“Ma viin koprad Snelli tiiki, las siis Ansip rõdult vaatab, kuidas pärnad kukuvad!”
“Pöördun teie poole piibli sõnadega: “Ma olen hüüdja hääl kõrbes!” Olen vanamehepäss, tükk maad üle seitsmekümne vana, hüüan küll, aga keegi ei kuule.
Suuvärk on mul hea, aga kokku-lahku-kirjutamises teen vigu, sellepärast pöördun teie poole: on siin Ekspressis vihaseid mehi?
Ma kasvatan lilli. Mul on Kuusalu vallas Kaberla külas hektar maad sibullillede all. Ma olen üks suuremaid sibullillede kasvatajaid Eestis. Olen põlisest talunike suguvõsast, tubli maksumaksja, riigil on minust kasu kõvasti. Vahetasin Kaansoo maad Kaberlasse, 15 hektarit. Selle eest kiidan Villut tagantjärelegi veel.
Aga nüüd on niisugune lugu, et koprad tahavad hinge seest ära süüa! Mul on suured kasvuhooned kohe kraavi ääres. Ja ta tuleb, kurat, ja sööb mul siin tulbipealseid!
Näed. Naised lähevad hommikul ja kukuvad auku… siitsaadik augus sees! Öösel on kobras käigud uuristanud!
Ta kaevas mul, kurat, koerakuudi alla ka käigu! Polnud tema asi, et koer oli maa peal. Kaevas augu, ja kuut kukkus upakile auku!
Näe, siin oli mul korvipaju istandus. Siin olid kontpuud, millest naised punuvad korve, ja siin on punased pajud. Ja tema näris ära! Võttis nagu hekikääridega! Tal on head hambad, ilusti võtab!
Näe! Siin on mul tiik, kust ma võtan lillede kastmise vee. Vanasti hüppasin sisse, tiik oli üle pea. Nüüd tegi kobras tiiki pesa, vedas rämpsu täis, vett jäi ainult meetri jagu. Ja lõpuks oli vesi, kurat, nagu mära kusi! Kus sa selle veega siis enam lilli kastad! Tead ju ise, mis on pajukooreleotis – vanasti pargiti vasikanahku pajukooreleotises!
Tellisin kopa – 600 krooni tund – ja kopp puhastas tiigi ära. Kus seal oli käike! Ja kus seal oli risu! Aga juba ta sööb siin jälle. Näe. Ma tõin kildu, lasin augud kildu täis. Need on kõik tema augud.
Viina ka enam ei võtta ei või – vana mees juba – muidu teeks õhtul sada grammi, oleks vihane ja kogu lugu. Häbematane loom!
No ja siis ma kutsusin jahimehed, et laske maha. Ei. Nemad ei lase! Ütlevad, et nemad kobrast lasta ei tohi!
Ma ütlesin, et kutsun Tudulinnast ühe mehe, kes tegi seal kõik puhtaks. Ei. Metsaülemat see ei huvita! Ma arvan, et nad saavad kobraste toetamiseks Euroopast raha. Ehitavad inimestele laudteid võsa vahele, et need näeks, kuidas kobras puid langetab. No ja kuidas nad saavadki kopraid lasta, kui nad saavad kaitsmise eest raha!
Kirjutasin keskkonnaministeeriumile kirja. (Sellest on juba mitu aastat.) Nad saatsid mulle paberi, kus koprauurija Nikolai Laanetu seletas, et kobras teeb metsa elukeskkonda ainult paremaks.
No mis ma teen? Mul on ainuke võimalus: tulen ja toon need koprad Snelli tiiki ja las siis Ansip vaatab rõdu pealt, kuidas suured pärnad raginal kukuvad, kui kobras hambad sisse lööb. Koprad on praegu tiined kah. Polegi vaja mitu korda käia – ühe viin ja see toob kohe karja poegi.
Ma ei tee nalja. Tõsijutt. No mis asja ma teen?! “
Sulev Maripuu, Kaberneeme jahiselts:
Nii verist rappimist pole tükk aega teinud kui sel talvel. Vähemalt üheksa kobrast võtsime maha. Aga mulle tundub, et Väino Maidla teeb kõik selleks, et kopral seal parem elada oleks. Kasvatab tiigi ääres paju! Aga et Kaberla ojas vett väheks on jäänud, selles on süüdi maaparandus, mitte kobras.
Andrus Pärn, Kaberneeme ja Kostivere jahiselts:
Ma olen seal Kaberla ojal küll ja küll hävituspataljoni teinud. Möödunud aastal lasksin 14 kobrast, paar looma ehk jäi järele. Aga ma soovitan, et pangu kiletükid toki otsa püsti. Kobras läheb ära. Ja ega ta ju igaveseks ei jää. Sööb kaldaääred võsast puhtaks ja läheb minema.
Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai:
Mul küll info puudub, et siin Euroopa rahaga kobrast kaitstakse. Pigem on ikka nii, et kobras teeb metsale kurja ja meil tuleb jahimehed appi kutsuda. Praegu on vaikus, sest 15. aprillist kuni 1. augustini peab kobras saama rahus elada. Erandkorras saab küttimiseaega pikendada Keskkonnaameti loal.
