Maailma parim Eesti vollepaar
Eesti rannavõrkpallipaar Kais-Vesik tuli pühapäeva õhtul just maailmakarikasarja turniirilt Šveitsist Gstaadist. Ühe päeva on nad kodus, et siis teisipäeval Norrasse, Stavangeri turniirile startida. Edasi tulevad võistlused Prantsusmaal ja Kanadas.
Ekspress kohtus Kristjan Kaisiga sel ainsal päeval, mil ta viivuks koduses Tartus viibis. Rivo Vesik oli sel ajal oma kodus Pärnus.
Kui palju te üldse kodus viibida saate?
Arvan, et umbes pool aastat oleme kodus ja pool mujal.
Möödunudnädalases maailma edetabelis olite koguni kolmandad. Tippturniiridel olete vahel viiendad, vahel seitsmendad – maailma kümne parema hulgas stabiilselt. Aga kui kaugel olete absoluutsest tipust, ma mõtlen etapivõitudest ja tiitlivõistluste poodiumikohtadest?
Väike samm sinna on. Võib-olla on see peas kinni, et me pole end tippturniiridel nelja hulka suutnud mängida.
Et asi pole niivõrd oskustes kui psüühikas? Enesekindlusest jääb puudu?
Võib-olla ka see, et me kulutame liialt energiat esimestes voorudes. Meie jaoks on sel tasemel kõik mängud ikkagi väga tõsised. Võib-olla kulutame end kahe esimese päevaga sedavõrd, et kolmanda päeva otsustavateks mängudeks ei jätku enam jõudu (maailma karikasarja turniirid toimuvad tavaliselt kolmel päeval – RR). Päris absoluutne tipp, Brasiilia paarid näiteks, mängivad esimesed päevad ikkagi kergemalt ja täiega panevad just otsustavatel mängudel.
Mille poolest on paar Kais-Vesik vollemaailmas tuntud, miks teid kardetakse?
Usun, et meie blokk ja kaitsemäng on kui mitte maailma parim, siis esimese nelja hulgas kindlasti.
Teie firmamärk - et kes teie vastu tulevad, teavad, et palli naljalt maha ei löö?
Eks see oleneb stiilist. On mõni tipp-paar, kes ei saa meie vastu üldse mängitud. On ka nõrgemaid, kes just meid enamasti võidavad.
Aga kes tipp-paaridest teiega hakkama ei saa? Kes teid kardavad?
Ma arvan et šveitslaste paar Egger-Laciga, mullused maailma neljandad, meiega eriti kokku saada ei taha.
Kas sulle ei tundu, et rannavolle on siiani olnud Eestis võrdlemisi alahinnatud spordiala?
Olen nõus.
Et ajakirjanikud ja võib-olla ka ametnikud suhtuvad sellesse kui saalivõrkpallurite suvisesse mõnusasse ajaviitesse, mitte kui tõsiseltvõetavasse olümpiaalasse?
On sellist suhtumist. Tõsi, seda on aina vähemaks jäänud, aga siiski on.
Kui tulite aasta tagasi MMil viiendaks, siis nagu mulle tundus, ei osatud sellesse kuidagi suhtuda. Tubli küll, aga kui tubli? Kas sama tubli kui näiteks Veerpalu viies koht mõnel tiitlivõistlusel? Kas rannavolle on maailmas suur ala, on ta popim kui seesama saalivõrkpall?
Ei, kindlasti pole ta popim kui saalivõrkpall. Aga kui sa tõid nüüd suusatamise sisse, siis sellega võrreldes… No suusatamisega tegeleb maailmas näpuotsa jagu inimesi võrreldes selle hulgaga, kes tegeleb rannavõrkpalliga.
Ma mõtlen publikuhuvi?
See on piirkonniti erinev. USAs pole üldse saalivõrkpalliliigat, on vaid rannaliiga.
Brasiilias on see ala number kolm pärast jalgpalli ja ka saalivõrkpalli. Šveitsis on rannavõrkpall saalivõrkpallist ees, Saksamaal on suhe umbes võrdne.
Sina tegeled rannavõrkpalliga tõsiselt 1998. aastast?
Tegelikult isegi varasemast ajast.
Nojah, aga sa olid ju üks Eesti parimaid saalivõrkpallureid. Millest tuli otsus tegelda alaga, millega tõsisemaks tööks pole siinmail õiget kliimat ega võimalusi ning millesse suhtumine on keskmisest leigem?
Mulle tohutult meeldib see ala. Ja tegelikult sai ikkagi selgeks, et Eesti saalivõrkpallitiimil pole suure tõenäosusega olümpiale mitte kunagi asja. Rannavõrkpallis on mu olümpiale pääsu võimalused täiesti reaalsed.
Aga kas valik raske polnud? Sa olid ju stabiilselt Eesti koondise mees, kõik oli justkui olemas. Ja siis äkki kannapööre tundmatusse...
Ei noh, eks risk oli muidugi suurem võrreldes sellega, kui oleks jäänud saalivõrkpalli juurde.
Kas see, et rannavolle turniiridel on võimalik siiski vägagi normaalset auhinnaraha teenida, oli ka argument?
Sellest me esialgu mõelda ei julgenud. Aga nüüd, kui stabiilselt eesotsas oleme, teenime korralikult. (Tänavu on Kais-Vesik teeninud 41 200 dollarit ehk veidi üle 500 000 krooni – RR)
Kui kasutada klišeed, siis rand, see on päike, meri, päevitunud tüdrukud, moodsad rannarõivad ning pidu ja pillerkaar. Kui palju on rannavolle sport ja kui palju siiski šõu?
Sel tasemel, kus meie mängime, on see ainult sport. Tõsine professionaalne sport. Võibolla algusaastail oli ta väheke selline… võibolla tõesti saalimängijate kerge suveharrastus, nagu sa ütlesid. Aga nüüd on asi väga tõsine. Mäng jõulisem, mehed pikemad. Kõik need, kes tipus on, enam saalis ei mängi ja treenivad aasta ringi rannavollet.
Kus teile meeldib mängida? Päikeselistel lõunamaa randadel? Või on teie võiduvõimalused paremad just rängemates oludes – külmas ja vihmas, kus näiteks brasiillased end eriti hästi ilmselt ei tunne?
Loogiliselt mõeldes võiks ju nii olla. Aga tegelikult on täpselt vastupidi. Pigem, nagu ma olen tähele pannud, mängime kuumas ja lämbes hästi. Ja kuubakad, argentiinlased ja brasiillased mängivad millegipärast külma ilmaga paremini.
Kes on teie treener?
Ei ole treenerit. Kümnest maailma esipaarist kaheksal on treener. Me oleme nende kahe hulgas, kellel pole.
Raske uskuda, et sellisel tasemel treenerit polegi.
Me oleme tõsiselt mõelnud sellele. Oleme paari mehega rääkinud, ka palganumbritest, aga otsust pole seni vastu võtnud. See polegi nii lihtne küsimus, nagu tundub. Üks paar, kes seni oli ilma juhendajata, võttis tänavu treeneri ja tulemused hakkasid alla käima.
Eesti kliima ei anna just palju võimalusi rannavolle harjutamiseks. Peab mujal käima. On rannavõrkpalluritel oma meka, kus kõik paremad koos harjutavad? Nii nagu näiteks maailma suusaeliit saab hooaja eel kokku Šveitsi mägikuurorti Davosi radadel?
On kaks sellist kohta – Rio de Janeiro, kus talvel on stabiilselt sada Euroopa paari harjutamas. Tenerife on teine paik, kus kõik käivad.
Neis kohtades tuleb kindlasti harjutada, kui tahad eliidi hulgas mängida?
Ei, päris nii mitte. Meie näiteks eelistame teist varianti – lepime mõne tipp-paariga kokku ja harjutame kusagil omaette.
Aga see tipp-paar on võistlustel teie konkurent. Ohtlik ju sellisega koos harjutada. Õpib teid liialt hästi tundma.
Tegelikult eks me oleme maailma esimese 20 paariga kõigiga mänginud ja mitte üks kord. Seega kõik tunnevad niigi üksteist piisavalt hästi. Aga tugevatega harjutades sunnid end taset parandama. Võidu võti on pigem psühholoogias.
Kas teil on n-ö lemmikpaarid, kellega rohkem suhtlete ja sagedamini koos harjutate?
No venelased on meil head sõbrad, sakslased, šveitslased… Üldiselt hoiavad eurooplased omavahel rohkem kokku.
Ja brasiillased ja ameeriklased on...?
No nemad hoiavad omaette. Harjutavad kinnistel väljakutel. Keegi ligi ei saa, keegi ei näe.
Eestis on sõna superstaar ära leierdatud, sestap ei taha teid nii nimetada. Eks hiljem jõuab. Aga kui palju on maailma rannavolles tõeliselt suuri staare?
Need kaks esimest Brasiilia paari (maailma reitingutabelis kaks liiderpaari on Ricardo-Emanul ning Marcio Araujo ja Fabio - RR) on tõsiselt suured staarid. Nad on palju võitnud, nendel on pidev ajakirjanduse tähelepanu ja fännide huvi. Eks nad on teeninud ka nii palju, et nii enda kui laste ja lastelaste elu ära kindlustada. Aga üldiselt ei ole rannavolles staare liiga palju. Tennisega ja ammugi jalgpalliga ei anna võrrelda.
Kuidas on Eestis rannavõrkpalli olukord? Teie olete tipus, aga ülejäänud? Milline on kandepind?
Ma usun, et ala on läinud populaarsemaks.
Kas on peale sinu ja Rivo veel kedagi, kes spetsiaalselt vaid rannavollelele keskenduvad?
Käputäis on. Võib-olla neli nooremat mängijat. Nad on muidugi päris tipptasemest veel kaugel ja paraku pole neil vahendeid, et käia välisturniiridel mängimas. Eesti tase on nigel. Siin ei arene. Siin pole mõtet mängida, kui tahad kaugele jõuda.
Kas Eestis oleks rannavollel rohkem perspektiivi, kui mingil hetkel mõistetakse, et saalivõrkpallis pole meie šansid suurturniiridele pääseda eriti suured, rannavolles aga küll, ning sellele ka keskendutakse?
Mina olen sellest ammu aru saanud. Tean, et Šveits on seda teed läinud.
Arvan, et Eestisse võiks see ala sobida. Aga selleks on vaja suurematesse keskustesse ehitada sisehallid, et saaks lapsest peale harjutada. Ma usun, et me peaksime seda teed minema.
Saan ma aru, et teie paari peamine eesmärk on jõuda 2008. aasta Pekingi olümpiale?
Jah.
Aga on ju hulk spordialasid – näiteks tennis või rattasõit –, kus olümpia pole kõige olulisem võistlus. Äkki on palju mainekamaid võistlusi?
Ei, meie jaoks on olümpia A ja O ning meie kindel plaan on sinna pääseda.
Kristjan Kais
Sündinud 03.03.1976
Pikkus 1,88 m
Kaal 82 kg
Rivo Vesik
Sündinud 15.07.1980
Pikkus 1,98 m
Kaal 90 kg
2005. aasta MMil Berliinis 5.-6. koht
Viimasel kümnel MK-turniiril, kus paar Kais/Vesik osalenud, on nad neljal korral tuldud viiendaks, kahel korral seitsmendaks ning kahel korral üheksandaks.
