25.10.2007, 00:00
Masendus ja hirm - kas on imerohtu?
Depressioon ja ärevus on tuntud ja levinud probleemid, samas jääb enamik juhtumeid diagnoosimata ning arvatavasti vaid kolmandik depressiivsetest inimestest saab asjakohast professionaalset ravi.
Corbis/Scanpix
Paljud ei pruugi arugi saada, et tema tujutuses on
süüdi depressioon. Hingehädad võivad maskeeruda mitmete
kehaliste vaevuste taha. Depressiooni avaldumine meestel ja naistel, lastel ja
vanuritel on äärmiselt erinev.
Tunded annavad elule värvi ja aeg-ajalt tekkiv tusatuju ei nõua ravi. Nädalaid ja kuid kestvat raskemat masendusperioodi või töölkäimist ja suhtlemist takistavaid ärevushäireid tuleb võtta tõsiselt. Need võivad kaasa tuua ränki elumuutusi (suhete purunemised, töökoha kaotus) ja kaasuvaid tervisehäireid, halvemal juhul hävitada inimese elu (invaliidistumine, riskikäitumised, enesetapukatsed).
Ravi valik
Levinud hoiakud ja müüdid varjutavad fakti, et abi on võimalik. Hurjutamine, et kuidas sa ikka oma häda teisele kurtma lähed ja kui sa ise ennast ei saa aidata siis ei suuda teised seda ammugi, on ehteestlaslik viis hädasolijat „turgutada”. Soovitustele asjatundjatelt abi otsida ja psühhoteraapiasse või psühhiaatri konsultatsioonile pöörduda reageeritakse solvumisega: „Ega ma hull ei ole!” Pöörduda võib psühholoogi, perearsti või psühhiaatri poole. Põhjuslikuks raviks saab pidada psühhoteraapiat. Tablettravi näidustusi on erinevaid ning igal konkreetsel juhul võiks arvestada eelkõige arsti ja ravimeeskonna, mitte klubikaaslase, naabrinaise või sensitiivi soovitustega. Ravimid on efektiivsed ca ¾ juhtudest.
Ravimid – reaalsus ja müüdid
Nii paanikahäire kui depressiooni raviks kasutatakse antidepressante, mis kujutavad endast spetsiifilist ja ainulaadset ravimite klassi. Erinevalt levinud eksiarvamusest ei ole nad rahustid. Antidepressantide keemiline koostis ja mõju on täiesti teistsugune kui rahustitel ja erinevalt rahustitest ei tekita antidepressandid sõltuvust.
Rahusteid võib kõnesolevate häirete raviks kasutada ainult äärmisel vajadusel ning lühiajaliselt. Paanikahäire puhul võivad rahustid kasu asemel kahju tekitada, kuna oma kiire rahustava toimega kinnitavad häire püsimise nõiaringi („Ilma rohuta oleksin kokku vajunud. Ma ei saa enam ravimiteta.”), mis omakorda soodustab rahustite kergekäelist tarvitamist. Rahustite pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida taluvuse muutus ja sama toime saavutamiseks neelatakse aina rohkem tablette, depressiooniravimite annus on kogu kuuri jooksul stabiilne. Rahustisõltuvust võib võrrelda alkoholismiga.
Antidepressandid pole ergutid või tujutõstjad. Ehkki antidepressandid taastavad võime tunda elust rõõmu, ei tekita nad mingil juhul õnnetunnet sarnaselt narkootiliste ainetega.
Nad leevendavad hingevalu ning mitmeid kehalisi sümptomeid, näiteks valusid, isutust, unehäireid, depressiooni või südamekloppimishooge ja vererõhu muutusi paanikahäire korral.
Antidepressandid taastavad närvisüsteemi teatud osade loomuliku talitluse. Nende toime saabub üsna aeglaselt. Enamikul juhtudel pole paranemist märgata enne 10–20 päeva möödumist – alles siis hakkab bioloogiline väärtalitlus muutuma. Ehkki mõned antidepressandid mõjuvad ka uinutina ning leevendavad ravi esimestel päevadel seega ka unehäireid, kulub normaalse une taastumiseks tavaliselt mitu nädalat. Kui arst pole patsienti teavitanud, et enne ravimi paari nädalaga saabuvat raviefekti võivad esimeste tablettide võtmisega ilmneda kõrvaltoimed, katkestab patsient hirmuga ravi ja tema lootusetus süveneb. Eriti tundliku närvisüsteemiga kõrvalnähtude osas on paanikahoogude all kannatavad inimesed, seetõttu tuleks tablette kombineerida psühhoteraapiaga. Peaaegu iga ravim põhjustab mõnele inimesele kõrvalnähte, mis võivad olla kerged ning kaduda paari nädalaga. Kui ilmnevad rasked kõrvalnähud, pöörduge kohe oma arsti poole, tavaliselt leitakse ikka sobiv ravim, mis ei too kaasa kõrvalnähte, ehkki eri ravimite katsetamine võib veidi aega võtta. Sobiva ravimi tarvitamisel ei kogeta rohkem kõrvaltoimeid kui näiteks vitamiinide võtmisel.
Teaduslikud uurimused on näidanud, et neil inimestel, kes lõpetavad kohe sümptomite kadumisel antidepressantide võtmise, on suur oht uuesti depressiooni langeda. Enamik psühhiaatreid soovitab ravi jätkata veel pool aastat, et vähendada häire taastekkimise ohtu. Korduvate häirete puhul on ravikuurid veel pikemad.
Antidepressantide puhul kehtib kindlustatutele 50% soodustus (haigekassa hüvitab pool üle 50 krooni ulatuvast summast, kuid mitte rohkem kui 200 krooni retsepti kohta). Ühekuise ravi maksumus varieerub viiekümnest viiesaja kroonini. Apteegis on saadaval nii patent- kui geneerilised ravimid. Geneeriline ravim on patentravimi koopia, mis sisaldab toimeainet samas annuses kui patentravim, mida annustatakse sama moodi ning mis on patentravimiga võrdne ka ohutuse, toime tugevuse ja kvaliteedi poolest.
Geneerilised ravimid on odavamad, sest nende tootjail pole vaja katta kulutusi, mis kaasnevad uue ravimi väljatöötamisega. Kui patent on lõppemas, saavad ülejäänud tootjad taotleda loa geneeriliste ravimite müügiks.
Kui ravim ei mõju ...
Alljärgnevalt levinumad põhjused, miks ravim võib mitte mõjuda.
Liiga väike annus. Ravimit võetakse terapeutilise doosi piires. Ei ole piisav, kui te raha säästes võtate pool teile määratud annusest. Tehke oma arstiga sisulist koostööd teile sobiva annuse leidmisel.
Raviskeemi eiramine. Antidepressante tarvitage igapäevaselt vastavalt skeemile kindlal kellaajal. Need pole rohud, mida võtta ainult siis kui närv must on või paanikahoog algamas. Raviannuse muutmise üle tuleb nõu pidada arstiga.
Te ei võtnud ravimeid piisavalt kaua. Minimaalne kuuri pikkus on pool aastat.
Valitud ravim ei toimi. Antidepressandid jagunevad keemilise koostise järgi klassidesse. Iga klass mõjutab konkreetseid närvirakke. Kui keegi ei reageeri ühele klassile, määrab psühhiaater talle teise klassi ravimi, mis avaldab arvatavasti mõju. Paraku on mõnikord raske hinnata, millise klassi ravimit kõigepealt välja kirjutada.
Depressiooni psühholoogilised põhjused. Ravim ei muuda suhteid ega tee olematuks läbielatut, traumeeriv olukord praegu või minevikus vajab käsitlemist psühhoteraapias.
Tunded annavad elule värvi ja aeg-ajalt tekkiv tusatuju ei nõua ravi. Nädalaid ja kuid kestvat raskemat masendusperioodi või töölkäimist ja suhtlemist takistavaid ärevushäireid tuleb võtta tõsiselt. Need võivad kaasa tuua ränki elumuutusi (suhete purunemised, töökoha kaotus) ja kaasuvaid tervisehäireid, halvemal juhul hävitada inimese elu (invaliidistumine, riskikäitumised, enesetapukatsed).
Ravi valik
Levinud hoiakud ja müüdid varjutavad fakti, et abi on võimalik. Hurjutamine, et kuidas sa ikka oma häda teisele kurtma lähed ja kui sa ise ennast ei saa aidata siis ei suuda teised seda ammugi, on ehteestlaslik viis hädasolijat „turgutada”. Soovitustele asjatundjatelt abi otsida ja psühhoteraapiasse või psühhiaatri konsultatsioonile pöörduda reageeritakse solvumisega: „Ega ma hull ei ole!” Pöörduda võib psühholoogi, perearsti või psühhiaatri poole. Põhjuslikuks raviks saab pidada psühhoteraapiat. Tablettravi näidustusi on erinevaid ning igal konkreetsel juhul võiks arvestada eelkõige arsti ja ravimeeskonna, mitte klubikaaslase, naabrinaise või sensitiivi soovitustega. Ravimid on efektiivsed ca ¾ juhtudest.
Ravimid – reaalsus ja müüdid
Nii paanikahäire kui depressiooni raviks kasutatakse antidepressante, mis kujutavad endast spetsiifilist ja ainulaadset ravimite klassi. Erinevalt levinud eksiarvamusest ei ole nad rahustid. Antidepressantide keemiline koostis ja mõju on täiesti teistsugune kui rahustitel ja erinevalt rahustitest ei tekita antidepressandid sõltuvust.
Rahusteid võib kõnesolevate häirete raviks kasutada ainult äärmisel vajadusel ning lühiajaliselt. Paanikahäire puhul võivad rahustid kasu asemel kahju tekitada, kuna oma kiire rahustava toimega kinnitavad häire püsimise nõiaringi („Ilma rohuta oleksin kokku vajunud. Ma ei saa enam ravimiteta.”), mis omakorda soodustab rahustite kergekäelist tarvitamist. Rahustite pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida taluvuse muutus ja sama toime saavutamiseks neelatakse aina rohkem tablette, depressiooniravimite annus on kogu kuuri jooksul stabiilne. Rahustisõltuvust võib võrrelda alkoholismiga.
Antidepressandid pole ergutid või tujutõstjad. Ehkki antidepressandid taastavad võime tunda elust rõõmu, ei tekita nad mingil juhul õnnetunnet sarnaselt narkootiliste ainetega.
Nad leevendavad hingevalu ning mitmeid kehalisi sümptomeid, näiteks valusid, isutust, unehäireid, depressiooni või südamekloppimishooge ja vererõhu muutusi paanikahäire korral.
Antidepressandid taastavad närvisüsteemi teatud osade loomuliku talitluse. Nende toime saabub üsna aeglaselt. Enamikul juhtudel pole paranemist märgata enne 10–20 päeva möödumist – alles siis hakkab bioloogiline väärtalitlus muutuma. Ehkki mõned antidepressandid mõjuvad ka uinutina ning leevendavad ravi esimestel päevadel seega ka unehäireid, kulub normaalse une taastumiseks tavaliselt mitu nädalat. Kui arst pole patsienti teavitanud, et enne ravimi paari nädalaga saabuvat raviefekti võivad esimeste tablettide võtmisega ilmneda kõrvaltoimed, katkestab patsient hirmuga ravi ja tema lootusetus süveneb. Eriti tundliku närvisüsteemiga kõrvalnähtude osas on paanikahoogude all kannatavad inimesed, seetõttu tuleks tablette kombineerida psühhoteraapiaga. Peaaegu iga ravim põhjustab mõnele inimesele kõrvalnähte, mis võivad olla kerged ning kaduda paari nädalaga. Kui ilmnevad rasked kõrvalnähud, pöörduge kohe oma arsti poole, tavaliselt leitakse ikka sobiv ravim, mis ei too kaasa kõrvalnähte, ehkki eri ravimite katsetamine võib veidi aega võtta. Sobiva ravimi tarvitamisel ei kogeta rohkem kõrvaltoimeid kui näiteks vitamiinide võtmisel.
Teaduslikud uurimused on näidanud, et neil inimestel, kes lõpetavad kohe sümptomite kadumisel antidepressantide võtmise, on suur oht uuesti depressiooni langeda. Enamik psühhiaatreid soovitab ravi jätkata veel pool aastat, et vähendada häire taastekkimise ohtu. Korduvate häirete puhul on ravikuurid veel pikemad.
Antidepressantide puhul kehtib kindlustatutele 50% soodustus (haigekassa hüvitab pool üle 50 krooni ulatuvast summast, kuid mitte rohkem kui 200 krooni retsepti kohta). Ühekuise ravi maksumus varieerub viiekümnest viiesaja kroonini. Apteegis on saadaval nii patent- kui geneerilised ravimid. Geneeriline ravim on patentravimi koopia, mis sisaldab toimeainet samas annuses kui patentravim, mida annustatakse sama moodi ning mis on patentravimiga võrdne ka ohutuse, toime tugevuse ja kvaliteedi poolest.
Geneerilised ravimid on odavamad, sest nende tootjail pole vaja katta kulutusi, mis kaasnevad uue ravimi väljatöötamisega. Kui patent on lõppemas, saavad ülejäänud tootjad taotleda loa geneeriliste ravimite müügiks.
Kui ravim ei mõju ...
Alljärgnevalt levinumad põhjused, miks ravim võib mitte mõjuda.
Liiga väike annus. Ravimit võetakse terapeutilise doosi piires. Ei ole piisav, kui te raha säästes võtate pool teile määratud annusest. Tehke oma arstiga sisulist koostööd teile sobiva annuse leidmisel.
Raviskeemi eiramine. Antidepressante tarvitage igapäevaselt vastavalt skeemile kindlal kellaajal. Need pole rohud, mida võtta ainult siis kui närv must on või paanikahoog algamas. Raviannuse muutmise üle tuleb nõu pidada arstiga.
Te ei võtnud ravimeid piisavalt kaua. Minimaalne kuuri pikkus on pool aastat.
Valitud ravim ei toimi. Antidepressandid jagunevad keemilise koostise järgi klassidesse. Iga klass mõjutab konkreetseid närvirakke. Kui keegi ei reageeri ühele klassile, määrab psühhiaater talle teise klassi ravimi, mis avaldab arvatavasti mõju. Paraku on mõnikord raske hinnata, millise klassi ravimit kõigepealt välja kirjutada.
Depressiooni psühholoogilised põhjused. Ravim ei muuda suhteid ega tee olematuks läbielatut, traumeeriv olukord praegu või minevikus vajab käsitlemist psühhoteraapias.
Nõuandeid ravimite tarvitamiseks
• Uurige fakte teile määratud ravimi (ükskõik millise ravimi) kohta.
• Pidage arstiga nõu võimalike kõrvalnähtude ning teiste ravimite ja ainete (nt alkohol) koostoimete üle.
• Veenduge, et arst on ravimi välja kirjutanud alles pärast põhjalikku uurimist ja diagnostikat. *Ärge nõudke kiiret ravi, kui piinav teie haigus ka poleks. Aeg töötab peaaegu alati teie kasuks.
• Kui ravim kutsub esile kõrvalnähte, tuleb sellest kohe arstile teatada. Neist võib peaaegu alati vabaneda doosi muutes või teisele ravimile ümber lülitudes. On tähtis, et soovitav tulemus saavutataks võimalikult väheste kõrvalnähtude hinnaga.
• Olge teadlik ja koostöövalmis. Elu mõtet ravimid ei anna, aga jääte ellu, et seda märgata või otsida.
• Uurige fakte teile määratud ravimi (ükskõik millise ravimi) kohta.
• Pidage arstiga nõu võimalike kõrvalnähtude ning teiste ravimite ja ainete (nt alkohol) koostoimete üle.
• Veenduge, et arst on ravimi välja kirjutanud alles pärast põhjalikku uurimist ja diagnostikat. *Ärge nõudke kiiret ravi, kui piinav teie haigus ka poleks. Aeg töötab peaaegu alati teie kasuks.
• Kui ravim kutsub esile kõrvalnähte, tuleb sellest kohe arstile teatada. Neist võib peaaegu alati vabaneda doosi muutes või teisele ravimile ümber lülitudes. On tähtis, et soovitav tulemus saavutataks võimalikult väheste kõrvalnähtude hinnaga.
• Olge teadlik ja koostöövalmis. Elu mõtet ravimid ei anna, aga jääte ellu, et seda märgata või otsida.
