Nagu teda, on Kreeka tragöödias oluline osa kooril. Sel kevadel on Ateenas koori nähtavaimat osa täitnud Euroopa Liitu, NATOt, IMF-i ja valitsust põhjavate loosungitega mööda tänavaid marssivad demonstrandid, kuid õhtuhakul käib koorilaul ka tänavakohvikutes ja väikestes söögikohtades, kus kreeklased oma kärbitud elukvaliteedist rääkides end klaasikese ouzo kõrval välja elavad. "Kui majanduskriis tabas New Yorki, ütlesid kõik, et tähtis pole see, kes on süüdi - oluline on, mida edasi teha," ütleb Kreeka ajakirjanik Achilles M. Peklaris. "Ateenas on praegu vastupidi - kõik küsivad vaid seda, kes on süüdi ja keegi ei räägi sellest, mis edasi saab." Kella seitsme paiku hakkab rahvamass kogunema – hinnanguliselt ehk kümmekond tuhat inimest -, kantakse punalippe. Sarnasus kunagise ENSV lipule on tänu kuldsele sirbile ja vasarale rabav ning lisaassotsiatsioone tekitavad lipule trükitud tähed EEK – see on trotskistlik-kommunistlik töölispartei Ergatiko Epanastatiko Komma (valimistel said nad 0,7 % häältest), kes seal parlamendihoone suunas marsib. “Maha EU, maha IMF, maha NATO!” “Töörahva võim” hüüvad ühed loosungid, sellal kui teised nõuvad tehtud kärbete kohest tagasivõtmist. „Mis te arvate, mis nüüd edasi saab?” küsin. „Kes teab -- võib-olla revolutsioon,” hüüab mööduja.
