Näiteks Erki, kellest Eesti Ekspress septembris kirjutas, avastas 16. augusti õhtupoolikul Raasiku lähedalt suure viikingiaegse hõbeaarde. Arvatavasti 1060. aastate alguses peidetud aardes on üle 1300 mündi. Raasiku aarde leidja Erki ja maaomanik talitasid igas mõttes targalt. Nad täitsid muinsuskaitseseadust, mis kohustab leiust teatama. Ei rikkunud leiukohta, vaid helistasid arheoloogile. Kas nad tegid seda seadusekuulekusest ja missioonitundest? Mitte ainult, mõjuvam põhjus on raha. Sest mehi ootab leiutasu ligi 100 000 eurot ehk 1,5 miljonit krooni. Raasiku aarde leiutasu pole ainuke. Augustis 2007 Saaremaalt Kaarmast 17. sajandi teisest poolest pärit aarde leidjatele maksti leiutasu rohkem kui pool miljonit krooni. Summad on muljetavaldavad. Aga miks ikkagi kõik maapõuest leitu muuseumi ei jõua, kuigi riigi makstav leiutasu pole just väike?
