See kõik ei tee teda aga veel rahva lemmikuks - mitmel pool Eestis võtaksid pahased talumehed Aaspõllut lausa vikatite ja hangudega vastu. Võtmesõnad nende juttude puhul on usalduse petmine, lubadustest mitte kinnipidamine, arusaamatud ettevõtmised, ümbrikupalgad ja maksuvõlad. Mitte midagi väga konkreetset, kuid ka mitte päris valimiseelne kuulujutt. Krediidiinfo andmetel on Aaspõllu firma OÜ MeriKloon maksuametile üle 345 000 krooni võlgu.

Peab üheksat ametit

Aaspõllu nimi kerkis põllumajandustaevasse komeedina alles mõned aastad tagasi, kui seni filminduses ilma teinud mees otsustas Eestis hakata astelpaju kasvatama. Aaspõllul olid suurejoonelised plaanid rajada Eestisse 600 hektari suurune istandus ja hakata imeodavalt kasvatatava marja pealt tohutut tulu lõikama, müües seda vitamiinipommi nii meil kui mujal.

Nüüd paistab, et Aaspõllul lähebki hästi. Ta on teinud suuri investeeringuid, hoiab töös astelpajuistandusi, rendib vallalt sadu hektareid maad, peab kalakasvandust, ostis ja remontis Sõmerpalu mõisa. Lisaks veel 700 000kroonised adrad, kombain, traktor, kaks külvikut, mis mees viimasel ajal soetanud. Kõige tipuks kuulub Aaspõllule neljakohaline eralennuk. Tema autol tuleb läbisõidukilomeetreid 100 000 aastas.

Kas nii suure raha lükkab tõesti kokku marjabisnisega? Lõuna-Eestis marju kasvatav Madis Pennar seda ei usu. "See on kindel, et need marjakasvatajad Eestis, kes sõidavad džiipidega, saavad oma raha mujalt kui marjapõõsast."

Lauri Aaspõllu ise kinnitab, et astelpajukasvatus on veel edukam, kui tema seda aastaid tagasi ette kujutas. "Mina elatan ennast põllumajandusega ära ja väga edukalt!"

Kõva jutumees

Olgu rahaga kuidas on, marjakasvatajate koostöö ametivennaga ei taha laabuda. "Väga raske oli temaga asju ajada," meenutab Aare Miller OÜ-st Berry Farming, kes lõpuks lõi Aaspõllu tegemistele käega ja moodustas oma tulundusühistu.

"Kui mees lubab, siis tehku ka," ütleb Madis Pennar napisõnaliselt.

"Ta on osanud ennast nii osavalt majandada, et tema vastu on väga raske konkreetseid fakte välja tuua, kuigi nurinat olen minagi kuulnud," lisab Marjakasvatajate Seltsi juhatuse liige Rando Värnik. "Tal on grandioossed projektid ja ta on kõva jutumees, aga tema jutt on tihti pealiskaudne ja inimesed langevad selle õnge väga hõlpsalt."

Need sõnad näivad ehk puhta kadedusena, samas on sõnade taga muudki. Rando Värnik teab, miks mõned marjakasvatajad Aaspõllu peale kauna kannavad. "Aaspõllu lubas astelpajuprojekti Eestis käima lükata - müüs taimi, propageeris seda väga suuresõnaliselt, andis veksleid välja, aga mida lubati, pole tehtud." Nüüd on hulk inimesi oma taimede otsas nõutud ja abita - okkalistelt põõsastelt marjade korjamine on keeruline ja tööjõukulud seetõttu suured.

Lauri Aaspõllu vaidleb vastu. Tema sõnul käib astelpajukasvatuse õppepäevadel inimesi lausa busside kaupa ning ka turustamisega pole mingeid probleeme, sest selle eest hoolitseb tema loodud tulundusühistu A-Mari.

Probleeme kohusetundega

Lisaks marjakasvatajatele nurisetakse Aaspõllu üle ka põllumeeste seas. Tulundusühistu Eesti Teravili juhatuse esimees Peep Reidorf meenutab, kuidas nad tollase põllumajandusministri nõuniku Aaspõllu tegematajätmiste tõttu kümne miljoni krooniga vastu pükse said.

Ühistu tahtnud osta lämmastikväetist soodushinnaga, Aaspõllu lubanud asja korda ajada. "Ta ütles, et tal on tutvusi ja kogemusi ning me jäime teda uskuma," ütleb Reidorf. "Aga lõpuks osutus see kõik suureks blufiks, sest hoolimata korduvatest kohtumistest ja pikkadest telefonikõnedest jäime ikka väetisest ilma ja maksime lõpuks isegi kõrgemat hinda."

Isegi minister Ivari Padaril saanud lõpuks nõuniku tekitatud probleemidest kõrini. Üks anonüümseks jääda sooviv põllumajandusministeeriumi kolleeg ütleb, et Aaspõllul oli kohusetundega probleeme. "Ta on osav vestleja, diskuteerija - nii meelitab ta rahva oma ideid uskuma, kuid lõpuks tähtajad kukuvad, kõik on tegemata ja Aaspõllu telefon on välja lülitatud."

Aaspõllu ajab ka need süüdistused kindlameelselt tagasi. "Mul ei olnud ministeeriumis probleeme! Nii väidavad ehk ainult inimesed, kes oleksid tahtnud, et mul neid on."

Sõmerpalu vallas, kus Aaspõllu astelpaju ja vilja kasvatab ning tuhandepealist karja peab, kahtlustatakse veel, et mees maksab töötajatele ümbrikupalka. "Sellise käibe ja töötajate hulga juures laekub vallale makse väga tagasihoidlikult," ütleb vallavanem Lenhard Ermel.

Aaspõllul ei võta selline kahtlustus häältki värisema. "Miks vallavanem nii arvab? Esiteks kuulub ta Rahvaliitu. Aga teiseks ei kujuta ta ilmselt ette, kui väikesed on mu töötajate palgad!" 350 000kroonisest maksuameti võlast rääkides läheb Aaspõllu sujuvalt üle nelja miljoni kroonisele viljatulule, kuid ta lubab, et võlg saab tulevikus makstud.