Mali kui uus Afganistan ehk Eesti sõduri järgmine sõjakäik?
Lääne-Aafrikas asuvas Malis küpsevat konflikti saadetakse lahendama rahvusvahelised jõud, sealhulgas Euroopa Liidu omad. Ja Eesti on teatavasti osa Euroopa Liidust.
Aafrikas käärib uus sõjaline konflikt. ÜRO julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni, mis juhib tähelepanu murettekitavale olukorrale Malis. Suurema osa riigist on hõivanud mässulised ja äärmuslikud islamistid, sh terroriorganisatsioon al-Qaida. Nõukogu on asunud planeerima rahvusvaheliste jõudude saatmist riiki, et taastada seadusliku valitsuse kontroll riigi territooriumi üle. Meile, eestlastele, tundub see kauge, kuid kauged olid kunagi ka Iraak ja Afganistan.
Olukord Malis väljus kontrolli alt 2012. aasta märtsis, kui tuareegid hakkasid nõudma iseseisvust, oma riiki Azawadi, mis peaks hõlmama ligi 2/3 Mali territooriumist. Sellele järgnes Mali armee riigipööre senise presidendi vastu, kes polnud piisavalt resoluutne tuareegide mahasurumisel. Praeguseks on Malis sisuliselt kolm võimu – valitsus, tuareegid ja äärmusislamistid. Naabrite ja muu maailma suurimaks mureks on ekstremistide jõubaasi kasvamine, mis võib kulmineeruda Somaalia-laadse anarhia või Talibani-sarnase valitsuse tekkega.
Välise jõu mängutoomine tundub paratamatu, kuid kuidas seda teha, et saavutada üldsust rahuldav tulemus? Parem, kui senised sõjad on loonud?
Mali pealinnas Bamakos toimus 18. oktoobril kõrgetasemeline kohtumine Euroopa Liidu,ÜRO ja Mali naabrite vahel, et kokku leppida strateegia edasiseks tegutsemiseks. Pearõhku hakkavad tulevases operatsioonis kandma AafrikaÜhenduse väed, kuid juba on ka ELis koostamisel plaan saata Mali demoraliseerunud armeed turgutama 150 instruktorit. Ja Eesti on osa Euroopa Liidust.
