Maailma parim bänd viis aastat hiljem
Kristinal ja tema treenerist isal oli selline kena võistluseelne riitus, et vahetult enne starti saatis armastav isa oma tütre kõige krõbedamal kombel… Ühesõnaga, sinna, kuhu ükski normaalne isa oma tütart ei saadaks. See pidi Kristina üles ärritama, et ta selle viha pealt maksimaalse tulemuse teeks. Nagu Kristina oma biograafias märgib, jäi see vastutusrikas ülesanne mõnikord, kui isa käepärast polnud, Raul Seema täita.
“Ei-no, muidugi oli raske mul Kristinale jämedusi öelda, aga tema enda tungival soovil tuli mul seda siiski teha,” tunnistab Seema.
Aga mitte see polnud tema põhiline anne.
Suusatiim kui rokkbänd
Seema oli Šmiguni tiimis suusapealik. Ta valis Austrias Fischeri suusatehases Kristinale sobivaimad suusad ja leidis paljude töökodade seast üles need õiged, kus saaks suusale kivipressiga sobivad mustrid alla. Võistluspäeval aitas ta saja suusapaari hulgast välja otsida need, mis ilma, rajaprofiili ja muude asjaoludega kõige paremini klapiks. “Kümme aastat ses tiimis, ja mul on vaid ülipositiivsed mälestused,” ütleb Seema.
Kuid ta nõustub ka Kristina hooldepealiku Oleg Ragilo sõnadega: “200 päeva aastas olime ratastel, sõitsime ühest võistluspaigast teise, silme ees Kesk-Euroopa kiirteede üksluine asfalt. Kuigi liikusime paljudes riikides, ei näinud me suuri linnu ega nende vaatamisväärsusi. Me keskendusime peaaegu ainult sellele, et Kristina oleks parim. See oli me elu.”
Šmiguni tiim oli nagu ühe karismaatilise staari ümber kogunenud rokkansambel. Pärast aastaid kestnud proove mängiti üha paremini kokku, koguti populaarsust, päris küpsena korjati au ja kuulsuse laualt kõik arvestatavad auhinnad (Torino olümpia kaks kulda) ning tipphetkel astuti areenilt maha.
Nagu üks korralik rokilegend, tuli Kristina and the Team korraks veel kokku ja tegi Vancouveri olümpial särava come-back’i (olümpiahõbe seda ju on), et seejärel lõplikult, surematu suurusena areenilt lahkuda.
Diiva Kristina, kel perekonnanimeks nüüd Šmiguni kõrval ka Vähi, on jätnud suusad ja suusarajad ning on keskendunud üksnes perele. Kunagise maailma edukaima bändi mänedžer Kristjan-Thor Vähi, kellest sai maagilisel kuupäeval 07.07.07 Kristina ametlik abikaasa, on praegu rahvusvahelise haardega kinnisvaraärimees.
Kristina isa Anatoli, kes kannatliku ja nõudliku juhendajana justkui maailmakuulus produtsent oma tüdruku kanget iseloomu ja ürgannet kokku sulatas, annab nüüd kuldaväärt nõu Aivar Rehemaale, Kristina onupojale.
Alguse sai see bänd 1999. aastal. Mati Alaver ja tema tublid mehed – Jaak Mae, Andrus Veerpalu ja teised – ei mahtunud järsku enam Šmigunidega – isa Anatoli ning tema andekad tütred Kristina ja Katrin – ühe mütsi alla. Tekkis meestetiim ja Šmiguni tiim. Kristina pikaaegne tugi Kristjan-Thor Vähi, kel suurepäraste suusahooldusoskuste kõrval ka majandusalane haridus, hakkas looma hooldustiimi. See ei muutunud kunagi nii arvukaks, kui seda olid suusasuurriikide staaride omad, kuid kvaliteedilt ei jäänud (ega saanudki jääda) rivaalidele karvavõrragi alla.
Nelja aastaga maailma tippu
Torino olümpial kõlasid Kristina taustajõud kõige ideaalsemalt kokku. Kuid tiimi liige Assar Jõepera, kes põhikohaga on tegelikult fotopoe omanik ning viimasel ajal ka asjatundlik suusakommentaator teles, meenutab sissejuhatuseks 2003. aasta Val di Fiemme MMi. Seal võitis meie suusapiiga teatavasti kulla, kaks hõbedat ja pronksi.
“Kui Kristina võitis topeltjälitussõidus (5 km klassikat + 5 km vabalt) kulla, tulid itaallaste hooldemehed meie juurde ja tegid maani kummarduse. Kristina oli vägev, aga me tegime talle ka konkurentsitult parimad suusad. Tõmbasime itaallastele nende endi kodus mütsi sügavalt pähe ja nad, aumehed, tunnustasid seda,” ütleb Jõepera.
Oli Šmiguni hooldetiim maailma parim? “Kristina oli ülikõva sportlane ja hooldetiim, kui järele mõelda, eksis teistest vähem.”
Ja Raul Seema lisab: “Aga ärge arvake, et see oli mingi juhus. See oli pidev õppimine, järjepidev töö.”
Hüva, aga seda edukat tiimi pole enam. Jõeperal on oma bisnis, kuid mida teevad teised? Raul Seema ja Oleg Ragilo on suusahoolduse alal maailma tippmehed. Kuidas käib nende käsi pärast seda, kui Kristina suurelt areenilt taandus?
Inglismaa, Läti, USA...
Seema ütleb, et hooldas hiljutisel kuni 23aastaste MMil Otepääl inglaste suuski. Ah et inglased pole suusatajad? See on iganenud info. Näiteks Andrew Musgrave sõitis Otepääl 15 km vabastiili täitsa medalikursil. Lõpuks maandus siiski 6. kohal.
Kui Kristina Torino olümpia järel pausi pidas, aitas Seema Läti laskesuusakoondist. Mullusuvine diil Eesti laskesuusakoondisega jäi katki. Siis oli õhus võimalus, et Seema suundub Slovakkiat esindava laskesuusatamise olümpiavõitja Anastassia Kuzmina hooldemeeskonda, kuid asja ei saanud sellestki. Praegu on Seema hõivatud peamiselt õpingutega. Aga hommikuti õue minnes hindab ta ilma ja lumeolusid ikka kui määrdemees.
Oleg Ragilo oskab suuska tunnetada täpselt nagu Kristina. Torino olümpia järel aitas Ragilo USA suusakoondist. “Maksti hästi, tingimused oli suurepärased, töö meeldiv,” kirjeldab Ragilo. Kui Kristina tiimis oli ta töö igal võistluspäeval kogu Eesti rahva hinnata (meil on ju kõik tugitoolisportlased ühtlasi suusa- ja määrdespetsid), siis USA tiimis määrdemees sellist painet ei tundnud. Talle pakuti tööd ka USA kahevõistluskoondise juures, kuid Ragilo ei tahtnud klassikalise stiili (mida kahevõistlejad ei sõida) tunnetust kaotada. Ta annab mõista, et see on oskusteave, mida guugeldades ei leia. Ükski masin ega programm siin inimest ei asenda.
Samuti ei läinud Ragilo omal ajal Justyna Kowalczyku tiimi (kus praegu ametis eestlased Are Mets ja Peep Koidu), kuigi kutsuti. Ta hoidis end targu Kristina jaoks, kui see Vancouveri olümpiaks naasis, ega tahtnud sel ajal kibeda rivaali meeskonda kuuluda.
Juunioride MMil Otepääl aitas Ragilo Ameerika noori suusatajaid. Vahel on ta oma meistrikäega määrinud Nõmme suusakooli kasvandike suuski.
Tänavuse hooaja lõpus on tal plaan töötada Rootsi hooldetiimi juures. Näis, kas koostöö sobib ja läbisaamine klapib. “Mul on koos abikaasaga loodustoodete äri. Kuid kui tuleb kõne, mis kutsub mind kellegi suuski hooldama, olen valmis minema. See on mu elu,” kinnitab Ragilo.
■Kristina Šmigun-Vähi – Torino olümpiamängude kahekordne võitja, Vancouveri olümpia hõbemedalist, maailmameister, kahekordne maailmameistrivõistluste hõbeda võitja ning pronksmedali omanik, 16 MK-etapi võitja. 2010. aasta juulis taandus lõplikult tippspordist.
■Anatoli Šmigun – Kristina isa ja ainuke treener. Alates 2006. aastast treenib Aivar Rehemaad.
■Kristjan-Thor Vähi – Kristina abikaasa ja Šmiguni tiimi pealik. Pärast abikaasa tippspordist loobumist tegeleb rahvusvahelise kinnisvaraäriga.
■Oleg Ragilo – Šmiguni tiimi hooldepealik. On olnud tegev USA suusakoondise juures, määrib vahel Ameerika noorte, vahel Nõmme spordikooli laste suuski. Kevadest proovib koostööd Rootsi suusakoondise hooldemeeskonnaga.
■Raul Seema – Šmiguni tiimi suusapealik. On pärast Kristina taandumist aidanud Läti laskesuusakoondist ja inglise noori suusatajaid. Hetkel tegeleb õpingutega.
■Assar Jõepera – Šmiguni tiimi liige mitmel suurvõistlusel. Praegu seotud oma fotoäriga, aitab ETVs suusaülekandeid kommenteerida.
■Meelis Albert – Šmiguni tiimis masseerija ja abimees suuskade määrimisel. Nüüd on ametis venna ehitusäris. Suviti aitab sugulast triatleet Marko Albertit.
■Michael Hasler – Liechtensteinist pärit spets, kes ühena vähestest välismaalastest töötanud Norra suusakoondise hooldetiimis. Kutsuti Šmiguni tiimi ka Vancouveri olümpia ajaks, pärast seda naasis tööle perele kuuluvasse elektroonikaärisse.
■Inge Bråten – kuulus Norra treener, suusamaailma autoriteet, kes 2006 oli Šmiguni tiimile ennekõike moraalseks toeks. Hiljem olnud Kanada ja Šveitsi koondise peatreener ning Eurospordi kommentaator.
■Mihkel Mardna – Šmiguni tiimi arst. Tuntud ja tunnustatud spordiarst tänase päevani.
■Mare Pork – Kristina psühholoogiline tugi Torino ja Vancouveri olümpia aegu. Pärast Kristina loobumist on toetanud ja toetab teisigi sportlasi, kelle nimed jätab enese teada.
