30.10.2008, 00:00
Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased
Ekspressi uurimus paljastab maa-ametilt kohtuga välja nõutud dokumentide abil maadevahetuse saladused:;- 2001. aastal lükkas riigikogu liige Neinar Seli vale abil Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muutmise.;- Neinar Seli ja Heiki Kranichi lähikondsed alustasid ulatuslikku tegevust hinnaliste riigimetsade kättesaamiseks.;- Spekulatiivseks äriks andis laenu riiklik Maaelu Edendamise Sihtasutus.;- Riigilt asendusmaana saadud mets raiuti poollagedaks ja müüdi edasi Reformierakonda rahastanud puidutöösturitele.
Toompeal tuleb harva ette, et oma partei liige torpedeerib seltsimehele olulist
seaduseelnõu. 15. mail 2001 nii juhtub.
“Austatud
ettekandja! Sa nimetasid, et riik on eriliselt huvitatud ökoloogiliselt
väärtusliku maa enda omandisse saamisest. Ma ei tea, kes see riik on
või miks tal selline huvi on,” uurib Ignar Fjuk.
“Austatud ettekandja” on Lõuna-Eesti suurärimees,
samuti reformierakondlane Neinar Seli. Keskkonnakomisjoni liikmena seisab ta
Riigikogu puldis ja kutsub üles muutma maadevahetuse korda.
“Riik kaitseb loodusobjekte paremini kui mõni eraomanik,”
alustab Seli oma põhjendust.
“Eraomanik võib
üritada majandustegevusega loodusobjekte pigem kahjustada.”
Kunagine humorist, keskerakondlane Ülo Tootsen imestab: “Me oleme
ju harjunud ütlema, et riik on halb peremees ja eraomanik on
parem!”
“Siin on vastupidi,” rahustab Seli. Saalis
istuvast 63 parlamendiliikmest pooldavad 61 seaduse muutmist. Vastu
on kaks, sealhulgas Fjuk.
Pool aastat varem tegi Mart Laari
valitsus sama eelnõu maatasa. Selle üheks suurimaks veaks
peeti keskkonnaministrile liiga suurte volituste andmist “riigi vara
käsutamise üle”.
Enne hääletust
ütleb Seli riigikogus, et seaduse muudatused ei “ole enam
vastuolus valitsuse varem antud seisukohtadega”. Seli valetab. Uue
seaduse kohaselt hakkab maade vahetuse üle otsustama valitsuse
asemel keskkonnaminister üksi.
See on revolutsiooniline
muudatus. Valitsuses hoiavad ministrid üksteise tegemistel silma peal.
Keskkonnaministri otsustega on kursis vaid käputäis ametnikke.
Riigikogu arhiivist ei selgu, kes ja mis põhjendusega vastava
muudatuse seaduseelnõusse sokutas. Kuigi
õigusloome pabereid säilitatakse Toompeal alaliselt, on neid
maadevahetuse kohta imelikult vähe. Keskkonnakomisjon pole osa
dokumente arhiivi üle andnud või pole kõike kirja pandudki.
Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) asub rabavalt avameelne
asitõend. See on osaühingu Erametsa Haldus äriplaan.
Esimene peatükk algab lausega: “Äriidee seisneb maade
vahetamises riigiga.” Viimased kolm sõna on trükitud
läbivalt rasvases kirjas.
Äriplaan seletab MESi jaoks
üksipulgi lahti, kuidas saab maadevahetusega raha teha.
Alustada tuleb kaitsealuste metsade ostmisega omanikelt, kes ei oska oma
varaga ise midagi peale hakata. Neid inimesi iseloomustab
“teadmatus”, “oskamatus” ja “rahaahnus”.
Tänu sellele on teatud kinnistuid võimalik soetada
“odava hinnaga”. Oma konkurentsieelisena rõhutab firma head
juurdepääsu infole – tal “on kujunenud oma
võrk”.
Pärast vahetust tuleb riigilt saadud
metsas saed käiku lasta. Kuna palgi järele on suur nõudlus,
makstakse kauba eest peaaegu kohe ja isegi sularahas. Suurema
puidukoguse eest tasuvad kokkuostjad heldelt kümme protsenti
kõrgemat hinda.
“Töökogemus on
näidanud, et põhjaliku analüüsimise ja oskusliku
tegutsemise korral praktiliselt ettevõtmine ei
ebaõnnestu.”
Põllumajandusministrile alluv
riiklik MES asub veenvat äriplaani toetama. Aastatel 2001–2004 saab
Erametsa Haldus kinnistute ostmiseks laenu ligi kolm miljonit krooni.
MESi õnnistusel ostab firma kokku metsi Karula ja Soomaa
rahvusparkides, et neid siis riigile ära anda.
Ainsa
ametnikuna peab olukorda pentsikuks maa-ameti peadirektor Kalev Kangur. Ta
keeldub ma
ad vahetamast, kuna sellele on seatud MESi kasuks hüpoteek.
Sihtasutuse juhataja Margus Veskimäe annab kirjaliku kinnituse, et
probleemi pole. MESi rahadega pööritatav suurejooneline maadevahetus
võib alata!
Erakordse äriplaani autor on
Erametsa Halduse omanik, nüüd 37aastane Margus Kübar. Ta
kuulub Selide dünastia lähiringi, osaledes ühistes ärides
nii Neinari, tema poja Kristo kui ka venna Antiga.
Anti Selil on
osaühing Klasoner. Juba 2000. aastal annab firma miljon krooni laenu, mida
Kübar kasutab vajaliku maa kokku ostmiseks.
Kübar teab
täpselt, mida omandatud kaitsealade eest riigilt vastu tahab. Enamasti
ihub ta hammast Valgamaal asuvale Aakre metskonnale. Seal kasvavad Eesti
ühed parimad metsad, kõrged ja jämedad puud.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) peab soovitud metsi liig
väärtuslikeks ja pakub kehvemaid. See Kübarale ei meeldi, ta
lükkab kauba tagasi. Kokkuleppeni jõutakse pärast mitu kuud
kestvaid vaidlusi.
2003. aastal liigutavad Kübar ja Eesti riik
üheainsa vahetusega üle 760 hektari metsamaad. Kinnistute hind
ületab 10 miljonit krooni.
Muude kruntide hulgas saab
Kübar Valgamaal 250hektarise Rooni-Virna. 2005. aastal tahab ta seda
riigile tagasi vahetada. Seal elab nimelt Eesti metsade suurim kanaline
– metsis. Linnu elupaigad on kaitse all, järelikult häirivad
eraomaniku äri.
Kübara järjekordne soov ajab RMK
metsameestel harja punaseks. Nad otsustavad kontrollida, mida on uus omanik
endise riigimetsaga ette võtnud.
Tõde on kerge
tuvastada. Enne puude langetamist tuleb esitada keskkonnateenistusele
metsateatis. Paberitest selgub, et Kübar on raiunud rohkem kui 170
hektaril.
Tema “kahe aasta raiemaht on ilmselt võrdne
või isegi ületab kümne aasta juurdekasvu”, teavitab RMK
peadirektor Ülo Viilup keskkonnaministeeriumi. “Juhtum näitab
ilmselgelt, kuidas põlise riigimetsa tükk raiuti
“tühjaks”.”
Keskkonnaminister Villu Reiljan
otsustab 2005. aastal, et riik kohitsetud metsa tagasi ei vaja.
Kübar on võtnud Rooni-Virnast kõik, mis hetkel
võimalik. 2007. aastal müüb ta selle koos mitme teise riigilt
saadud kinnistuga maha. Kokku vahetab omanikku 500 hektarit metsa.
Ostja on Metsatervenduse Osaühing, mis koondab jõukaid
metsaärimehi eesotsas Mati Polliga.
Väga hea kasvuga
Aakre metsad pakuvad neile suurt huvi.
Polli metsafirma
Sylvester oli omal ajal Reformierakonna olulisemaid toetajaid. 2003. aastal
koostatud äriplaanis pidas Kübar Sylvesterit metsaäris oma
suurimaks konkurendiks.
Mais 2003 saabub
keskkonnaministeeriumi kiri Tartust, osaühingult Kaarna Koda. Selle
juhataja Avo Ombler soovib anda riigile kaks kaitsealust krunti
Lõuna-Eestis. Vastu tahab ta Anija metskonna maatükki nr 4.
See asub Harjumaal Kaberneemes. Kinnistu juurde kuulub ligi viis
kilomeetrit liivaranda. Kokku ületab ala suurus 545 hektarit!
Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur vastab, et RMK peab soovi
täitmist võimatuks. Riik vajab seda metsa seoses Tallinna elanikele
“looduses liikumise võimaluste pakkumisega”.
Septembris toob post keskkonnaministeeriumi uue kirja. Jälle
küsitakse Anija metskonna maatükki nr 4! Nüüd tahab seda
vahetada Margus Kübar.
Kaks tartlast himustavad äkitselt
üht ja sama hiigelkrunti Eesti teises otsas. Kas tõesti juhuslik
kokkulangevus, kuni taotluste kirjapildini välja?
43aastane Avo Ombler on Reformierakonna staažikamaid liikmeid. Ta ast
us sinna kolm päeva pärast partei moodustamist novembris 1994 koos
Anti Seliga.
Ametilt on Ombler audiitor ja tegelnud mitme Seli
firmaga. Kui Seli oli kergejõustikuliidu president, tõi ta liidu
audiitoriks Ombleri.
Täna moodustavad mehed kahekesi
spordiklubi Livonia juhatuse. Ombler juhendab seal jalgrattasõitu ja
Seli proua Kersti korraldab kepikõndi.
Kui Seli oma
äripartneri Jaan Mugraga tülli läks, esines Ombler kohtus
süüdistuse tunnistajana. Mugra jäi firmajuhina süüdi
ametiseisundi kuritarvitamises.
1999. aastal valis rahvas Seli
Toompeale. Kuigi tartlasel oli Viimsis maja, otsis Riigikogu talle
pealinnas elamispinda. Sobivat korterit hakkas üürima Omblerile
kuuluv osaühing Kaarna Koda.
Kaberneeme
mereäärest ilma jäämine ei jahuta Avo Ombleri iha
mitmesajahektariliste kruntide järele. Mees üritab saada riigilt
Aakre metsatukkasid, mida ihaldab ka Margus Kübar.
Kaarna
Kojal on ostetud varuks 180 hektarit looduskaitsealasid. 2004. aastal
müüb Ombler firma Kübarale, kuid jääb edasi selle
juhatajaks. Ta käib riigile visalt peale meelepäraste metsade
vahetamiseks.
2007. aastal saavutab Ombler lõpuks ometi
riigiga esimese diili. Eksperdid hindavad tema maad 6,5 miljonile kroonile.
Paberite vormistamine aga venib. Tänavu juuni algub saadab Ombler
reformierakondlaste juhitavale keskkonnaministeeriumile nördinud kirja. Ta
nõuab oma vahetuse viivitamatut otsustamist ja ähvardab kohtuga.
Kaks nädalat hiljem saab Ombler vastuse. Maa-amet teatab, et
Riigikogu lõpetas eelmisel päeval igasuguse maadevahetuse ära.
Põhimõtteliselt on riik nõus tema kaitsealad ära
ostma. Millal ja kuidas – seda ei oska keegi öelda.
Sügisel lahkub Ombler Kaarna Koja juhataja kohalt, jättes ameti
Kübarale. Oktoobri keskel vormistab poeg ärid omaema, 71aastase Maret
Kübara omandiks. Ka kõik maadevahetusedkäisid naisenimel.
Kaitsepolitsei uurib rahvaliitlasest keskkonnaministri Villu
Reiljaniga seotud maadevahetusi. Neist esimeste sooritamiseks esitas
ehitusfirma Merko taotlused alles juunis 2004. Selleks ajaks olid oravad juba
mitu aastat maid vahetanud.
Tänavu veebruaris kirjutab
Ekspress, et Heiki Kranich üürib maadevahetajatelt
Tallinnas Rahvusraamatukogu taga 160ruutmeetrist luksuskorterit.
Pärast seda küsib TV 3 reporter Sven Soiver peaminister Andrus
Ansipilt Reformierakonna seotuse kohta maadevahetusega.
“Riigi juhtkonda hoitakse kursis ühiskonda erutavate
kriminaalasjade uurimisega,” kinnitab Ansip. “Kuid maadevahetuses
ma ei tahagi olla informeeritud. Peaministri huvi võidakse
tõlgendada uurimise poliitilise mõjutamise katsena.”
“Te ei tahagi väga teada, kas mõni reformierakondlane
on sellest kasu saanud?” pärib Soiver edasi.
“Ma
ei ole pädev andma selles küsimuses kommentaare,” teeb Ansip
jutule lõpu.
Maadevahetuse kriminaalasjaga tegeleb
peaprokurör Norman Aasa otsealluvuses kaks prokuröri. Üks neist
on spetsiaalselt Tartust Tallinna kutsutud Inna Ombler.
Naise
abikaasa Mati Ombler töötab riigiprokuratuuris uurijana. Juhtumisi on
reformierakondlasest maadevahetaja Avo Ombler tema vanem vend.
Artikli kirjutamine sai võimalikuks tänu Eesti Ekspressi ja
Maa-ameti poolt Tallinna halduskohtus 23. juulil 2008 sõlmitud
kompromissile.
Eelnevalt olid Maa-amet ja Andmekaitse inspektsioon
keeldunud näitamast nimekirja, kes ja milliseid krunte riigilt vahetada
soovisid. Andmeid töötles Margus Järv.
Kranichi äripartner noolis Kaberneemet
- 41aastane Marko Loos on Reformierakonna veteran. Ta kuulus juba oravapartei eelkäijasse Liberaaldemokraatlikku Parteisse.
- Enne Saku õlletehase ja nüüd Smarteni logistikat juhtiv mees on endise keskkonnaministri Heiki Kranichi (pildil) sõber-äripartner.
- 2003. aastal üritab Loos vahetada riigilt Kaberneeme poolsaare tippu. RMK lükkab tehingu “metsamajanduslikel põhjustel” tagasi.
- Loosi pahameelel pole otsa ega äärt. Ta läkitab Maa-ameti peadirektorile Kalev Kangurile vihase kirja.
- “Arvan, et olete irdunud reaalsest elust ja annate mulle enda jaoks mugavaid vastuseid,” kurjustab Loos. “Teie minu laene maksma ei tule.”
- Loos halab kirjas, et sõltub “olulisel määral” oma võlausaldajast. Ta võlgneb hiljuti keskkonnaministri kohalt lahkunud Kranichi firmale Heinich miljon krooni.
- Kaberneeme tipu vahetamine jääb Loosile unistuseks. Tal õnnestub saada riigilt neli kinnistut Aseris.
- 2004. aastal püüab Loos vahetada endale riigilt 40 hektarit maad Harku karjääri kõrval. Maa-ameti arvates pakub ta riigile vastu oluliselt odavamat kaupa, krunte kusagil Valga- ja Pärnumaal. Ka seda vahetust ei toimu.
- Viimase vahetuskatse teeb Loos jaanuaris 2007 koos Kranichiga. Nad tahavad saada kaht silmatorkavat maatükki.
- Esiteks 80 hektarit Harjumaal Kernus. Teiseks kolme hektarit Tallinnas Nõmmel Helbe tänaval.
- Üllatuslikul kombel on nii Kernu kui ka Nõmme krundil üks ja sama, väga tuntud naaber. Kommi- ja piimavabrikant, Reformierakonna suursponsor Oliver Kruuda!
- Ekspress ei tea, kas Loosi ja Kranichi eesmärk oli müüa maad Kruudale või oli tegemist juhusliku topeltnaabrusega. Rahvaliitlasest keskkonnaminister Rein Randver lükkas vahetuskatse tagasi.
Valgamaa 2003
Vahetaja: Margus Kübar
Eesmärk: Sai riigilt Aakres 250 hektarise metsamassiivi Rooni-Virna 3. Vastu andis riigile muuhulgas Karula rahvuspargi tükke, mis olid ostetud Anti Selilt ja Maaelu Edendamise Sihtasutuselt laenatud rahaga.
Tulemus: Raius Rooni-Virnas kõvasti puid, seejärel üritas väärtust kaotanud krunti edutult riigile tagasi vahetada.
Kaberneeme 2003
Vahetajad: Avo Ombler, Margus Kübar
Eesmärk: tahtsid saada riigilt Harjumaal Anija metskonnas Kaberneemes mere ääres 545 hektarit metsa. Vastu pakkusid krunte Valga- ja Viljandimaal.
Tulemus: Riigimetsa Majandamise Keskus keeldus.
Vahetaja: Margus Kübar
Eesmärk: Sai riigilt Aakres 250 hektarise metsamassiivi Rooni-Virna 3. Vastu andis riigile muuhulgas Karula rahvuspargi tükke, mis olid ostetud Anti Selilt ja Maaelu Edendamise Sihtasutuselt laenatud rahaga.
Tulemus: Raius Rooni-Virnas kõvasti puid, seejärel üritas väärtust kaotanud krunti edutult riigile tagasi vahetada.
Kaberneeme 2003
Vahetajad: Avo Ombler, Margus Kübar
Eesmärk: tahtsid saada riigilt Harjumaal Anija metskonnas Kaberneemes mere ääres 545 hektarit metsa. Vastu pakkusid krunte Valga- ja Viljandimaal.
Tulemus: Riigimetsa Majandamise Keskus keeldus.
Seli grupeering
Üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid.
Neinar “Neiku” Seli (48)
Maadevahetuse reeglite muutja Riigikogus
Lõuna-Eesti suurärimees
Reformierakonna liige
Anti Seli (35)
Neinar Seli vend
Margus Kübara rahastaja vahetuskruntide ostmisel ja äripartner
Reformierakonna liige
Kristo Seli (18)
Neinar Seli poeg
Margus Kübara äripartner
Margus Kübar (37)
Suur metsamaade vahetaja
Neinar, Anti ja Kristo Seli äripartner
Aivo Ombler (43)
Neinar Seli firmade audiitor
Maadevahetaja ning Margus Kübara äripartner
Reformierakonna liige
Üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid.
Neinar “Neiku” Seli (48)
Maadevahetuse reeglite muutja Riigikogus
Lõuna-Eesti suurärimees
Reformierakonna liige
Anti Seli (35)
Neinar Seli vend
Margus Kübara rahastaja vahetuskruntide ostmisel ja äripartner
Reformierakonna liige
Kristo Seli (18)
Neinar Seli poeg
Margus Kübara äripartner
Margus Kübar (37)
Suur metsamaade vahetaja
Neinar, Anti ja Kristo Seli äripartner
Aivo Ombler (43)
Neinar Seli firmade audiitor
Maadevahetaja ning Margus Kübara äripartner
Reformierakonna liige