Milles avaldub Reformierakonna nägu, mis see tähendab?

Ärihuvid domineerimas sotsiaalsete väärtuste ees.

Milline sotsiaalne pool on kesklinnas kajastamata? Milles see avaldub?

Tallinna linna arengukavas räägitakse laste- ja noortesõbralikumast elukeskkonnast, kuid käimasolevates ehitustöödes seda suurt ei ilmne.

Kõik ehitised vastavad teatavatele linnaehituslikele normidele –  kui palju peab seal olema looduskeskkonda, ruumi autodele, kohta mänguväljakule. Eks igaüks saab ise valida, kus ta elada tahab. Eks nõudmised poissmehel ja lastega perel on väga erinevad. Aga seda ei pane õnneks paika ametnikud, vaid nõudlus turul. Selles suhtes võib arhitektuuripoliitika olla küll Reformierakonna nägu. Ehitatakse seda, mille järele on nõudlus.

Võibolla inimesed lihtsalt ei oska arendajatelt nõuda paremaid elamistingimusi? Koole kinnisvaraküladesse jne.

Vaadake, koole pannakse meil praegu kinni, sest lapsi on vähe.

Aga näiteks lasteaiakohtadest on küll puudus.

Jah, lasteaiakohtasid on puudu. Selles mõttes on küll linnaplaneering meie erakonna moodi, kuna tahame, et oleks rohkem lapsi ja Reformierakonna eestvõtmisel hakatakse ka eralasteaedadele toetust maksma.

Tallinnas on palju probleeme transpordiga. Mis saab edasi Põhjaväilast?

Loomulikult arvestatakse Põhjaväila ehitusega, see peaks olema minu arvates üks väga selge prioriteet. Täna on meil pool teed tehtud ja me ikka suundume kusagile pudelikaela ja seal see asi pidurdub. Kui tahame rannaalasid arendada, on Põhjaväila arendamine üks väga konkreetne eeldus ja alus.

Sadamate ning raudtee huvides olevast Põhjaväila lõpetamisest läbi Stroomi metsa ei vaimustu vist enamus pelgulinlastest.

Defineerigem enamus. Enamusele Eesti inimestest ei meeldi võibolla üldse mingisugune areng. Kahjuks me vaatame väga kitsarinnaliselt, väga oma mätta otsast, ja ei näe suurt pilti. Linn on arenev organism, sellepärast ongi linna arendamine tehtud võimalikult demokraatlikuks, see ei sõltu ühe inimese suvast. Igasugused projektid läbivad erinevad kooskõlastused. Ka rannaalade projekti üle, mis jõuab volikogusse oktoobrikuus, on vaieldud väga-väga pikalt. Linnaplaneerimine on kompromisside kunst.

Põhjavälja puhul jääb mulje, et autod on tähtsamad kui inimesed. See, kes armastab Stoomi metsas jalutada või rannas päevitada, ei vaimustu nüüd küll lähedalt mööduvatest raskeveokitest ning nendega kaasnevast reostusest.

Reostus tekib siis, kui autod seisavad ühe koha peal tossates paigal. Kui autode vool on sujuv, kahjustatakse loodust oluliselt vähem. Tähtis oleks see, kui oleks loogilised ümbersõiduteed ja suured autod ei jukerdaks väikestel tänavatel. Natuke tuleks maailmas avatud silmadega ringi vaadata ja võrrelda, kuidas ikka liiklusvooge juhitakse. Kahjuks ei ole sellega pikka aega tegeldud.

Kas peab üldse nii suuri autosid linna laskma? Kas Tallinnas peab olema Balti kaubajaam, mis on ohtlikest naftaveostest pungil?

See on juba järgmine küsimus, kuidas viia ohtlikud veosed Tallinnast välja. Aga see ongi demokraatia ja erinevate maaomanikega kokku leppida on väga raske.

Ja kas sadamate parim asupaik on tõesti Tallinn?

Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on transpordikogused kordades vähenenud. Palju sellest on liikunud Muuga sadamasse, siis veel Paljassaare poole peale. Täna on kaubakraanasid Loodekail neli tükki, ilmselt jääb alles üks ja sealne raudtee võetakse varsti üles. Ma arvan, et liigume õiges suunas.

Savisaar rääkis ettevõtluspäeval üüratust tivolist, mis ulatuks Skoone bastionilt peaaegu mereni välja. Kas tegu on ulme või konkreetse plaaniga?

Tivoli kohta oskab ehk rohkem infot anda Ettevõtlusamet. Ma arvan, et linnas peab olema üks väärikas laste ja ka natuke vanemate lõbustuskoht. See tivoli ei ole ainult karussellid Tšehhi lunapargi mõttes. Tegemist on oluliselt huvitavama paigaga.

Ma saan sellest aru küll, aga kas elamutest eemal asuv Kadrioru lunapark või praegugi populaarne Rocca al Mare oma enam ei sobi?

Diskussiooni küsimus. Ma ei näe ka midagi halba, kui ta on uue sadamalinnaku ja vanalinna vahepeal. Sinna oleks lihtne ligi pääseda ja ka Põhjaväil aitaks kaasa, jalutusdistants on paras. Ma ei näe väga suurt probleemi.

Kuidas näete sel juhul piisava rahu tagamist niinimetatud Preatoni kvartali elanikele? Savisaar rääkis ju lunapargi ulatumisest kuni mereni ning seetõttu atraktsioonide paiknemisest just madalamal, mitte bastionil, ja nõnda oleks justkui müra vähem. Aga kas nii pole karussellid just elamute läheduses?

Mida te mõtlete lärmi all?

Kõik need prääksuvad ja kolisevad atraktsioonid?

Kõik need atraktsioonid peavad vastama keskkonnanõuetele, mürale seatud piiridele jne.

Sama probleemiga põrkasid ju kokku Künnapu projekteeritud uute kortermajade elanikud Rocca al Mares: öösel töötavad mänguautomaadid segasid nende puhkust. Loomulikult on inimesed ju ise süüdi, et ostsid sinna kanti korteri, kuna lunapark oli varem valmis. Aga Põhja puiestee ja linnamüüri läheduse elanikke ei saa selles süüdistada.

Loomulikult, vastavalt Tallinnas kehtivale seadusele peab kell 11 olema öörahu ja lärmi teha ei tohi. Sellest tuleb raudselt kinni pidada. Kuna tivoli tegijatel on kogemus teistest maadest, kus nõuded on väga täpselt paika pandud, siis ei näe ma siin väga suurt tonti.

Kuidas olete rahul praeguse Tallinna Arhitektuurinõukogu koosseisuga, kes vaatab läbi kõik suuremad planeeringud ning olulisemate ehitiste projektid?

Arhitektuurinõukogusse on kogunenud oma ala spetsialistid ja nad täidavad oma rolli nii hästi, kui nad oskavad. Ja eks ta natuke problemaatiline on, kuna nad peavad hindama oma kolleegide töid ja järgmine päev on nende oma projektid letis. Siia on potentsiaalne konflikt sisse kodeeritud. Paistab, et ta väga konstruktiivne organ ei ole. Kui ta loodi, siis kui nõuandev organ peaarhitektile. Aga arhitektid vaatavad asja rohkem loomingulisest aspektist kui linnaehitusliku ning kompleksse poole pealt.

Samas on Arhitektuurinõukogus ju arhitektuuriteadlasi nagu Krista Kodres ja Karin Hallas-Murula.

Mina näen linna arengut siiski oluliselt laiemana kui ainult arhitektuur. Siin on nii majanduslikud, sotsioloogilised vaatevinklid, looduskeskkond jne. See on oluliselt laiem, kui see seltskond suudab katta.

Oma curriculum vitae's mainite golfihuvi. Kas võiks sellest kohe järeldada, et pooldate Tallinna suuruselt teise, Lillepi pargi (paikneb Pirita, Saare, Kose ning Rummu teede vahelisel alal) muutmist golfiväljakuks?

Jah, loomulikult. See on Tallinnale väga vajalik ja õige otsus teha üks lohakas park korda. Teha ta tõeliselt huvitavaks paigaks linna elanikele. Ja loomulikult Tallinna atraktiivsus sellega, et kesklinnast on viie kilomeetri kaugusel golfiväljak, kasvaks.

Kas selle pargi ei võiks lihtsalt korda teha ning palgata näiteks pargivahi? Miks ei võiks inimesed seal edasi tasuta jalutamas, jooksmas ja suusatamas käia?

Pirita Linnaosa on teinud suure projekti, et Pirita jõe ürgorus saaks Euroopa raha toel rohkem sportida. Pirita on eelkõige vaba aja veetmise koht. Ilmselt on väga palju inimesi, kes pole elu sees näinud ühtki golfiväljakut. See on kindlasti maastikuarhitektuuri üks paremaid näiteid ja see on võimalus Lillepi park korda teha. Millegipärast ei ole muid teid siiamaani kasutatud. Täna on Lillepi ju tihti asotsiaalide kogunemispaik, mida pole Tallinnasse väga vaja.

Aga väga kauni Schnelli tiigi ümbrus on ju väga viks ja ikka kogunevad rohelusse narkomaanid ja joodikud?

Midagi ei ole teha, niikaua kui neid meil ühiskonnas on, peavad nad ju kuskil olema ja hästi pügatud murul on parem pikutada kui kehva muru peal. See on osa meie elust.

Mis saab edasi Linnahallist?

Vaatan Linnahalli ja selle ümbrust kompleksselt. Millist rolli ja kas üldse selles hakkab täitma Linnahall, näitavad uuringud, mida teeme koos Euroopa spetsialistidega. Proovitakse võimalusi koos Linnahalliga, ilma Linnahallita ja poole Linnahalliga. Küsimus taandub sellele, kas linnal on raha selle ülalpidamiseks. Kui me ikka peame aja jooksul sisse panema 450 miljonit, siis mina küsin, mille arvelt see tuleb. Linna funktsioon ei ole kindlasti kontserte korraldada. Jah, oleks tore, kui linnal oleks amfiteatrikujuline saal, kuid praegu käib selle ülevalpidamine selgelt üle jõu. Samuti ei ole riik selle vastu suurt huvi üles näidanud.

Mida arvate uusehitistest vanalinnas?

Kui ka vanal ajal oleks öeldud, et kõik on püha ja puutumatu, siis olekski Tallinn jäänud ehitamata. Loomulikult on vanalinn, mis on ka UNESCO nimekirjas, püha ja puutumatu, aga samas on vanalinnas näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Harju tänaval ehitatud sügaval nõukogude ajal.

Kas te ei arva, et miljööväärtuslike alade kiire hoonestamine suurte majadega toob kaasa unikaalse olustiku kadumise? Võtame näiteks Kadrioru. Samas arengukavas räägitakse väärtpiirkondade välisilme kaitsest ja arhitektuurimälestiste korrastamisest.   

Jah, loomulikult. Praegugi jõuab Nõmme ehitusmäärus volikogusse. Seal on väga täpselt sätestatud piirkonniti, kui kõrgeid maju ja millise tihedusega võib seal ehitada. See ongi tehtud selleks, et Nõmme miljöö ei muutuks. Sama on Kadriorus. Miljööväärtuslikus alas on väiksemad hooned, linna pool suuremad. Järjest on tulemas Kalamaja ehitusmäärus, Pelgulinna ehitusmäärus jne.

Kadriorus on ju küll olnud millegipärast nii, et tsaariaegsete ühe-kahekorruseliste asemel ehitatakse hoopis vägevamaid elamuid. Kas tõesti antakse arendajatele vabad käed?

Arendajad käituvad vastavalt kehtivatele reeglitele, kus on väga täpselt sätestatud, kui suur on täisehitusprotsent. Muidugi tulevad arendajad suure ja kõrge ja mahuka hooneprojektiga, aga selles samas kooskõlastusprotsessis surutakse nad raamidesse, et miljööväärtuslik ala säiliks. Kadriorg on ala, kus inimesed tahavad elada. Nii on tõeliselt väärtuslikud hooned restaureeritud ja seal on väga ilusaid puithooneid. Viimaste kordategemine on siiski kallis lõbu. Ilmselt tehakse siiski valikuid nii, et kus on võimalik renoveerida mõistlike kulutustega, renoveeritakse, ja kus on kehvas seisukorras hooned, asendatakse need kaasaegsetega, kus pakutakse tänapäevast elukvaliteeti.

Kõrghoonetest. Kas Tallinn kavatseb teisi Baltikumi linnu üle trumbata?

See ei ole eesmärk omaette. Maakri-Liivalaia-Tartu maantee piirkond on juba päris ammusest ajast mõeldud kõrghoonetele. Ja karta seda, et keegi ehitab sinna mitmesajameetrise hoone, pole mõtet. Eesti turg ei neela seda alla.

Kas teie ei arva, et varsti tekib raskusi pilvelõhkujate täituvusega?

Lähiajal on tulemas viis-kuus hoonet, mis praegu detailplaneeringu staadiumis. Luba on antud kaksiktorni ehitamiseks, kuhu peaks koha leidma üks viie tärni hotell. Ka teisel pool Tartu maanteed on taotlused sees. Probleemne on transpordi ja logistika lahendamine, kuna ala on kitsas. 

Taanis juba hoiatatakse inimesi muutuva kliimaga kaasneva halveneva ilma eest ega soovitata näiteks ehitada klaasfassaade. Kas ka meil on kavas arendajatele piire seades ära hoida suuri tormi- ja miks mitte maavärinakahjustusi.

Tunnistan üles, ma ei ole sellest vaatevinklist projekte uurinud. Aga tundub, et kõrghoonete ehitamine ongi oluliselt kallim, sest alati arvestatakse tuulte, seismiliste protsesside, eriliste tuletõrjenormidega jms. Iga suurem investor kaasab ikka rahvusvahelisi eksperte. Ehku peale keegi neid asju ei tee.

Kas Oleviste kui kunagise maailma kõrgeima hoone väärtustamine kõrguspiirangute abil lõpeb?

Sümbol jääb ikka ja Olevistet reklaamida saab ikka. Kui sellele lisaks saame müüa city't ja rannaalasid, on tore.

Millised 20. või 21. sajandi ehitised on sellised, mida peaks Tallinna tulev turist vaatama?

Linn on ikka eelkõige meie enda oma, meie kodu, ja peab ikka olema endal mõnus elada. Ja kui ta on tehtud võõrastele atraktiivseks, siis seda parem. Ma väga loodan, et rannaalast tuleb uus tõmbenumber, kuhu ka välismaalt võiks inimesed elama tulla, hoolimata meie tuulisest ilmast. Ka mujal maailmas ringi liikudes – milliseid uusehitisi sa ikka nii väga vaatama lähed? Ehk Kuala Lumpuri kaksiktorni ja kuskil veel midagi. Tegelikult me läheme ju ikka vaatama vanu ja väärikaid asju.

Ma vaidleksin küll teile vastu.

Iga ühe oma asi, mida keegi tahab näha. Mina vaatan hea meelega asju, mis on ajaproovile vastu pidanud. Ja ma ei usu, et meile sellised arhitektuurišedöövrid kunagi tekivad, et keegi hakkab Barcelonast Tallinnasse sõitma uut pangahoonet vaatama.

Miks mitte pakkuda välja turistidele meie huvitavat nõukogude arhitektuuri?

Igal ajastul on oma huvitavad asjad ja me üritame ka selle ajastu paremikku säilitada. Aga aeg annab selguse, mis on väärtus  ja mis mitte. Kui meil mõne hoone ülalpidamine käib üle jõu, siis tuleb seda tunnistada.