜga Emahool.
- Sõidab kaastöötajate sõnul "vana S-klassi Mercedes Benziga", mida
kirjeldatakse kui "ilusat tumedat autot". - Järglane Ines Karu on Kroonika lugejatele tuntud "kasiinomiljonäri tütre
ja teletähena".
