Maapõue saladused ohustavad Keskerakonna valimisplaani
Vähemalt kaheksa aastat kestnud Vabaduse väljaku detailplaneeringu küpsetamine jõudis detsembris Tallinna linnavolikogus seisu, kus linnapea Jüri Ratas võis kergendatult hingata. Keskerakondlasest linnapea on välja käinud ambitsioonika kava, mille kohaselt algavad jaanuaris projekteerimistööd, 2008. aasta kevadel ehitus ning 2009. aasta sügiseks on uus, autovaba ja paraadideks sobilik Vabaduse väljak valmis. 420kohaline autoparkla rajatakse koostöös Saaremaa laevandushai Vjatšeslav Leedo firmaga maa alla.
Maa-aluste tööde ulatus on tohutu - ligi 16 000 ruutmeetrit. Sellest 12 000 on parkla, 4000 uue ja laiema jalakäijate tunneli ning arvukate äripindade jaoks. (Võrdluseks: linnahalli hiigelfuajee pindala on 6000 ruutmeetrit, Viru keskuse äripinnad 32 000 ruutmeetrit.)
Selle tarbeks kaevatakse üles kogu praegune Vabaduse plats, lisaks ka tenniseväljakute ala kuni Kaarli puiestee servani. Vaid puud jäävad napilt puutumata.
Parkla asub bastioni kohal
Kõik pole siiski nii roosiline kui plaanides kirjas. Parklaarendajad seisavad silmitsi tohutu probleemiga, mille põhjuseks on Tallinna linna pikk ja rikkalik ajalugu, millest suur osa peidus maa all. Arendajaid ootavad ees tõsised arheoloogilised kaevamised, mille ulatust ega kulgu ei oska keegi täpselt ennustada. Need kaevamised panevad omakorda määramatuks ajaks seisma kõik ehitustööd.
Kõige keerulisem ongi ilmselt praeguse autoparkla alune ala. Arheoloogide arvates on selle all peidus 18. sajandi bastioni jäänused. Tallinna muinsuskaitsepealik Boris Dubovik on kindel: kui bastioni müürid välja tulevad, siis tuleb need säilitada ja eksponeerida. Mis saab selles kohas siis maa-alustest rajatistest või kui kauaks ehitustööd edasi lükkuvad, pole teada.
Linnapea Ratas ei oska asja kohta praegu midagi öelda: "Väga raske on ette ennustada. Ma ei usu, et sellist nõuet tuleb, et terve parkla tuleb läbi kaevata. Ma ei näe täna, et me kaevamiste pärast peaksime väljaku valmimist nihutama aastaid edasi." Ta nendib siiski, et kui on, mida uurida, siis on vaja uurida.
Vjatšeslav Leedo usub, et linnavalitsus on arheoloogiliste kaevetööde ulatusega siiski arvestanud. Ta ütles Ekspressile, et pole kõigega päris kursis, sest ei tegele parkla rajamisega tegevjuhi tasemel.
Leiud sunnivad projekti muutma
Arheoloogiliste päästetööde ulatuse ettenägematusest annab aimu 2001. aasta juhtum, kui rajati Tartu maantee läbimurret ja maa-alust parklat. Kaevetööde käigus tulid välja 14. sajandist pärineva Jaani seegi (Püha Johannese hospidali) võimsad müürid. Selles olukorras tuli kogu projekt nii parkla kui ka tee osas ümber teha. Seegi kompleksi müüride peale ehitati paviljon ning need säilitati suures osas. Arheoloogilised kaevetööd kestsid suvi läbi. Väljakaevamistega 2400ruutmeetrisel alal oli seotud 135 inimest, kes töötasid kuus päeva nädalas kahes vahetuses. Maa alt tuli välja ka tuhatkond luustikku, mis puhastati välja ja maeti ümber.
Vabaduse väljaku kõrval Pärnu maantee ääres asuva Inglise Kolledži spordihoone ehitamise käigus tulid 2005. aastal välja 17. sajandi teisest poolest pärit poolbastioni varemed. Ehitus tuli osaliselt peatada müürida läbiuurimiseni. Mõlemal juhtumil on praegusega teatud sarn asu s.
Väljaku all on muistsete eestlaste asula 11. sajandist?
Tallinnas on kaks arheoloogiafirmat, kes teevad ära enamiku arheoloogilistest kaevamistest: AGU-EMS ja Tael.
AGU-EMSi kaevetööde juht Villu Kadakas on veendunud, et umbes praeguse bussipeatuse all on 18. sajandi bastion, mille müürid võivad, aga ei pruugi olla säilinud. Ent tähtsamaks peab ta seda, et siin võib leiduda keskaegse Tallinna eeslinna kultuurkihti, millest on selles piirkonnas vähe teada. "Kui Roosikrantsi tänava alguses on eeslinna kultuurkiht, siis miks vahepeal vanalinna pool ei peaks olema? Ma ei välista, et kultuurkiht on säilinud suure osa Vabaduse väljaku all," ütleb Kadakas.
Taela juht Vladimir Sokolovski on lootusrikkam. Tema hinnangul võib Vabaduse platsi all olla kõige varasem Tallinna asula kiht, mis on seotud eestlaste Lindanise linnusega. "Meil on teada, et 13. sajandil, kui Taani kuningas Valdemar siiakanti tuli, siis oli siin Lindanise linnus, mis oli eestlaste oma. Keegi ju ehitas selle linnuse. Siis pidi kohas, kus need inimesed elasid, olema ka asulakiht. Ja see asulakiht on tõenäoliselt alal, mis oli Tõnismäe idaküljel. Mida see kiht sisaldab, on raske öelda, aga see on varaseim asula Toompea juures. Ja see tuleb läbi uurida."
Mida maa alt leida võib? Tõenäoliselt ehitiste ja tarbeesemete jäänuseid, mis annaksid parema pildi keskaegse Tallinna elust. Meie juurtest. Sellest, mis turiste Tallinnasse toob.
Sokolovski on kindel, et läbi uurida tuleb vähemalt Vabaduse platsi Harju tänava poolne osa. Ent väljaku teine osa uuritakse niikuinii läbi seoses bastioniga.
Seega võivad Vabaduse platsi all olla peidus Tallinna asustuse juured näiteks 11. sajandist. Sokolovski arvamus toetub kaevamistele Roosikrantsi tänavas 1996. aastal. "Kaevasime linnuse tee välja ja selle ääres oli varasema asula kultuurkiht. 13. sajandil tekkis seal juba kolonistide asula ja Barbara kalmistu 14. sajandi keskpaigas."
Barbara kalmistu koolnud tahavad ümbermatmist
Teine konks ongi 17. sajandini kasutuses olnud Barbara kalmistu, mis kaevati osaliselt välja seoses Tallinna Panga hoone ehitusega Roosikrantsi tänava ääres. Kui kaugele surnuaed tegelikult ulatub, ei tea keegi. Muinsuskaitse juht Dubovik arvab, et Kaarli puiestee ehitamisega kaevati matuste kiht läbi, kuid Kadakas ja Sokolovski peavad võimalikuks, et jalakäijate tunneli juures võib kaevamisel välja tulla hulgaliselt luustikke. Ka seal tuleb siis kaevata, luustikud ükshaaval välja puhastada, kokku koguda, läbi uurida ja kuhugi ümber matta.
Linnavalitsus on arvestanud siiski ühtede suurte kaevetöödega. Nimelt on kavas eemaldada tükk mäge - Harjumäe jalakäijate tunneli poolne veer -, et paljastada kunagise bastioni tegelik serv. Ka need on mahukad tööd, mille ettevalmistuseks teevad arheoloogid praegu eeluuringuid.
Ülejäänud osas ametlikul tasandil eeluuringutele mõeldud veel pole.
Viimane aeg tellida kaevetöid
Artikli kirjutamise ajaks on linnaametid siiski arheoloogiafirmadega kaevetööde küsimuses suhtlema hakanud.
Mis saab aga siis, kui eeluuringute käigus selgub, et tuleb alustada ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi? Sel juhul võib kukkuda läbi Keskerakonna uhke kava avada väljak 2009. aasta sügisel --just enne kohalikke valimisi.
"Kui arvestada Tartu maantee läbimurdel tehtud töödega, siis ühe suvega ehk midagi jõuab teha, kui kahes vahetuses töötada, aga seda on vaja ette teada ja planeerida. Et ei tuleks ootamatult siis, kui kõik meie tööd on suveks paika pandud," räägib Sokolovski.
Tartu maantee läbimurdel töötas Seegi alal kaks firmat ja kaevatav maa-ala oli tunduvalt väiksem. Linnavalitsus ei oska arheoloogiliste uuringute alguse kohta veel midagi kosta, arheoloogiafirmad aga panevad oma suveplaane paika just nüüd.
Muinsuskaitseseadus aga ütleb raudkindlalt: "Muinsuskaitseamet ja valla- või linnavalitsus on kohustatud viivitamatult peatama kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu. Mälestist on keelatud hävitada või rikkuda. Kultuuriväärtusega leid loetakse ajutise kaitse all olevaks selle leidmise hetkest." Arheoloogiamälestise mõiste alla kuuluvad praktiliselt kõik äratuntavad inimtegevuse jäänused.
Vabaduse väljaku ümberehituse valmimine 2009. aastaks ripub juuksekarva otsas.
Vabaduse väljaku maa-alune maailm
- Parkla: 420 kohta, 11 970 m²
- Kohvik ja ühiskondlikud ruumid okupatsioonimuuseumi juures: 535 m²
- Äri- ja teeninduspinnad praeguse parkla all: 1375 m²
- Jalakäijate ala praeguse parkla all: 1704 m²
- Kokku maa-alust pinda: vähemalt 15 584 m²
Praegune ajakava
- 21. detsember 2006: linnavolikogu kehtestas planeeringu
- Jaanuar 2007: algab projekteerimine
- Kevad 2008: algab ehitus
- Sügis 2009: uus Vabaduse väljak on valmis
Vabaduse platsi all on peidus meie ajalugu
Jaan Tamm,
riikliku muinsuskaitsenõukogu liige
Vabaduse platsi all on kahtlemata peidus suur hulk meie ajalugu. Selleks, et töid korrektselt teha, tuleks üht-teist juba ehitusprojekti lähteülesandesse sisse kirjutada.
1. Täiesti kindlalt avanevad Vabaduse platsil Harjumäe bastioni eskarbi ja kontreskarbi müürid.
2. Kaarli puiestee alumises otsas tuleb välja tõenäoliselt välja Barbara kalmistu linnapoolne serv.
3. Tenniseväljakute alal paikneb kunagine veejuhe, millest ettekujutuse saab Tunneli restorani näol. See ei ole väike toru, vaid märkimisväärse suurusega süsteem.
4. Mayeri treppide ja praeguse Estonian Airi kontori vahel kõnnitee asfaldi all paiknevad Harju värava keskaegsed eelväravatornide vundamendid.
5. Samas kohas on 18. sajandi Harju värava jäänused.
Ajal, kus enamik Tallinna linnamüüride eelkindlustuste (Viru värav, Paks Margareta) tornidest on hävinud, rikastaks iga uus avastus ja selle eksponeerimine Tallinna ajalugu. Ulatuslikust bastionide vööndist, millest nähtavad on Skoone, Ingeri ja Rootsi bastion, on tegelikult maa-aluses osas enamik säilinud, nagu võis veenduda Inglise Kolledži juurdeehitise rajamise ajal.
Nende võimalikult suures mahus eksponeerimine aitaks oluliselt kaasa kunagise kindluslinna ajaloo ja suuruse mõistmisele.
Parkla asukoht on kompromiss
Andres Alver
Vabaduse väljaku detailplaneeringu üks autoreid
Käesolev detailplaneering on seitse aastat avalikkuse ja kasvava bürokraatia embuses ringelnud komplitseeritud dokument, mis lõplikus, toimetatud variandis püüab arvestada kõikide osapoolte erinevaid ja vastandlikke seisukohti, lootuses mitte kaotada oma nägu.
Maa-alusele parklale esitati erinevaid nõudeid: alates 600 parkimiskohast liikluseplaneerijatelt kuni keeluni üldse parklakohti teha nn rohelistelt. Oli nõue mitte minna sügavamale omaaegsest vallikraavi põhjast, et mitte kahjustada säilinud kultuurkihti, ja oli nõue mitte tõusta servagagi Ingeri bastioni lõunamüüri ette.
Sellesse kitsasse "pilusse" ongi mahutatud planeeringus kontseptuaalsel tasandil käsitletud maa-alune parkla.
Seadus: kultuurkihi leidmisel tuleb tööd peatada
Tallinna ajalooline linnasüdamik, vanalinn ja selle ümbrus, sealhulgas Vabaduse plats, on muinsuskaitseala. Vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses on märgitud lisaks ehituspärandi kaitsele ka arheoloogilise kultuurkihi kaitsmise vajadus. Põhimääruse kohaselt ei tohi muinsuskaitsealal maa-aluste parklate rajamine kahjustada säilinud muldkindlustusi. Kaitse eesmärkide hulgas on märgitud kultuurikihist leitud ja säilitamist väärivate ehituskonstruktsioonide, -detailide või -elementide eksponeerimine.
Muinsuskaitseseaduses on sätestatud, et kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest muinsuskaitseametile ja linnavalitsusele.
