16.01.2019, 00:30
„Ma selle, raisa, veel koju toon!“
Mati Heinsar kollektsioneeris vanu autosid 20 aastat. Need olid tema kirg, elutöö ja eneseväljenduse vorm. Tema ja ta „mänguasjad“. Pere lubas Ekspressil tutvuda mehe hobigaraažiga.
POLIITBÜROO LIMUSIIN: Heinsar ütles, et unistada tulebasjadest, mida ei saa endale lubada. Mida saab lubada, neist ei pea unistama, vaid need tuleb ära teha. Sellest Nõukogude poliitbüroo kõrgeimate juhtide „tõllast“ unistas ta mõnda aega. Pool aastat nägi vaeva. Käis Moskvas kolme-nelja autot vaatamas ja pidas jäärapäise enesekindlusega läbirääkimisi. Olid tagasilöögid, vahepeal sattus isegi petiste otsa. Lollitati hinnaga, keelduti pabereid näitamast. Aga kodus lubas Heinsar naisele: „Ühte ma sulle luban: selle, raisa, ma koju toon!“ Lõpuks õnnestus käed lüüa väidetavalt Vene taustaga vormel-1 meeskonna Marussia bossiga ning tuua koju Aserbaidžaani presidenti Heydar Aliyevit teeninud masin. Auto kui kultuuriväärtuse üle piiri saamiseks hankis Heinsar veel Venemaa kultuuriministri asetäitja eriloa. Aastas toodeti 20 sellist limusiini ja 100 000 kilomeetri läbimise järel autod demonteeriti. Heinsar sõitis ZiLiga mõned korrad tööle ja korra käis Hiiumaal. Selle autoga saadeti ta ka viimsele teekonnale Metsakalmistule.
FOTO:
Heinsar kollektsioneeris Nõukogude autosid ja vanu Mercedeseid. Alguses lihtsalt huvi pärast, hiljem juba süsteemselt. Surfas internetis, leidis, mida otsis, ja tõi auto Moskvast, Peterburist, Ukrainast või kust iganes koju. Tegi korda ja pani hoiule. Paljude autodega sõitis ise, kutsus sõpru regulaarselt külla.
