Maantee ja tervisenipid

Kevad ja suvi kutsuvad rooli haarama ning pikemaid automatku ette võtma neidki, kes tavaliselt neid ei harrasta.

Autos istumine, olgu see siis töö või lusti pärast, on sundasend. Istuvas asendis liigub veri vähe, pikk sundasend võib kaasa tuua mitmeid tervisevaevusi. Kui aga juhil rooli taga halb hakkab, üks ja teine valu segama kipub, võib kannatav autojuht liikluses ohtu seada nii enda kui ka võõrad elud. Rääkimata ilmsest ebamugavustundest.

Siinkohal mõned lihtsad nipid, millega saab pika teekonna oluliselt meeldivamaks muuta.

Kui selg teeb haiget
Autosse istudes kontrollige, et tool oleks mugav. Kui esimesed mõnikümmend kilomeetrit viitavad teatud ebamugavustele seljas või jalgades, ärge sundige end seda tunnet tundide kaupa taluma. Tehke kärmesti peatus ning reguleerige tool õigele kaugusele ja kõrgusele.

Erinevad tehnilised abivahendid, mida autojuhtidele sõiduväsimuse leevendamiseks pakutakse, on arukas läbi proovida – ning kui õige leitud, siis selle juurde ka pidama jääda.
Nagu arvuti- või labidatöö, on töö ka auto juhtimine. Igas töös aga tuleb teha pisikesi pause, et töövõime ei langeks. Nii tasuks ka autojuhil tunnis paar minutit puhkusele pühendada – pidada auto kinni, astuda välja, teha mõni samm, mõni kükk, sirutus või painutus. Käte- ja pearingid panevad vere liikuma ning vabastavad selgroo sundasendist. Nii jõuab veri kopsudesse ja pähe, tegelikult on selle pisikese võimlemispausi eest tänulik kogu keha.

Riietuski olgu mugav ja praktiline, eriti palava ilma ja pikema teekonna puhul. Naturaalne rõivamaterjal on parem kui sünteetiline, riided peaks olema sellise suurusevaruga, et juht end mõnusalt liigutada saab. Liiga kitsad kingad – või naistel liiga kõrged kingad – toovad sundasendi puhul kaasa jalgade paistetuse, seetõttu võiks autojuht valida jalanõusid pigem praktilisest aspektist lähtudes kui viimasest trendist vaimustudes.

Kui pea hakkab valutama
Autojuhi peavalu võib olla tingitud ülalkirjeldatud sundasendist, pikast vaimsest pingutusest – mida meie liiklusolud lahkesti pakuvad – väsimusest või ka valest temperatuurist autosalongis.
Peavaluga edasi sõitmine pole hea mõte. Valu kisub tähelepanu teel toimuvast kõrvale, aeglustab reaktsioone ning muudab nii juhi endale ja teistele ohtlikumaks.

Peavalu on ilmne märk, et juht vajab puhkust ning veidike värsket õhku. Hea oleks paus teha kohas, kus ümbritsev müra ei kujuta endast täiendavat stressiallikat. Kui see pole võimalik, võib teha pausi ka autost väljutamata – lihtsalt puhata, sulgeda silmad, masseerida sõrmeotstega meelekohti ja peanahka, püüda mõelda millelegi meeldivale ning lõõgastuda. Sikutage end kõrvadest, tehke grimasse, püüdke kõva häälega laulda …

Rahustav harjutus: avage suu ja hoidke seda kümmekond sekundit lahti, seejärel lõdvestuge, suruge lõualuud tugevalt kokku ja lõdvestage siis lõualuu. Nüüd krimpsutage nina ning muigutage suud. Lõpuks tõmmake kõht sügavale sisse, hoidke paar sekundit ja lõdvestuge.
Sellise harjutusega saab vabaneda lihaspingetest ja lõdvestada ka närvisüsteemi.

Samad nipid aitavad ka siis, kui pea otseselt ei valuta, kuid tundub olevat “paks ja raske”. Keha saadetud märke ei maksa ignoreerida, need viitavad sellele, et organism palub pisikest puhkepausi. Puhkust vajavad ka silmad – andke neile võimalus imetleda kauneid vaateid pingsa maanteejälgimise vahepeal.

Kui juhil on ka reisikaaslane, võiks too teha juhile pea- ja kaelamassaaži. Mõni sellele kulutatud minut parandab oluliselt autojuhi enesetunnet. Ja sõiduohutust loomulikult ka.

Auto aeg-ajalt kütusega tankimine on elementaarne – muidu jääks neljarattaline ju maantee veerde seisma. Aga sama loomulik peaks olema ka autojuhi tankimine – vesi, magus tee, kuivatatud puuvili … Kui ilm on palav, tasuks vältida limonaade ja muid magusaid-kihisevaid jooke.