Majanduskriisidest morjendamatud mehed
Nad kohtusid 2000. aastal 21aastaste tudengitena. Kotka tuli Webmediasse tööintervjuule. Alamäele noor, turris juustega analüütik meeldis ja ta võetigi tööle.
“Taavi tuli ja hakkas korraldama. Mõtles välja tollel hetkel täiesti uskumatult uuendusliku ja geniaalselt lihtsa tarkvaraarenduse protsessi, tänu millele me suutsime olla teistest palju kiiremad, efektiivsemad ja kvaliteetsemad. Taavi sisemine innovatsioonivõime on väga-väga vinge!” iseloomustab partnerit Priit Alamäe.
Kotka sõnab jälle Alamäe kohta, et see mees on Eesti parim müügimees. “Heas mõttes. Tal on oskus tajuda ära see, mida kliendil on vaja, ja panna oma väärtuspakkumine kokku nii, et kliendil on ainult üks vastus: “Jaa, loomulikult, ma ostan teie käest.”
Nii on olnud algusest peale: kui nad midagi väga tahtsid – lepingut, klienti, projekti –, nad selle ka said. Ilmselt paljuski ka tänu algusaastail saavutatud mainele, et “need Webmedia kutid on noored, pikad, hästilõhnastatud ja ülikondades poisid, kes oskavad teha ilusaid IT-lahendusi ja teavad Javat”.
Viie aastaga turuliidriks
Aga hea jutu ja väljanägemise kõrval on Webmedia edu taga ka hullumeelne töö. Mehed tegid päevas 12–16 tundi tööd. “See pole eputamise koht, aga perioodil 2000–2004 ei olnud mul ühtegi nädalavahetust, kus ma töölt läbi poleks käinud, kaasa arvatud jõuludel,” kommenteerib Kotka ja Alamäe kinnitab kõrval, et “ei saagi teha start-up’i üheksast viieni tööl käies”.
Webmedia sai edukaks paljuski tänu sellele, et nende tarkvaralahendused olid kasutajasõbralikult lihtsad, väga nägusad ja nägid arvutiekraanil loogilised ja head välja. Alamäe toob võrdluse uue Tartu Kaubamajaga: “See on inseneride poolt tehtud. Põhimõtteliselt saab seal kaupu osta, aga selle esteetiline pool on null. Pärast seda kui iPhone tuli, said kõik aru, et võib-olla saab ka IT-valdkonnas teisiti.”
Nii läkski, et aastaks 2005 oli Webmedia oma valdkonnas turuliider. “Me oleme uhked selle üle, et unelm, mis meil oli – et mitte millestki teeme viie aastaga Eesti suurima tarkvaraettevõtte – me tegime selle ära. Ja selleks hetkeks olime me 26aastased,” ütleb Alamäe särava näoga.
Ja nende hoog ei ole raugenud. Isegi majanduskriisi tingimustes suutsid nad kasvada, alates 2000. aastast on nende ettevõtte kasv olnud keskmiselt 80 protsenti aastas. Nad pakuvad tarkvaralahendusi klientidele Soomes, Venemaal, Leedus, Pärsia lahe riikides ja mujal. Nad on tööandjaks üle 600 inimesele kaheksas riigis. Möödunud aasta oli ettevõttele murranguline, kuna Webmedia Group ostis ära Soome tarkvaraarendusettevõtte CCC. Just Soome ja lisaks ka Venemaa turud paistavad meestele olevat järgmised prioriteedid, kus kanda kinnitada ja turgu vallutada.
Ja see on see pool firma juhtimisest, mis on Priit Alamäe õlul. “Minna vallutama Balkanit või Pärsia lahe riike – vähesed suudavad selle ellu viia. Aga Priit on mängur, kes võtab ette järjest suuremaid riske ja väljakutseid, sest kui miski on tehtud, hakkab tal igav. Selle tulemus on, et kolm neljandikku ettevõtte käibest tuleb täna väljastpoolt Eestit,” räägib Taavi.
Alamäe aga täiendab kohe kõrval: “Visioonile peab alati järgnema strateegia ja taktika. Mina olen võib-olla mängur, aga Taavi on malemängur,” toob ta paralleeli. “Kotka mõtleb mitu mängu ette ja tõestab, et me tegelikult ka suudame asjad ära teha. Ta on strateegiline planeerija ja hoiab kodu korras.”
Töötaja vajab midagi enamat kui raha
Kotka õlul on ettevõtte sisemine pool, nagu mehed seda ise nimetavad. Pole juhus, et firma on kahel korral valitud Äripäeva ja ajakirja Pere ja Kodu poolt Eesti kõige pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks – 2008. ja 2010. aastal.
Kui Eesti tarkvaraturule ilmus Skype, hakkas see tööjõudu imema nii-öelda toore jõuga, pakkudes tippspetsialistele turu keskmisest oluliselt kõrgemat palka. Webmedia pidi inimressursi nimel konkureerima veel ka Swedbanki ja Playtechiga. “On paks vahe, kas sa vead tudengiettevõtet või sul on firma, millel pole vahet, kas panna “milku” sinna või tänna,” meenutab Kotka sellest tekkinud keerulist olukorda. “Mida sa siis teed? Kuidas sa sellises situatsioonis, kus konkureerid selliste “jurakatega”, suudad kasvada? Me leidsime lahenduse – inimesed ei vaja ainult raha, nad vajavad midagi veel, mida ei saa otseselt rahas mõõta. Ja kokkuvõttes maksime turu keskmisest veidi rohkem ja värbasime rohkem programmeerijaid kui suured.”
See midagi, millest Kotka kõneleb, on armastus töö vastu. Nad on loonud töökeskkonna, kus nad ise tahaksid töötada. “See, et ka ülemus tahab tööd teha, on südamega asja juures, hoolib töötajatest ja sellest, et neil on hea olla, on osa meie töökultuurist,” lisab Alamäe. Nii on nad näiteks kontorisse paigaldanud klaasseinad, et luua silmside tubades töötavate inimestega. “Teistpidi on see kontroll: meil tehakse tööd, see on loomuliku organisatsioonikultuuri osa – ettevõte austab sind, sina austad ettevõtet,” räägib Kotka. “Kui sul on paha tuju või halb olla, mine koju, ja kõik teavad, et sa teed laupäeval järele. Keegi ei käi isegi pastakaga seda mõõtmas.”
Enda eest räägib ka asjaolu, et kriisi ajal töötajate palkasid ei kärbitud ja et traditsiooniks on saanud ettevõttesisesed sporditurniirid ja legendaarsed firmapeod, mille üle ettevõtte juhid on eriti uhked. Et neil on käsil integratsioon Soome ettevõttega, kutsusid nad hiljuti siia soomlased, leedukad ja inimesi ka kaugemalt. Pärast ei jõudnud välismaised töötajad ära imestada, milline laulu- ja tantsurahvas eestlased on!
Ja muidugi, kui töötaja näeb, et ettevõte, kus ta töötab, on edukas, on ka tema turvatunne hoopis teisel tasemel. “Kui töötaja näeb, et meile tuleb järjest uusi töötajad, uusi kliente, uusi projekte – see paneb inimestel silmad särama. Iga inimene tahab kasvada ja me pakume talle keskkonna, kus ta saab seda teha,” nendib Alamäe. Ta räägib, et keskmise Eesti ettevõtte probleem ongi, et selleks, et osanikud saaksid uue keskklassi auto liisida, võetakse igal aastal dividende välja. Aga sellega, mis firmasse alles jääb, kasvu ei finantseeri. “Selleks, et minna Eestist välja, on vaja miljoneid eurosid. Samamoodi ei tee toodet saja tuhande euroga. Me oleks võinud võtta vabalt igal aastal kümme miljonit dividende ja olla tänaseni viie miljoni eurose käibega ettevõte. See, kui ehitad üles ettevõtte, mis on hiljem väärt miljardi, on palju parem väljakutse!”
Webmedia töötajapoliitika eesmärk on, et kui keegi tahab neilt üle osta töötajat ja pakub talle mõnisada eurot rohkem palka, poleks see motivaator ettevõttest lahkumiseks.
Sõprus ja äri
Priidu ja Taavi töösuhe kasvas juba algusaastail üle sõpruseks. Koos on igasuguseid lollusi tehtud, mehed käivad perekonniti läbi ja võtavad koos ka napsu. Selge, et nad ei kuulu koolkonda, kus äri ja lõbu omavahel ei segata. “Mina usun, et tuleks segada,” arvab Alamäe. “Kui sul on äris sõbrad, siis teatud barjääre ei ole. Sa ei pea mõtlema muudkui sellele, et äkki keegi lööb noa selga. Sõpradega äri tegemine on väga positiivne.” Muidugi, Priidul ja Taavil on olnud ka tülisid ja halvasti ütlemisi ja isiklik läbikäimine on 11 aasta jooksul vähenenud ka seetõttu, et mõlemal on tekkinud pere.
Ent nüüd saavad mehed kokku rohkem golfirajal. “Muide, ma sain aru, mis mul viga on,” hakkab Alamäe Kotkaga golfiasju arutama.
Kotka: “Golf on selles mõttes ebamugav sport, et sa arvad, et sa juba oskad teda, ja järgmisel päeval on sul mäng nii lagunenud, et…”
Alamäe: “Et sa ei saa aru, ka mis juhtus!”
Kotka: “Ei, veel hullem on see, kui sa saad aru, mis on valesti, aga sa ei suuda end parandada. Ma tean täpselt, mis mul valesti on! Ikka maadlen gripi ja swing’i kiirusega.”
| Eesti 70% | Euroopa 30% |
