Mängusoovitus
Arvutimängud on teadagi üks jobukultuuri nurgakive
ning ka enamik suurimaid šedöövreid selles vallas
illustreerivad loova jobumõtte lennukust. Ei maksa unustada, et
täisverelise jobu mänguriiulisse sobib vaid parim, mida sel alal
loodud on: tegelikkuse eest põgenemine nõuab hoolega vormitud
tehismaailmu.
Niisiis, järgnevad viis on pärit otse
kullafondist:
Heroes Of Might And Magic 5
Kogu
Heroesi sari koos arvukate lisadega sobib sellesse nimekirja kahel
põhjusel: esiteks on igasugune
mõõga-maagia-kääbiku-päkapikutemaatika koos muud
masti fantasy?ga nagunii très jobu ning teiseks ei tegutseta selles
mängus reaalajas, vaid käigukaupa. Küberjobu ei otsi mitte
niivõrd adrenaliinilaksu kui usutavat tehismaailma ning
käigupõhises mängus on piisavalt aega õhustikku
nautida. Kõik juhitavad tegelased on siin kangelased juba esimesest
päevast, nende juhitud armeed koosnevad aga enamasti mitmesugustest rohkem
või vähem jobustunud koerakoonlastest, mardustest ja
külmkingadest.
Tomb Raider: Anniversary
Lara Croft on oma kümneaastase karjääri jooksul tõusnud
mängumaailma suurimaks staariks, olgugi et ta esimese ja teise osa
ilmumise vahel virtuaalse rindade vähendamise operatsiooni üle elas.
Ülipaindliku napilt riietatud naisakrobaadi kamandamine on muidugi
ürgjobulik nauding, kuid isegi mängija klahvivajutustele alludes ei
jäta Lara kehakeel vähimatki kahtlust selles, kelle jalas selles
mängus tegelikult püksid on.
Civilization
4
Civilization kui strateegiamängude kuningas on asendamatu
kodune abivahend kapifüürerite kirgede rahuldamiseks. Civ’is
käib kõik globaalsel skaalal – ratta leiutamisest
religioonide ja kultuuride tõusu ning tuumasõja ja planeetide
koloniseerimiseni. Humanitaarsete huvidega jobu võib Civilizationis
riiki juhtides ehitada “kultuuripommi”: rajada naaberriigi piiri
äärde linna ning toppida selle täis templeid, katedraale,
ülikoole jms, kuni naaberrahvas assimileerub ja vabatahtlikult end
pommitaja alamateks kuulutab. Muidugi pole puudust ka tavalistest pommidest.
Half-Life / Half-Life 2
Kole lugu New Mexico
salajasest uurimislaborist on jobudiskursuses erilisel kohal, sest
räägib oma verisel moel loo klassikalise õpetlasjobu sisemise
metslooma vallandumisest. Mängu alguskaadrid on sümboolsed:
prillitatud laborirott Gordon Freeman sõidab aeglaselt ja igavalt
ettemääratud suunas kulgeva monoreiliga tohutu mäe sisemusse.
Kui laboris avaneb värav paralleelmaailma ja sealt tungivad maa peale
kõikvõimalikud peletised, muutub Freeman pikkamööda
üha vägivaldsemaks. Mängu lõpuks on tema hingel lisaks
monstrumitele ka hulk tapetud merejalaväelasi ja teises osas on teadlasest
võrsunud juba kogenud kõrilõikaja.
Õppemäng sellest, kuidas 24 tunniga kägistada oma sisemine
jobu.
Leisure Suit Larry 1–6
Klassikaline tegelane seiklusmängude kuldajast 80ndate lõpus ja
90ndate alguses on igihaljas juba seetõttu, et stiilipuhtamat jobu kui
ilget nailonülikonda kandev ja idiootlikult naeratav Larry ei sünni
mänguilmas ilmselt enam kunagi. Kuigi jah, tegelikult on peaaegu kogu
seiklusmängude žanr läbi aegade olnud üks suur jobude
solgutamine. Space Questi sangar Roger Wilco teenis leiba kosmosejaama
koristajana, Larry viimane teadaolev töökoht oli pornofilmide
tagasikerija.
Sageli täiendab sellistes mängudes jopskikalduvustega meestegelast nägus ja nutikas neiu, aga ar muõnn naeratab sangarile heal juhul alles mängu lõpus. Kui naine juhtub mõnes mängus üksi seiklema, võib ette tulla ka olukordi, kus tal endal tuleb jobuleiba süüa, kuid see ei anna siiski rahuldavat vastust suurele küsimusele: kas jobustaatus on tõesti ainult meeste privileeg?